Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Alamselts, Arteesia vesi, Bentos, Eesti, Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik, Ehmestiivalised, Eristiivalised, Hännak-rabakiil, Hiilgekiillased, Ida-pronkskõrsik, Kahetiivalised, Kalad, Kalamaim, Karbon, Karpkala, Kõrsiklased, Kõzõlkum, Kihulased, Kiil, Kiletiivalised, Kivistis, Klass (bioloogia), Lülijalgsed, Liblikalised, Liidriklased, Liitsilm, Linask, Loomad, Loomade elu, Magevesi, Oaas, Ojasääriklased, Paleosoikum, Putukad, Rindmik, Rohe-tondihobu, Rohe-vesihobu, Sääselised, Selts (bioloogia), Suur-rabakiil, Taolistiivalised, Tiib, Tondihobulased, Tundlad, Valgelaup-rabakiil, Vastne, Vöötkiillased, Vesihobulased, Vesikiillased, Vesineitsiklased, ..., 20. sajand. Laienda indeks (1 rohkem) »
Alamselts
Alamselts (subordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.
Uus!!: Kiililised ja Alamselts · Näe rohkem »
Arteesia vesi
1.Arteesia vesi2. Vettpidav kiht 3. Sademed4. Arteesia kaev5. Põhjaveetase6. Kaev7. Allikas Arteesia vesi ehk surveline põhjavesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi – lamami ja lasumi – vahel.
Uus!!: Kiililised ja Arteesia vesi · Näe rohkem »
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Uus!!: Kiililised ja Bentos · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kiililised ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik
Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik loetleb Eesttis elavad kiililised.
Uus!!: Kiililised ja Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Ehmestiivalised
Ehmestiivalised (Trichoptera) on putukate selts, kelle valmikud sarnanevad koiliblikatega.
Uus!!: Kiililised ja Ehmestiivalised · Näe rohkem »
Eristiivalised
Eristiivalised (Anisoptera) on kiililiste seltsi alamselts.
Uus!!: Kiililised ja Eristiivalised · Näe rohkem »
Hännak-rabakiil
Hännak-rabakiil Hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis) on vesikiillaste sugukonda kuuluv kiililine.
Uus!!: Kiililised ja Hännak-rabakiil · Näe rohkem »
Hiilgekiillased
Hiilgekiillased (Corduliidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Uus!!: Kiililised ja Hiilgekiillased · Näe rohkem »
Ida-pronkskõrsik
Ida-pronkskõrsik (Sympecma paedisca, sünonüüm Sympecma annulata) on kõrsiklaste sugukonda kuuluv kiililine.
Uus!!: Kiililised ja Ida-pronkskõrsik · Näe rohkem »
Kahetiivalised
Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.
Uus!!: Kiililised ja Kahetiivalised · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Kiililised ja Kalad · Näe rohkem »
Kalamaim
Kalamaim (ka maim) on kalade vastsele järgnev noorjärk.
Uus!!: Kiililised ja Kalamaim · Näe rohkem »
Karbon
Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Kiililised ja Karbon · Näe rohkem »
Karpkala
Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Kiililised ja Karpkala · Näe rohkem »
Kõrsiklased
Kõrsiklased (Lestidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Uus!!: Kiililised ja Kõrsiklased · Näe rohkem »
Kõzõlkum
Kõzõlkum (usbeki Qizilqum, kasahhi Қызылқұм 'punane liiv') on kõrb Aasias.
Uus!!: Kiililised ja Kõzõlkum · Näe rohkem »
Kihulased
Kihulased (Simuliidae) on sääseliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond.
Uus!!: Kiililised ja Kihulased · Näe rohkem »
Kiil
Sõnal kiil on mitu tähendust.
Uus!!: Kiililised ja Kiil · Näe rohkem »
Kiletiivalised
Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.
