Sisukord
54 suhted: Aldehüüdid, Alküünid, Alkeenid, Alkoholid, Amiidid, Amiinid, Ammoniaak, Anorgaaniline aine, Avatud juurdepääs, Bensoehape, Carl Wilhelm Scheele, Dehüdraatimine, DOI, Elektrofiil, Friedeli-Craftsi reaktsioon, Friedrich Wöhler, Funktsionaalrühm, Graafiline struktuurivalem, Hüdrolüüs, Justus von Liebig, Kapsas, Katalüsaator, Ketoonid, Kreatiin, Lateks, Lämmastik, Liitumisreaktsioon, Lillkapsas, Mandel, Metaanhape, Metallorgaanilised ühendid, Naatriumsulfaat, Orgaanilised ühendid, Polümeerid, Reaktsiooni järk, Redoksreaktsioon, Reduktsioon (keemia), Ristõielised, Roheline keemia, Rooskapsas, Süsinik, Süsivesinikud, Sinihape, Steeriline efekt, Tartu Ülikool, Tautomeerid, Théophile-Jules Pelouze, Tseoliidid, Vääveldioksiid, Vesinik, ... Laienda indeks (4 rohkem) »
- Funktsionaalrühmad
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Vaata Nitriilid ja Aldehüüdid
Alküünid
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.
Vaata Nitriilid ja Alküünid
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Vaata Nitriilid ja Alkeenid
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Vaata Nitriilid ja Alkoholid
Amiidid
Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2).
Vaata Nitriilid ja Amiidid
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Vaata Nitriilid ja Amiinid
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Nitriilid ja Ammoniaak
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Vaata Nitriilid ja Anorgaaniline aine
Avatud juurdepääs
Avatud juurdepääsu (''open access'') logo, mille algselt üllitas mittetulundusprojekt Public Library of Science Avatud juurdepääs (inglise keeles open access, lühend OA) on digitaalselt avaldatud ning Interneti kaudu vabalt ja tasuta kättesaadavat teadusinformatsiooni iseloomustav mõiste.
Vaata Nitriilid ja Avatud juurdepääs
Bensoehape
Bensoehappe molekuli mudel Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (ka benseenhape, bensoaat) on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille naatriumsoola kasutatakse röga lahtistava vahendina.
Vaata Nitriilid ja Bensoehape
Carl Wilhelm Scheele
Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.
Vaata Nitriilid ja Carl Wilhelm Scheele
Dehüdraatimine
Dehüdraatimine ehk dehüdratiseerimine ehk dehüdrateerimine ehk veetustamine on vee eraldamine keemilises reaktsioonis.
Vaata Nitriilid ja Dehüdraatimine
DOI
Objekti digitaalidentifikaator (inglise keeles digital object identifier, DOI) on sümbolite jada, mille abil identifitseeritakse unikaalselt mingi objekt, näiteks elektrooniline dokument.
Vaata Nitriilid ja DOI
Elektrofiil
Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.
Vaata Nitriilid ja Elektrofiil
Friedeli-Craftsi reaktsioon
Friedeli-Craftsi reaktsioon on keemiline meetod aromaatsete ühendite alküülimiseks ja atsüülimiseks veevaba alumiiniumkloriidi kui katalüsaatori manulusel: kus Ar on arüülrühm ja R on alküülrühm.
Vaata Nitriilid ja Friedeli-Craftsi reaktsioon
Friedrich Wöhler
Friedrich Wöhler Friedrich Wöhler, litograafia. Autor Rudolf Hoffmann, 1856 Friedrich Wöhler (saksa vanemas kirjapildis Friedrich Wœhler; 31. juuli 1800 Eschersheim (praegu Frankfurt Maini ääres) – 23. september 1882 Göttingen) oli saksa keemik.
Vaata Nitriilid ja Friedrich Wöhler
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Vaata Nitriilid ja Funktsionaalrühm
Graafiline struktuurivalem
Skelettvalem ehk skelettstruktuur ehk graafiline struktuurivalem on orgaanilise ühendi struktuuri lihtsustatud üleskirjutus, milles süsiniku aatomite ja nendega seotud vesiniku aatomite sümbolid on ära jäetud, kuid juurdemõeldavad.
Vaata Nitriilid ja Graafiline struktuurivalem
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Vaata Nitriilid ja Hüdrolüüs
Justus von Liebig
Justus von Liebig Justus von Liebig (12. mai 1803 – 18. aprill 1873) oli saksa teadlane, kes andis suure panuse agro- ja biokeemiasse ning keda peetakse üheks orgaanilise keemia alusepanijaks.
Vaata Nitriilid ja Justus von Liebig
Kapsas
Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim.
Vaata Nitriilid ja Kapsas
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Nitriilid ja Katalüsaator
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Vaata Nitriilid ja Ketoonid
Kreatiin
Kreatiin on lämmastikku sisaldav orgaaniline hape, mida looduslikult esineb selgroogsete organismis.
Vaata Nitriilid ja Kreatiin
Lateks
Lateks on üldnimetus polümeersetest peenosakestest vesikeskkonnas moodustunud stabiilsele pihussüsteemile (emulsioonile).
Vaata Nitriilid ja Lateks
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Nitriilid ja Lämmastik
Liitumisreaktsioon
Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.
