Kiiremini kui brauser!
90 suhted: Aer, Agder, Ahter, Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat, Ankur, Šveits, Berliin, Bern, Dendrokronoloogia, DNA, Formaliin, Glütserool, Gustaf VI Adolf, Haakon Shetelig, Habe, Hahk, Halvdan Must, Hambaork, Harald Kaunisjuus, Harilik lina, Harilik tamm, Hauapanus, Hauskar, Härg, Hobune, Inglise keel, Iraan, Kangasteljed, Kingad, Kivi, Koduloom, Koer, Kopenhaagen, Kreeka keel, Laev, Laevamast, Laevmatus, Liha, Liigesepõletik, Linaõli, Must meri, Nael, Närilised, Norra, Norra keel, Oslo, Oslo Ülikool, Pada, Paviljon, Puit, ..., Puri, Rangluu, Raud, Rootsi, Saan, Saaremaa, Saksamaa, Salme alevik, Salme laevmatused, Savi, Sõlm (kiirusühik), Siid, Sinisavi, Stockholmi Ülikool, Suurbritannia, Tääv, Tønsberg, Turvas, Tuunika, Uppsala Ülikool, Väärismetallid, Välitööd, Vänern, Vöör, Vestfoldi maakond, Viikingid, Viikingilaev, Viikingilaevade muuseum, Voodi, 1903, 1904, 1905, 1907, 1920. aastad, 1947, 1948, 7. sajand, 820, 834, 9. sajand. Laienda indeks (40 rohkem) »
Aer
Moodsa sõudeaeru areng Aer (vananorra: åre) on veesõiduki (enamasti aerupaadi) liigutamiseks mõeldud abivahend.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Aer · Näe rohkem »
Agder
Agder (vanapõhja Agðir) on Norra ajalooline piirkond (landsdel), mis paikneb Rogalandi maakonnast idas ja Vestfold og Telemargi maakonnast läänes.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Agder · Näe rohkem »
Ahter
Ahter (alamsaksa achtern), ka pära, on laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Ahter · Näe rohkem »
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat · Näe rohkem »
Ankur
Traditsiooniline admiraliteet-tüüpi risttokiga ankur 18.-19. sajandi vahetusest (muuseumis) Ankur on piisava raskusega või haakuvusega ese, mille keti või trossi (merenduskeeles otsa) abil veekogu põhja laskmisega hoitakse paigal vabas vees ujuvat laeva, ujuvvahendit või muud ujuvat eset.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Ankur · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Šveits · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Berliin · Näe rohkem »
Bern
Bern on de facto Šveitsi pealinn (de iure Šveitsil pealinna pole) ja Berni kantoni keskus.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Bern · Näe rohkem »
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Dendrokronoloogia · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja DNA · Näe rohkem »
Formaliin
Formaliin on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Formaliin · Näe rohkem »
Glütserool
Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Glütserool · Näe rohkem »
Gustaf VI Adolf
Kuningas Gustav VI Adolf 1960. aastal Gustaf VI Adolf (ka Gustav VI Adolf, sünninimi Oskar Fredrik Vilhelm Olaf Gustaf Adolf, 11. november 1882 – 15. september 1973) oli Rootsi kuningas 29. oktoobrist 1950 kuni surmani.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Gustaf VI Adolf · Näe rohkem »
Haakon Shetelig
Haakon Shetelig (25. juuni 1877 – 22. juuli 1955) oli norra arheoloog, kes koos oma rootsi kolleegi Gabriel Gustafsoniga kaevas välja ja konserveeris aastatel 1904–1905 Osebergi laevmatuse.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Haakon Shetelig · Näe rohkem »
Habe
Hindu ''sādhu'' piiramata habeme ja vuntsidega Habe on inimese näo alaosal (lõual, ülahuule kohal, põskedel ja kaela ülaosal) kasvav karvkate.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Habe · Näe rohkem »
Hahk
Hahk (Somateria mollissima) on partlaste sugukonda kuuluv liik, suur sukelpart.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Hahk · Näe rohkem »
Halvdan Must
Halvdan Must (norra Halvdan Svarte, vanapõhja Hálfdan svarti) oli Ida-Norra väikekuningas 9. sajandist, Gudrød Halvdansson Veidekonge ja Åsa Haraldsdatteri, Agderi kuninga Harald Granraude tütre poeg, Harald Kaunisjuukse isa.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Halvdan Must · Näe rohkem »
Hambaork
Hambaork ehk hambatikk on väike puust, plastist, bambusest, metallist, luust või muust materjalist pulk, mida kasutatakse hammastelt toidujäätmete eemaldamiseks, tavaliselt pärast sööki.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Hambaork · Näe rohkem »
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Harald Kaunisjuus · Näe rohkem »
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Harilik lina · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Hauapanus
Hauapanus on surnule hauda kaasa pandav ese või esemete kogum.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Hauapanus · Näe rohkem »
Hauskar
