Sisukord
21 suhted: Aatom, Alkaanid, Alkoholid, Areenid, Elektrofiil, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Estrid, Hapnik, Hüdroksüülrühm, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Lämmastik, Lämmastikhape, Liitumisreaktsioon, Molekul, Nitroglütseriin, Nitrorühm, Nitrotselluloosid, Süsinik, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Nitreerimine ja Aatom
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Vaata Nitreerimine ja Alkaanid
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Vaata Nitreerimine ja Alkoholid
Areenid
Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma.
Vaata Nitreerimine ja Areenid
Elektrofiil
Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.
Vaata Nitreerimine ja Elektrofiil
Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.
Vaata Nitreerimine ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Vaata Nitreerimine ja Estrid
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Nitreerimine ja Hapnik
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Vaata Nitreerimine ja Hüdroksüülrühm
Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.
Vaata Nitreerimine ja Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Nitreerimine ja Keemiline reaktsioon
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Nitreerimine ja Keemiline side
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Nitreerimine ja Lämmastik
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Vaata Nitreerimine ja Lämmastikhape
Liitumisreaktsioon
Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.
Vaata Nitreerimine ja Liitumisreaktsioon
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Nitreerimine ja Molekul
Nitroglütseriin
Nitroglütseriini keemiline valem on C3H5N3O9 Nitroglütseriin (NG; ka glütserüülnitraat, trinitroglütseriin või trinitriin) on vedel värvitu õlitaoline suure töövõimega lõhkeaine, mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel.
Vaata Nitreerimine ja Nitroglütseriin
Nitrorühm
Nitrorühm on orgaanilise ühendi molekuli osa, selles esinev funktsionaalrühm –NO2.
Vaata Nitreerimine ja Nitrorühm
Nitrotselluloosid
Trinitrotselluloos Nitrotseluloos põleb äärmisel kiiresti ja selle jäädvustamiseks on vaja väga lühikest säriaega Nitrotselluloos ehk tselluloosnitraat on üldnimetus tselluloosi lämmastikhappeestritele.
Vaata Nitreerimine ja Nitrotselluloosid
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Nitreerimine ja Süsinik
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Nitreerimine ja Vesinik