Uus!!: Kiililised ja Kiletiivalised · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Kiililised ja Kivistis · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Kiililised ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Uus!!: Kiililised ja Lülijalgsed · Näe rohkem »
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Kiililised ja Liblikalised · Näe rohkem »
Liidriklased
Liidriklased (Coenagrionidae) on sugukond putukaid kiiliste seltsist.
Uus!!: Kiililised ja Liidriklased · Näe rohkem »
Liitsilm
elektronmikroskoobi all Liitsilm ehk fassettsilm on paljude selgrootute (sealhulgas putukate) nägemiselund, mis koosneb ommatiididest ehk osasilmakestest.
Uus!!: Kiililised ja Liitsilm · Näe rohkem »
Linask
Linask (Tinca tinca L.) on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi ja karpkalaste (Cyprinidae) sugukonda.
Uus!!: Kiililised ja Linask · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Kiililised ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Kiililised ja Loomade elu · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Kiililised ja Magevesi · Näe rohkem »
Oaas
Oaas on kõrbest ümbritsetud piiratud ulatusega viljakas ala.
Uus!!: Kiililised ja Oaas · Näe rohkem »
Ojasääriklased
Ojasääriklased ehk säärikliidriklased (Platycnemididae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Uus!!: Kiililised ja Ojasääriklased · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Kiililised ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Kiililised ja Putukad · Näe rohkem »
Rindmik
Rindmik (ladina keeles thorax) on kehaosa lülijalgsetel, sealhulgas putukatel.
Uus!!: Kiililised ja Rindmik · Näe rohkem »
Rohe-tondihobu
Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) on tondihobulaste sugukonda tondihobu perekonda kuuluv kiililine.
Uus!!: Kiililised ja Rohe-tondihobu · Näe rohkem »
Rohe-vesihobu
Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) on vesihobulaste sugukonda vesihobu perekonda kuuluv kiililine.
Uus!!: Kiililised ja Rohe-vesihobu · Näe rohkem »
Sääselised
Sääse tiiva äär Isase metsasääse (Aedes cinereus) hüpopüüg ehk genitaalid Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.
Uus!!: Kiililised ja Sääselised · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Kiililised ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Suur-rabakiil
Isane suur-rabakiil Suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) on vesikiillaste sugukonda rabakiili perekonda kuuluv putukas.
Uus!!: Kiililised ja Suur-rabakiil · Näe rohkem »
Taolistiivalised
Harilik vesineitsik Taolistiivalised (Zygoptera) on kiililiste seltsi alamselts.
Uus!!: Kiililised ja Taolistiivalised · Näe rohkem »
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Uus!!: Kiililised ja Tiib · Näe rohkem »
Tondihobulased
Tondihobulased (Aeshnidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Uus!!: Kiililised ja Tondihobulased · Näe rohkem »
Tundlad
Seenekübara allküljel olev hooghänd. Tundlad on hästi näha Tundlad (ladina keeles antennae; ainsuses tundel, antenna) on lülijalgsete keha esimesele segmendile (pea osa) kinnituvad paarilised jätked.
Uus!!: Kiililised ja Tundlad · Näe rohkem »
Valgelaup-rabakiil
Valgelaup-rabakiil Valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons) on vesikiillaste sugukonda kuuluv kiililine.
Uus!!: Kiililised ja Valgelaup-rabakiil · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Kiililised ja Vastne · Näe rohkem »
Vöötkiillased
Vöötkiillased (Cordulegastridae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Uus!!: Kiililised ja Vöötkiillased · Näe rohkem »
Vesihobulased
Vesihobulased (Gomphidae) on kiililiste seltsi kuuluv kiilide sugukond.
Uus!!: Kiililised ja Vesihobulased · Näe rohkem »
Vesikiillased
Vesikiillased (Libellulidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Uus!!: Kiililised ja Vesikiillased · Näe rohkem »
Vesineitsiklased
Vesineitsiklased (Calopterygidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.
Uus!!: Kiililised ja Vesineitsiklased · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Kiililised ja 20. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kiilid, Kiililine, Odonaadid, Odonata.
