Kiiremini kui brauser!
62 suhted: Ajalooline Ajakiri, Ammassaare mägi, Aruküla koopad, August Wilhelm Hupel, Ülo Heinsalu, Baltisakslased, Bertold (Võnnu komtuur), Christian Kelch, Eerik Laid, Eesti, Eesti etümoloogiasõnaraamat, Eesti keel, Eestlased, Emajõgi, Enn Tarvel, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Germaani algkeel, Gustav Vilbaste, Harjumaa, Harri Moora, Helme koopad, Henriku Liivimaa kroonika, Indoeuroopa keeled, Jaan Jung, Jüri Selirand, Kaalepi pelgupaik, Kiievi-Vene, Kuimetsa karstiala, Kultuurikiht, Läänemeresoome keeled, Läti Henrik, Lätlased, Leetopiss, Liivlased, Meeli Sedrik, Muinsuskaitseamet, Narva, Ohtu linnamägi, Pakktee, Pastor, Pärimus, Pühajõgi, Pelgulinn, Rakvere, Refuugium, Revala, Richard Kleis, Sõda, Soome-ugri keeled, Soosaar, ..., Sven-Erik Soosaar, Tartu linnus, Tšuudid, Theoderic de Bekeshovede, Toila, Ugandi, Vanapagan, Varjupaik, Võhandu jõgi, Võnnu ordulinnus, Vello Lõugas, Virussaare rabasaar. Laienda indeks (12 rohkem) »
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Uus!!: Pelgupaik ja Ajalooline Ajakiri · Näe rohkem »
Ammassaare mägi
Ammassaare mägi on kaitsealune soosaar Ammassaare rabas Rapla maakonnas Rapla vallas.
Uus!!: Pelgupaik ja Ammassaare mägi · Näe rohkem »
Aruküla koopad
Aruküla koopad on Tartu linnas Ülejõe linnaosas Aruküla tee ääres Emajõe ürgoru vasakul nõlval mõne meetri sügavusel maapinnast liivakivis asuvad koopad.
Uus!!: Pelgupaik ja Aruküla koopad · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Pelgupaik ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Ülo Heinsalu
Ülo Heinsalu (23. september 1928 – 27. jaanuar 1994) oli eesti geoloog ja looduskaitsja.
Uus!!: Pelgupaik ja Ülo Heinsalu · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Pelgupaik ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Uus!!: Pelgupaik ja Bertold (Võnnu komtuur) · Näe rohkem »
Christian Kelch
Christian Kelch (15. detsember (vkj 5. detsember) 1657 Greifenhagen, Pommeri – 2. detsember 1710 Tallinn) oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik.
Uus!!: Pelgupaik ja Christian Kelch · Näe rohkem »
Eerik Laid
Eerik Laid (kuni 1922 Erich Arthur Ostrov; 17/30. november 1904 Meeri mõis, Tartumaa – 15. september 1961 Västmanland) oli eesti arheoloog ja etnoloog.
Uus!!: Pelgupaik ja Eerik Laid · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Pelgupaik ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti etümoloogiasõnaraamat
"Eesti etümoloogiasõnaraamat" on 2012.
Uus!!: Pelgupaik ja Eesti etümoloogiasõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Pelgupaik ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Pelgupaik ja Eestlased · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Pelgupaik ja Emajõgi · Näe rohkem »
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Pelgupaik ja Enn Tarvel · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwald, ka (kuni 1817 Friedrich Reinhold Reinholdsohn (vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Uus!!: Pelgupaik ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Uus!!: Pelgupaik ja Germaani algkeel · Näe rohkem »
Gustav Vilbaste
Gustav Vilbaste (aastani 1935 Gustav Vilberg; 3. september 1885 Haavakannu, Kodasoo vald – 21. veebruar 1967 Tallinn) oli eesti botaanik, publitsist, kodu-uurija ja looduskaitsja.
Uus!!: Pelgupaik ja Gustav Vilbaste · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Pelgupaik ja Harjumaa · Näe rohkem »
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Uus!!: Pelgupaik ja Harri Moora · Näe rohkem »
Helme koopad
Helme koopad (ka Helme Põrgu) on koopad Helme mõisa pargis Valga maakonnas Tõrva vallas.
Uus!!: Pelgupaik ja Helme koopad · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Pelgupaik ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Pelgupaik ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Jaan Jung
Jaan Jung Jaan Jung (18. november 1835 Tammeküla, Imavere mõis, Pilistvere kihelkond – 26. juuni 1900 Imavere) oli eesti koolmeister ja harrastusajaloolane.
Uus!!: Pelgupaik ja Jaan Jung · Näe rohkem »
Jüri Selirand
Jüri Selirand (kuni 1938 Jüri Seiler; 21. juulil 1928 – 11. september 2017) oli eesti arheoloog, ajaloolane ja tõlkija, õppejõud ja kooliõpetaja ning suur ajaloo- ja arheoloogiakirjanduse populariseerija.
Uus!!: Pelgupaik ja Jüri Selirand · Näe rohkem »
Kaalepi pelgupaik
Kaalepi pelgupaik (ka Kaalepi linnamägi) on Järva maakonnas Järva vallas Vetepere külas Lõhmu soo keskel asuv muistne pelgupaik (vaadatud 26.08.2015).
Uus!!: Pelgupaik ja Kaalepi pelgupaik · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Pelgupaik ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kuimetsa karstiala
Koopasuue Kuimetsa karstialal. Kuimetsa karstiala. Suurvesi Kuimetsa karstialal Kuimetsa karstiala (ka: Kuimetsa Iida urked, Iida urked, Iie urked, Iida karstiala) on karstiala Rapla maakonnas Rapla vallas ning Harjumaal Juuru kihelkonnas, Kuimetsa külas.
