Sisukord
81 suhted: A Philosophical Enquiry into the Origin of our Ideas of the Sublime and Beautiful, Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia, Aeneis, Antinoomia, Aprioorne mõiste, Aprioorne teadmine, Aru, Asi, Ülevus, Definitsioon, Ebausk, Edmund Burke, Eelarvamus, Eetika, Eksperiment, Ese, Esteetika, Fenomen, Filosoofia, Gotthold Ephraim Lessing, Idee, Immanuel Kant, Instinkt, Karikatuur, Kategooria (filosoofia), Kogemus, Kolm kriitikat, Koolibrilased, Kriitika, Kunst, Loodus, Loodusfilosoofia, Loodusteadus, Loogika, Loom, Maitse, Mäekristall, Mõiste, Mõistus, Mehhanism, Metafüüsika, Myron, Noumenon, Objekt (filosoofia), Ockhami habemenuga, Otsustus, Otsustusvõime kriitika, Papagoilased, Paradiisilindlased, Paratamatus, ... Laienda indeks (31 rohkem) »
A Philosophical Enquiry into the Origin of our Ideas of the Sublime and Beautiful
"A Philosophical Enquiry into the Origin of our Ideas of the Sublime and Beautiful" ("Filosoofiline uurimus meie üleva- ja kauniideest") ehk lühendatult "A Philosophical Enquiry" on Edmund Burke'i filosoofiline teos.
Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia
Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia ('olemisest olla võimise järeldamine kehtib, olla võimisest olemise järeldamine ei kehti') on traditsioonilise loogika printsiip, mille järgi tegelikkusest järeldub võimalikkus, aga võimalikkusest tegelikkus ei järeldu, st assertoorilisest otsustusest järeldub vastav problemaatiline otsustus, problemaatilisest otsustusest vastav assertooriline otsustus aga mitte.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia
Aeneis
Vergiliust kujutav antiikaegne mosaiik (Landesmuseum Trier, Saksamaa) "Aeneis" on heroiline eepiline poeem, Vana-Rooma kirjaniku Vergiliuse (70–19 eKr) tähtsaim teos ja üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Aeneis
Antinoomia
Antinoomia on kahe idee, juriidilise seaduse, kahe väite vm vasturääkivus või nende endi sisemine vastuolu, kuid seda olukorras kus neist kummagi lõplik kinnitamine või kummutamine on põhimõtteliselt võimatu.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Antinoomia
Aprioorne mõiste
Aprioorne mõiste on mõiste, mida on võimalik määratleda viitamata kogemusele; näiteks: kolmnurk.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Aprioorne mõiste
Aprioorne teadmine
Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Aprioorne teadmine
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Aru
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Asi
Ülevus
Ülevus on õhtumaise esteetika mõiste, mis märgib mõõtmatu ja kirjeldamatu objekti tekitatud tundmust.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Ülevus
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Definitsioon
Ebausk
amuletid Porto poe vaateaknal Musta kassiga on seostatud nii õnne kui ebaõnne Ebausk on käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil, mille alusel ebausu praktiseerija usub, et tulevikku või teatud sündmuste tulemust saab mõjutada tema käitumisega.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Ebausk
Edmund Burke
Edmund Burke'i portree; autor: James Northcote Edmund Burke (12. jaanuar 1730(?) – 9. juuli 1797) oli Iiri päritolu riigimees, poliitikateoreetik ja filosoof ning aastatel 1766–1794 viigide partei esindajana Suurbritannia parlamendi alamkoja liige.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Edmund Burke
Eelarvamus
Eelarvamus on ebapiisavale informatsioonile (sageli peamiselt teiste inimeste arvamusele) toetudes kujundatud stereotüüpne hoiak, mis võetakse enne objekti kohta vahetute objektiivsete andmete omandamist (a priori).
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Eelarvamus
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Eetika
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Eksperiment
Ese
Sõna "ese" (saksa keeles Gegenstand) kasutatakse osalt samades tähendustes nagu sõna "objekt".