Vaata Nitriilid ja Liitumisreaktsioon
Lillkapsas
Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend.
Vaata Nitriilid ja Lillkapsas
Mandel
Mandlid Mõnikord on mandlipuu viljas kaks seemet Mandlid Mandel on hariliku mandlipuu (Prunus dulcis) luuseemne tuum.
Vaata Nitriilid ja Mandel
Metaanhape
pisi Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.
Vaata Nitriilid ja Metaanhape
Metallorgaanilised ühendid
Metallorgaanilisteks ühenditeks nimetatakse klassikaliselt ühendeid, kus on vähemalt üks metall-süsinik-side, kusjuures tegu on orgaanilisse rühma kuuluva süsinikuga.
Vaata Nitriilid ja Metallorgaanilised ühendid
Naatriumsulfaat
Naatriumsulfaat on väävelhappe naatriumisool.
Vaata Nitriilid ja Naatriumsulfaat
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Nitriilid ja Orgaanilised ühendid
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Nitriilid ja Polümeerid
Reaktsiooni järk
Termiidi reaktsioon on kiire reaktsioon nagu kõik plahvatused Roostetamine on aeglane hävitav reaktsioon Keemilises kineetikas on üldine reaktsiooni järk kineetilises võrrandis olevate ainete kontsentratsioonide astendajate summa.
Vaata Nitriilid ja Reaktsiooni järk
Redoksreaktsioon
280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.
Vaata Nitriilid ja Redoksreaktsioon
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Vaata Nitriilid ja Reduktsioon (keemia)
Ristõielised
Ristõielised (Brassicaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond.
Vaata Nitriilid ja Ristõielised
Roheline keemia
Roheline keemia on mõtteviis, mille järgi püütakse leida produkte ja protsesse, mis vähendaks või väldiks ohtlike ainete kasutamist ja teket.
Vaata Nitriilid ja Roheline keemia
Rooskapsas
Rooskapsas ehk brüsseli kapsas (Brassica oleracea var. gemmifera) on kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend.
Vaata Nitriilid ja Rooskapsas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Nitriilid ja Süsinik
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Vaata Nitriilid ja Süsivesinikud
Sinihape
Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.
Vaata Nitriilid ja Sinihape
Steeriline efekt
Tri-(''tert''-butüül)amiini reaktsioonid on steeriliselt takistatud, kuna atakk lämmastiku aatomile (näidatud sinisega) on raskendatud Steeriline efekt tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse muutust, mille põhjustab reaktsioonis osaleva molekuli reaktsioonitsentri ekraneeritus naabruses olevate (suuremahuliste) asendusrühmade poolt.
Vaata Nitriilid ja Steeriline efekt
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Nitriilid ja Tartu Ülikool
Tautomeerid
Tuntumad tautomeersed tasakaalud: enool–ketoon, laktaam–laktiim, amiid–imiidhape, amiin (enamiin)–imiin Tautomeerid on isomeersed orgaanilised ühendid, mis lähevad kergesti üksteiseks üle tasakaalulise aatomi või rühma migreerumise tõttu.
Vaata Nitriilid ja Tautomeerid
Théophile-Jules Pelouze
Théophile-Jules Pelouze (26. veebruar 1807 – 31. mai 1867) oli prantsuse keemik.
Vaata Nitriilid ja Théophile-Jules Pelouze
Tseoliidid
Senckenbergi loodusmuuseumist Tseoliidid on mineraalide rühm, mis koosnevad vett sisaldavaist alumosilikaatidest, kus katioonideks on peamiselt kaltsium ja naatrium, vahel kaalium, baarium ja strontsium ning mõnikord magneesium ja mangaan.
Vaata Nitriilid ja Tseoliidid
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Vaata Nitriilid ja Vääveldioksiid
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Nitriilid ja Vesinik
1,3-butadieen
1,3-butadieeni struktuurivalem 1,3-butadieen (IUPAC-i nomenklatuuris but-1,3-dieen) ehk divinüül ehk vinüületüleen on konjugeerunud dieen keemilise valemiga CH2.
Vaata Nitriilid ja 1,3-butadieen
1834
1834.
Vaata Nitriilid ja 1834
1844
1844.
Vaata Nitriilid ja 1844
2013
2013.
Vaata Nitriilid ja 2013
Vaata ka
Funktsionaalrühmad
- Aldehüüdid
- Alküülhaliidid
- Alkoholaadid
- Alkoholid
- Alkoksürühm
- Amiidid
- Amiinid
- Atsüülrühm
- Atsetaalid
- Atsetoksüülrühm
- Bifunktsionaalne ühend
- Dioolid
- Eetrid
- Enooleetrid
- Enoolid
- Epoksiidid
- Estrid
- Fenoolid
- Fosfaadid
- Funktsionaalrühm
- Hüdriidid
- Hüdroksüülrühm
- Hapete haliidid
- Happeanhüdriidid
- Imiinid
- Karbamiid
- Karboksüülhapped
- Karbonüülrühm
- Ketoonid
- Laktaamid
- Laktoonid
- Metüülrühm
- Nitraadid
- Nitriilid
- Püridiin
- Sulfiidid
- Tioolid
- Vinüülrühm
Tuntud ka kui Nitriil.