Prantsusmaa marssal

Prantsusmaa marssalikepp Prantsusmaa marssal (prantsuse Maréchal de France) on kõrgeim sõjaväeline auaste Prantsusmaal (varem sõjaväeline aunimetus), mida antakse kindralitele silmapaistvate saavutuste eest.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 263 suhted: Aimable Pélissier, Albufera hertsog, Alexandre Millerand, Angers, Anne de Montmorency, Argentan, Armand de Gontaut, August II, Bourbonid, Bourbonide restauratsioon, Charles IV, Charles IX, Charles V, Charles VI, Charles VII, Charles VIII, Charles X, Conrad de Rosen, Dalmaatsia hertsog, Eesti, Eestimaa, Eestimaa kuberner, Eestimaa rüütelkond, Ferdinand Foch, François I, François II, François Mitterrand, Frederik III, Gian Giacomo Trivulzio, Henri II (Prantsusmaa), Henri III, Henri IV, Herman Wrangel, Istria hertsog, Jérôme Bonaparte, Józef Poniatowski, Jüri Jaaksoni valitsus, Jean de Lattre de Tassigny, Jean II (Prantsusmaa), Joachim Murat, Joseph Joffre, Kapetingid, Karl XIV Johan, Kindral, Ladina keel, Louis IX, Louis X, Louis XI, Louis XII, Louis XIII, ... Laienda indeks (213 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aimable Pélissier

Marssal Pélissier, Malahhovi hertsog. Henryk Rodakowski maal, 1857.Aimable-Jean-Jacques Pélissier, Malahhovi hertsog (6. november 1794 Maromme – 22. mai 1864 Algiers) oli Prantsusmaa sõjaväelane (marssal, 1855).

Vaata Prantsusmaa marssal ja Aimable Pélissier

Albufera hertsog

Esimese Albufera hertsogi Louis Gabriel Suchet' vapp Albufera hertsog (Duc d'Albufera) on tiitel, mille Napoleon I andis 11.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Albufera hertsog

Alexandre Millerand

Alexandre Millerand (10. veebruar 1859 Pariis – 7. aprill 1943 Versailles) oli Prantsusmaa jurist ja poliitik.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Alexandre Millerand

Angers

Angers on linn Prantsusmaal Pays de la Loire'i piirkonnas, Maine-et-Loire'i departemangu keskus.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Angers

Anne de Montmorency

Anne de Montmorency, u 1530 (Jean Clouet) Anne de Montmorency (15. märts 1493 Chantilly, Oise'i departemang – 12. november 1567 Pariis) oli parun, seejärel Montmorency I hertsog (1551), Prantsusmaa marssal (1522), Sukapaela ordu aurüütel, sõdur ja konnetaabel, riigimees ja diplomaat.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Anne de Montmorency

Argentan

Argentan on linn Prantsusmaal Orne'i departemangus.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Argentan

Armand de Gontaut

Armand de Gontaut, Bironi parun (1524 – 26. juuli 1592) oli Prantsuse sõjaväelane ja diplomaat, Prantsusmaa marssal.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Armand de Gontaut

August II

August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).

Vaata Prantsusmaa marssal ja August II

Bourbonid

Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Bourbonid

Bourbonide restauratsioon

Lipp Kuninglik vapp Prantsusmaa kuningriik aastal 1815 Bourbonide restauratsioon on nimi, mis anti perioodile pärast Prantsuse revolutsioonile (1789–1799) järgnenud sündmusi, Esimese Vabariigi (1792–1804) lõppu ja siis Esimese keisririigi (1804–1814/1815) vägivaldset lõppu – kui Euroopa riikide koalitsioon taastas relva jõul monarhia Bourbonide pärijatele, kes taas kord said Prantsusmaa kuningriigi (Royaume de France) omanikeks.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Bourbonide restauratsioon

Charles IV

Charles IV (u. 1294 – 1. veebruar 1328) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1322–1328 ja Navarra kuningas Charles I 1322–1328.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Charles IV

Charles IX

Charles IX (27. juuni 1550 – 30. mai 1574) oli Prantsusmaa kuningas 1560–1574, Henri II ja Katariina di Medici poeg, François II ja Henri III vend.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Charles IX