Uus!!: Pelgupaik ja Kuimetsa karstiala · Näe rohkem »
Kultuurikiht
Kultuurikiht (ka: kultuurkiht, arheoloogiline kultuur(i)kiht) on otsese inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul ladestunud pinnasekiht.
Uus!!: Pelgupaik ja Kultuurikiht · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Pelgupaik ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Uus!!: Pelgupaik ja Läti Henrik · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Pelgupaik ja Lätlased · Näe rohkem »
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Uus!!: Pelgupaik ja Leetopiss · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Pelgupaik ja Liivlased · Näe rohkem »
Meeli Sedrik
Meeli Sedrik (7. oktoober 1968 Kärdla, Hiiumaa – 14. mai 2022) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Pelgupaik ja Meeli Sedrik · Näe rohkem »
Muinsuskaitseamet
Muinsuskaitseamet (lühend MKA) on kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki.
Uus!!: Pelgupaik ja Muinsuskaitseamet · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Pelgupaik ja Narva · Näe rohkem »
Ohtu linnamägi
Ohtu linnamägi on soosaar muistne pelgupaik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Ohtu külas.
Uus!!: Pelgupaik ja Ohtu linnamägi · Näe rohkem »
Pakktee
Saksamaal Campemooris 2006. aastal välja kaevatud pakktee rajati 4600 eKr Pakkteedeks nimetatakse vanimaid säilinud inimkätega rajatud teid, mis on okstest, hagudest või palkidest rajatud teed ehk soosillad.
Uus!!: Pelgupaik ja Pakktee · Näe rohkem »
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Uus!!: Pelgupaik ja Pastor · Näe rohkem »
Pärimus
Pärimus ehk suuline pärimus on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude kultuurinähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma kirjasüsteemita.
Uus!!: Pelgupaik ja Pärimus · Näe rohkem »
Pühajõgi
Pühajõgi (ka Ädise, Edise jõgi) on jõgi Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Pelgupaik ja Pühajõgi · Näe rohkem »
Pelgulinn
Pelgulinn 1988. aastal Pelgulinn on põhiliselt elamurajoonina kasutusel olev piirkond Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.
Uus!!: Pelgupaik ja Pelgulinn · Näe rohkem »
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Uus!!: Pelgupaik ja Rakvere · Näe rohkem »
Refuugium
Refuugium ehk pelgupaik on pärit ladinakeelsest sõnast refugium, mille kasutuselevõtjaks võib pidada Calvin J. Heusserit 1955.
Uus!!: Pelgupaik ja Refuugium · Näe rohkem »
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Uus!!: Pelgupaik ja Revala · Näe rohkem »
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Uus!!: Pelgupaik ja Richard Kleis · Näe rohkem »
Sõda
apokalüptilist ratsanikku" (1921) Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud (relvastatud) konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga (vägivaldselt) peale vastaspoolele.
Uus!!: Pelgupaik ja Sõda · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Pelgupaik ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Soosaar
Soosaar Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaar ehk võhmas on soos olev kõrgem koht, kus sageli kasvavad võsa ja puud.
Uus!!: Pelgupaik ja Soosaar · Näe rohkem »
Sven-Erik Soosaar
Sven-Erik Soosaar esinemas soome-ugri Vikipeediate seminaril 2015. aastal Sven-Erik Soosaar, 2008 Sven-Erik Soosaar soome-ugri vikiseminaril Obinitsas 2015. aastal Sven-Erik Soosaar (sündinud 12. novembril 1973) on eesti keeleteadlane ja vikipedist.
Uus!!: Pelgupaik ja Sven-Erik Soosaar · Näe rohkem »
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Pelgupaik ja Tartu linnus · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Pelgupaik ja Tšuudid · Näe rohkem »
Theoderic de Bekeshovede
Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna piiskop Hermanni vasall Ugandis ning de Rope'de (von der Ropp) mõisnikusoo rajaja.
Uus!!: Pelgupaik ja Theoderic de Bekeshovede · Näe rohkem »
Toila
Toila on alevik Ida-Viru maakonnas, Toila valla keskus.
Uus!!: Pelgupaik ja Toila · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Pelgupaik ja Ugandi · Näe rohkem »
Vanapagan
Kristjan Raua joonistus "Kalevipoeg ja Vanapagan". Tartu Kunstimuuseum Vanapagan (ka kurivaim, sarvik, vanatühi, vanakuri) on eesti rahvapärimuses tegelane, kelles on kokku sulanud kristliku kuradi, rumala kurivaimu ja hiiu jooned.
Uus!!: Pelgupaik ja Vanapagan · Näe rohkem »
Varjupaik
Varjupaik (ka pelgupaik, asüül) on koht, kus keegi saab varju või ulualust või ennast peita.
Uus!!: Pelgupaik ja Varjupaik · Näe rohkem »
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Uus!!: Pelgupaik ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Uus!!: Pelgupaik ja Võnnu ordulinnus · Näe rohkem »
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Pelgupaik ja Vello Lõugas · Näe rohkem »
Virussaare rabasaar
Virussaare rabasaar 2006. aastal Virussaare rabasaar on looduskaitsealune salumetsaga kaetud moreenkõrgendik Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Maima rabas.
Uus!!: Pelgupaik ja Virussaare rabasaar · Näe rohkem »