Hauskar (saarte ja läänemurdes kappel, idamurdes loop, lõunaeesti murretes pilk) on puust või plekist enamasti aasakujulise käepidemega kühvel, mida kasutatakse veesõidukist (nt paadist) vee väljaviskamiseksEesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Hauskar · Näe rohkem »
Härg
Härjad ikkes Härg on suguvõimetuks lõigatud ehk kastreeritud isane veis.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Härg · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Hobune · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Inglise keel · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Iraan · Näe rohkem »
Kangasteljed
Kangasteljed Kihnu muuseumis Inglise kangasteljed Northrop kangasteljed Dobcross Kangasteljed Kangasteljed ehk kangaspuud ehk kangasjalad (ka teljed, maateljed, lihtteljed; Lõuna-Eestis ka: peeled, Võru murdes peele (mitmus)) on seade kanga kudumiseks käsitsi.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Kangasteljed · Näe rohkem »
Kingad
Kingi muuseumis eksponeerituna Kingad (murdes ka: ummiskingad) on nahast jalanõud, millel on tugev tald ja konts, ja mis ei ulatu pahkluust kõrgemale.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Kingad · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Kivi · Näe rohkem »
Koduloom
Koduloom on loomaliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretusega geneetiliselt arendanud.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Koduloom · Näe rohkem »
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Koer · Näe rohkem »
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Kopenhaagen · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Laev · Näe rohkem »
Laevamast
Puksiirlaeva Odin signaalmast Sõjalaeva tornikujulised mastid Madrused õppepurjelaeva fokkmasti ronimas Mast ehk laevamast on laeval või muul veesõidukil olev märgatavalt üles välja ulatuv stabiilne funktsionaalne latt, post või torn.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Laevamast · Näe rohkem »
Laevmatus
Gokstadi laeva väljakaevamine 1880. aastal Laevmatus on matus, mille korral surnukeha ja hauapanused on maetud koos laeva või paadiga.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Laevmatus · Näe rohkem »
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Liha · Näe rohkem »
Liigesepõletik
Podagra põhjustatud liigesepõletiku illustratsioon Liigesepõletik ehk artriit võib tekkida vigastuse, nakkuse (tuberkuloos, borrelioos), reuma või ainevahetushäire (podagra) tagajärjel.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Liigesepõletik · Näe rohkem »
Linaõli
Linaõli Linaõli on hariliku lina seemnetest pressimise teel saadud õli.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Linaõli · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Must meri · Näe rohkem »
Nael
Naelad Nael puidutükis Nael on terava otsaga pulgakujuline kinnitusvahend, mis taotakse materjali sisse.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Nael · Näe rohkem »
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Närilised · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Norra keel · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Oslo · Näe rohkem »
Oslo Ülikool
Kuningliku Frederiki ülikooli varasem pitser Õigusteaduskonna hoone esine Oslo Ülikool (norra keeles Universitetet i Oslo; ladina keeles Universitas Osloensis) on ülikool Norra pealinnas Oslos.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Oslo Ülikool · Näe rohkem »
Pada
Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Pada · Näe rohkem »
Paviljon
Nüüdisaegne näituspaviljon ning vanamoodne galeriipaviljon Paviljon on mitmesuguse kuju (ennekõike ümmargune ja mitmekandiline) ja otstarbega (ennekõike aia- ja pargimaja, lusthoone, ooteruum või kiosk) kergema konstruktsiooniga ehitis.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Paviljon · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Puit · Näe rohkem »
Puri
Leipuri Hiina üherattalistele kärudele on lisatud puri (20. sajandi algus) Puri ehk seil on tavaliselt tugevast tihedast riidest, tänapäeval ka kilematerjalist valmistatud ja masti külge kinnitatud tuulepüüdur-pind, mis muundab tuule energia veepinnal (või maapinnal) oleva purjega varustatud aluse taglase abil liikumiseks.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Puri · Näe rohkem »
Rangluu
Inimese rangluud (punaselt) Rangluu (ladina keeles clavicula) on ülajäseme skeleti õlavöötme luu.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Rangluu · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Raud · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Rootsi · Näe rohkem »
Saan