Charles V

Charles V, Böömimaa kuningas Wenzel ja keiser Karl IV Charles V (21. jaanuar 1338 – 16. september 1380) oli Prantsusmaa kuningas 1364–1380.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Charles V

Charles VI

pisi Charles VI Nõdrameelne (3. detsember 1368 Pariis – 21. oktoober 1422 Pariis) oli Valois' dünastiast Prantsusmaa kuningas aastatel 1380–1422.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Charles VI

Charles VII

Charles VII Jean Fouquet' maalil (1445–1450) Charles VII (22. veebruar 1403 – 22. august 1461) oli Prantsusmaa kuningas aastast 1429 kuni surmani, tegelik valitseja (dofäänina) ka 1422–1429.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Charles VII

Charles VIII

thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Charles VIII

Charles X

Charles X Charles X (9. oktoober 1757 – 6. november 1836) oli Prantsusmaa kuningas 1824–1830.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Charles X

Conrad de Rosen

Marssal Rosen. Koopia Hyacinthe Rigaud' maali järgi Conrad de Rosen, Bolweilleri krahv (29. september 1629 Mazstraupe – 3. august 1715 Bollwilleri loss) oli Liivimaa päritolu Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal) 17.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Conrad de Rosen

Dalmaatsia hertsog

Dalmaatsia hertsog (duc de Dalmatie) on Prantsusmaa aadlitiitel.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Dalmaatsia hertsog

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Eesti

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Eestimaa

Eestimaa kuberner

Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Eestimaa kuberner

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Eestimaa rüütelkond

Ferdinand Foch

Ferdinand Foch (2. oktoober 1851 – 20. märts 1929) oli Prantsusmaa kindral, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Poola marssal, sõjateoreetik ja Esimeses maailmasõjas liitlasvägede (Antandi) ülemjuhataja.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Ferdinand Foch

François I

thumb François I (12. september 1494 Charente, Cognac – 31. märts 1547 Rambouillet) oli Prantsusmaa kuningas 1515.

Vaata Prantsusmaa marssal ja François I

François II

François II (19. jaanuar 1544 – 5. detsember 1560) oli Prantsusmaa kuningas alates 1559 kuni surmani ja ühtlasi Šotimaa kuninganna abikaasa alates 1558 kuni surmani.

Vaata Prantsusmaa marssal ja François II

François Mitterrand

François Mitterrand 1984 François Mitterrand (26. oktoober 1916 Jarnac – 8. jaanuar 1996 Pariis) oli Prantsusmaa sotsialistlik poliitik, president ja Andorra vürst aastatel 1981–1995.

Vaata Prantsusmaa marssal ja François Mitterrand

Frederik III

pisi Frederik III (18. märts 1609 Haderslev – 9. veebruar 1670 Kopenhaagen) oli Taani ja Norra kuningas 1648.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Frederik III

Gian Giacomo Trivulzio

Gian Giacomo Trivulzio (1440 Milano – 5. detsember 1518 Arpajon) oli 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalia sõdades osalenud Itaalia sõjaväelane ja poliitik.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Gian Giacomo Trivulzio

Henri II (Prantsusmaa)

Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Henri II (Prantsusmaa)

Henri III

Henri III Henri III (Poolas Henryk Walezy; 19. september 1551 Fontainebleau loss – 2. august 1589 Saint-Cloud) oli Rzeczpospolita kuningas 1573–1574 ja Prantsuse kuningriigi kuningas 1574–1589, Henri II ja Katariina de' Medici poeg.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Henri III

Henri IV

Henri IV (13. detsember 1553 – 14. mai 1610) oli Navarra kuningas 1562–1610 (Henri III nime all) ning Prantsusmaa kuningas 1589–1610.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Henri IV

Herman Wrangel

Herman Wrangel Herman Hansson Wrangel (ka Hermann von Wrangell noorem; 29. juuni 1587 Liivimaa – 11. detsember 1643 Riia) oli baltisaksa päritoluga Rootsi väejuht ja riigitegelane.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Herman Wrangel