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Ese
Esteetika
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Esteetika
Fenomen
Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Fenomen
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Filosoofia
Gotthold Ephraim Lessing
Gotthold Ephraim Lessing (22. jaanuar 1729 Kamenz – 15. veebruar 1781 Braunschweig) oli saksa kirjanik, filosoof ja publitsist.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Gotthold Ephraim Lessing
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Idee
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Immanuel Kant
Instinkt
Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Instinkt
Karikatuur
Karikatuur (itaalia caricatura 'naeruväärne, moonutatud kujutis'; caricare 'liialdama') ehk pilapilt on moonutatud kujutis tegelasest, sündmusest või nähtusest.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Karikatuur
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Kategooria (filosoofia)
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Kogemus
Kolm kriitikat
Kolme kriitika või Kanti kolme kriitika nime all tuntakse Immanuel Kanti filosoofilisi peateoseid.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Kolm kriitikat
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Koolibrilased
Kriitika
Kriitika (kriitika; kreeka keeles κριτική, kritikē) on kellegi või millegi arvustamine või kahtluse alla seadmine.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Kriitika
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Kunst
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Loodus
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Loodusfilosoofia
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Loodusteadus
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Loogika
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Loom
Maitse
Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Maitse
Mäekristall
Mäekristallidruus Mäekristall on läbipaistev ja värvitu kvartsi erim.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Mäekristall
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Mõiste
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Mõistus
Mehhanism
Mehhanismiks nimetatakse tehislikult loodud kehade süsteemi, mis on ette nähtud ühe või mitme keha liikumise teisendamiseks ühe või mitme teise keha nõutavaks liikumiseks.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Mehhanism
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Metafüüsika
Myron
"Diskobolos", Vana-Rooma koopia Myron (elas 5. sajandil eKr) oli kreeka skulptor ja pronksivalaja.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Myron
Noumenon
Noumenon (kreeka sõna: 'see, mis on mõeldav') on keskaja filosoofias kasutusele võetud termin, mis tähendab mingit mõeldavat objekti (inglise posited object) või sündmust, mis on mõistusega käsitatav, mõistusega n-ö nähtav.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Noumenon
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Objekt (filosoofia)
Ockhami habemenuga
Ockhami (ka Occami) habemenuga ehk parsimoonia või ökonoomsuse printsiip (ladina keeles lex parsimoniae) on saanud nime inglise frantsiskaani mungalt ja skolastiliselt filosoofilt William Ockhamilt, kes leidis, et eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Ockhami habemenuga
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Otsustus
Otsustusvõime kriitika
"Otsustusvõime kriitika" ehk "Otsustusjõu kriitika" (saksa keeles "Kritik der Urteilskraft", algses õigekirjas "Critik der Urtheilskraft") on Immanuel Kanti filosoofiline teos, mis ilmus esmakordselt 1790.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Otsustusvõime kriitika
Papagoilased
Papagoilased (Psittacidae) on lindude sugukond, mis kuulub papagoiliste (Psittaciformes) seltsi.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Papagoilased
Paradiisilindlased
Paradiisilindlased (Paradisaeidae) on värvuliste sugukond, kuhu kuulub umbes 40 liiki.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Paradiisilindlased
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Paratamatus
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Põhjus
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Põhjuslikkus
Praktiline filosoofia
Praktiliseks filosoofiaks nimetatakse filosoofia harusid, mis on tihedalt seotud praktiliste rakendustega nagu eetika, esteetika, poliitiline filosoofia, õigusfilosoofia, religioonifilosoofia, väärtusteooria jts.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Praktiline filosoofia
Praktilise mõistuse kriitika
"Praktilise mõistuse kriitika" (saksa keeles "Kritik der praktischen Vernunft") on saksa filosoofi Immanuel Kanti üks peateoseid, mis ilmus esmakordselt aastal 1788.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Praktilise mõistuse kriitika
Printsiip
Printsiip (ladina keeles principium 'algus; lähtekoht; põhialus') on loogikas, teaduses ja filosoofias teoreetilise süsteemi kavandi või praktilise käsitlussuuna lähtekoht, esindades teatud valdkonna sisulisi ja metoodilisi põhimõtteid.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Printsiip
Propedeutika
Propedeutika on eelõpetus.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Propedeutika
Puhas mõistus
Puhas mõistus on Immanuel Kanti järgi meelelisusest sõltumatu mõistus.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Puhas mõistus
Puhta mõistuse kriitika
Esimese trüki tiitelleht "Puhta mõistuse kriitika" ("Kritik der reinen Vernunft", originaalis Critik der reinen Vernunft; ee Ainult mõistusest lähtuva kriitika) on saksa filosoofi Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Puhta mõistuse kriitika
Reegel
Reegel (saksa keeles Regel) on juhis, mis on tuletatud teatud seaduspärasustest, kogemustest ja teadmistest, kehtestatud kokkuleppega ning on konkreetse valdkonna esindajate jaoks siduv.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Reegel
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Rooma
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Rooma Peetri kirik
Süsteem
Süsteem (kreeka keeles σύστημα) on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Süsteem
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Seadus
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Sumatra
Sumatra on Malai saarestikku kuuluv saar Aasia kaguosas.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Sumatra
Tahe
Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Tahe
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Teooria
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Tunnetus (filosoofia)
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Vaatlus
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Vaba tahe
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Vanakreeka keel
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Vähilaadsed
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Võimalikkus
Võime
Võime on kõrge sobivus mõne kasuliku omaduse arendamiseks või arenenud omadus.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja Võime
1790
1790.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja 1790
1997
1997.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja 1997
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja 2000
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja 2001
2005
2005.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja 2005
2007
2007.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja 2007
2013
2013.
Vaata Otsustusvõime kriitika ja 2013
Tuntud ka kui Critik der Urtheilskraft, Kritik der Urteilskraft, Kritik der Urtheilskraft, Otsustusjõu kriitika.