Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Ainuraksed, Alleel, Aluspaar, Bakterid, DNA, DNA reparatsioon, DNA replikatsioon, Eukarüoodid, Evolutsioon, Evolutsiooni mehhanismid, Fenotüüp, Gameet, Geen, Geeniekspressioon, Geenitriiv, Geneetika, Genoom, Hüpotees, Inimene, Inimese genoom, Kärbselised, Kloon, Kohanemine, Liik (bioloogia), Looduslik valik, Mitokondriaalne DNA, Molekulaarne kell, Munarakk, Mutatsioon, Nukleotiidid, Organism, Pärm, Põlvkond, Polioviirus, Populatsioon, Populatsioonigeneetika, Prokarüoot, RNA, RNA-viirused, Sagedus, Sekveneerimine, Soolekepike, Sperm, Taimed, Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, Ultraviolettkiirgus, Viirused.
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Ainuraksed · Näe rohkem »
Alleel
Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Alleel · Näe rohkem »
Aluspaar
Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Aluspaar · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Bakterid · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja DNA · Näe rohkem »
DNA reparatsioon
DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus elimineeritakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja DNA reparatsioon · Näe rohkem »
DNA replikatsioon
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja DNA replikatsioon · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Evolutsiooni mehhanismid
Evolutsiooni mehhanismid on põhimõttelised viisid, kuidas organismirühmad evolutsioneeruvad.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Evolutsiooni mehhanismid · Näe rohkem »
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Fenotüüp · Näe rohkem »
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Gameet · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Geen · Näe rohkem »
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »
Geenitriiv
Geenitriivi tagajärjel võib väikestes populatsioonides kergesti väheneda geneetiline mitmekesisus Geenitriiv ehk geneetiline triiv (inglise genetic drift, random genetic drift, allelic drift) on geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Geenitriiv · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Geneetika · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Genoom · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Hüpotees · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Inimene · Näe rohkem »
Inimese genoom
Inimese karüotüüp – 46 kromosoomi Inimese genoom on inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Inimese genoom · Näe rohkem »
Kärbselised
Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Kärbselised · Näe rohkem »
Kloon
Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Kloon · Näe rohkem »
Kohanemine
Kohanemine (ehk ontogeneetiline adapteerumine) on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Kohanemine · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Looduslik valik
Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Looduslik valik · Näe rohkem »
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »
Molekulaarne kell
Molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Molekulaarne kell · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Munarakk · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Nukleotiidid · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Organism · Näe rohkem »
Pärm
Värske pärm pakendis Pärmid on pärmseentest koosnevad vedelad või tahked toiduained, samuti toidulisandid.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Pärm · Näe rohkem »
Põlvkond
Põlvkond (ka generatsioon, sugupõlv) on ligikaudu ühevanuste inimeste kogum.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Põlvkond · Näe rohkem »
Polioviirus
Polioviirus (inglise poliovirus) on viirus, mida peetakse lastehalvatuse tekitajaks inimestel ja eksperimentaalselt muudelgi imetajatel.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Polioviirus · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Populatsioon · Näe rohkem »
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Populatsioonigeneetika · Näe rohkem »
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Prokarüoot · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja RNA · Näe rohkem »
RNA-viirused
ikosaeedriline kapsiid RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA (ribonukleiinhape).
Uus!!: Mutatsioonimäär ja RNA-viirused · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Sagedus · Näe rohkem »
Sekveneerimine
Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Sekveneerimine · Näe rohkem »
Soolekepike
Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Soolekepike · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Sperm · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Taimed · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Translatsioon · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Mutatsioonimäär ja Viirused · Näe rohkem »