Saan on veolooma(de) jõul jalastel liikuv kerge talvine (seljatoega) sõiduk.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Saan · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Saksamaa · Näe rohkem »
Salme alevik
Salme bussipeatus Salme alevik on Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Salme alevik · Näe rohkem »
Salme laevmatused
2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Salme laevmatused · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Savi · Näe rohkem »
Sõlm (kiirusühik)
Logi Sõlm on merenduses ja lennunduses kasutatav mittesüsteemne kiirusühik.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Sõlm (kiirusühik) · Näe rohkem »
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Siid · Näe rohkem »
Sinisavi
Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Sinisavi · Näe rohkem »
Stockholmi Ülikool
Stockholmi Ülikool Stockholmi Ülikool (rootsi keeles Stockholms universitet) on riiklik ülikool Stockholmis.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Stockholmi Ülikool · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Tääv
Tääv ehk vannas on laeva pikitalastiku eriti tugev osa, mis on laevakiilu pikenduseks kiilust pardani vööris (laevaninas, vööritääv) ja ahtris (tagaosas, ahtritääv).
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Tääv · Näe rohkem »
Tønsberg
Tønsberg on linn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Tønsbergi valla ja endise Vestfoldi maakonna keskus, mis asub Oslo fjordi ääres Oslost 73 km edelas.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Tønsberg · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Turvas · Näe rohkem »
Tuunika
Tuunikaga Vana-Rooma plebei Tuunika (ladina keeles tunica) oli roomlaste rõivaese.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Tuunika · Näe rohkem »
Uppsala Ülikool
Uppsala Ülikooli peahoone. Uppsala Ülikool (Uppsala universitet) on riiklik ülikool Uppsalas Rootsis.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Uppsala Ülikool · Näe rohkem »
Väärismetallid
Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge ja suhteliselt stabiilne väärtus.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Väärismetallid · Näe rohkem »
Välitööd
Välitööd Kakrarahu kalakajakakoloonias. Ornitoloogid Kalev Rattiste ja Art Villem Adojaan Välitööd teevad keeruliseks heitlikud tingimused. Lisaks ehitatud tammid olid üle ujutanud süsinikdioksiidi mõõtmiseks paigaldatud raamid. Pilt on tehtud Soomaal. Välitöödeks nimetatakse toorandmete kogumist nende leidumise vahetus keskkonnas.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Välitööd · Näe rohkem »
Vänern
Vänern on järv Rootsis.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Vänern · Näe rohkem »
Vöör
Pirnvöör Laeva vööri läbilõige-mudel Vöör ehk käil on laeva või muu veesõiduki kere esiosa ehk nina.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Vöör · Näe rohkem »
Vestfoldi maakond
Vestfoldi maakond oli Norra maakond, mille keskus oli Tønsbergis ning mis asus Oslo fjordi lääne- ja Skagerraki põhja-looderannikul.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Vestfoldi maakond · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Viikingid · Näe rohkem »
Viikingilaev
Viikingilaev oli viikingite meresõiduk.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Viikingilaev · Näe rohkem »
Viikingilaevade muuseum
Vikingskipshuset, Bygdøy, Oslo Viikingilaevade muuseum (norra Vikingskipshuset 'Viikingilaevamaja') asub Bygdøy poolsaarel Oslos, Norras.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Viikingilaevade muuseum · Näe rohkem »
Voodi
Voodi Voodi (ka: säng) on magamiseks mõeldud mööbliese.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja Voodi · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja 1903 · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja 1904 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja 1905 · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja 1907 · Näe rohkem »
1920. aastad
1920.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja 1920. aastad · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja 1947 · Näe rohkem »
1948
1948.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja 1948 · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja 7. sajand · Näe rohkem »
820
820.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja 820 · Näe rohkem »
834
834.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja 834 · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Osebergi laevmatus ja 9. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Osebergi laev, Osebergi viikingilaev, Osebergskipet.