Istria hertsog

Hertsog Jean-Baptiste Bessières' vapp. Istria hertsog (Duc d'Istrie) on tiitel, mille Napoleon I andis 28.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Istria hertsog

Jérôme Bonaparte

Jérôme I portree, François Gérard Jérôme-Napoléon Bonaparte (15. november 1784 – 24. juuni 1860) oli Napoléon I noorim vend ja valitses aastatel 1807–1813 kui Vestfaali kuningas Hieronymus Napoleon.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Jérôme Bonaparte

Józef Poniatowski

Józef Poniatowski Józef Poniatowski sarkofaag Krakówis Waweli katedraali krüptis Józef Antoni Poniatowski (7. mai 1763 Viin, Habsburgide monarhia – 19. oktoober 1813 Weiße Elster, Saksimaa kuningriik) oli Prantsusmaa marssal ja Poola kindral, Varssavi hertsogiriigi sõjaminister (1807), Poola armee ülemjuhataja (1808), viimase Poola kuninga Stanisław II vennapoeg, vürst.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Józef Poniatowski

Jüri Jaaksoni valitsus

Jüri Jaaksoni juhitud valitsus oli ametis alates 16. detsembrist 1924 kuni 15. detsembrini 1925.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Jüri Jaaksoni valitsus

Jean de Lattre de Tassigny

Jean de Lattre de Tassigny (1946) Jean Joseph Marie Gabriel de Lattre de Tassigny (2. veebruar 1889 Mouilleron-en-Pareds, Vendée departemang – 11. jaanuar 1952 Neuilly-sur-Seine, Hauts-de-Seine'i departemang) oli Prantsuse sõjaväelane, kes sai postuumselt Prantsusmaa marssali auastme.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Jean de Lattre de Tassigny

Jean II (Prantsusmaa)

Jean II Hea (le Bon) (26. aprill 1319 Le Mans, Prantsusmaa – 8. aprill 1364 London, Inglismaa) oli Prantsusmaa kuningas 1350–1364 ja Burgundia hertsog Jean I Hea (1361–1363).

Vaata Prantsusmaa marssal ja Jean II (Prantsusmaa)

Joachim Murat

Joachim Murat (25. märts 1767 – 13. oktoober 1815) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal), Bergi suurhertsog aastail 1806–1808 ja Napoli kuningas aastail 1808–1815.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Joachim Murat

Joseph Joffre

Joseph Jacques Césaire Joffre (12. jaanuar 1852 – 3. jaanuar 1931) oli Prantsuse kindral, I maailmasõja ajal aastatel 1914–1916 Prantsusmaa armee ülemjuhataja. 1916 nimetati ta Prantsusmaa marssaliks. Ta on tuntud tänu taganevate liitlasvägede ümberrühmitamisele, et võita sakslasi strateegiliselt otsustavas Marne'i lahingus aastal 1914.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Joseph Joffre

Kapetingid

Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Kapetingid

Karl XIV Johan

Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Karl XIV Johan

Kindral

USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Kindral

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Ladina keel

Louis IX

Louis IX Püha (25. aprill 1214 või 1215 – 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1226–1270.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Louis IX

Louis X

Louis X kuningliku pitsati järgi maalitud portree Louis X (4. oktoober 1289 – 5. juuni 1316) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1314–1316 ja Navarra kuningas aastail 1314–1316.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Louis X

Louis XI

pisi Louis XI (3. juuli 1423 Bourges – 30. august 1483 Château de Plessis-lez-Tours) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1461 – 1483.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Louis XI

Louis XII

Louis XII (27. juuni 1462 – 1. jaanuar 1515) oli Prantsusmaa kuningas alates 1498.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Louis XII

Louis XIII

Louis XIII (27. september 1601 Fontainebleau – 14. mai 1643 Saint-Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Louis XIII

Louis XIV

Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Louis XIV

Louis XV

Louis XV (15. veebruar 1710 Versailles – 10. mai 1774 Versailles) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1715.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Louis XV

Louis XVI

Joseph-Siffred Duplessise maal Louis XVI-st Louis XVI (23. august 1754 – 21. jaanuar 1793) oli viimne Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni 10. maist 1774 kuni 14. septembrini 1791 ja prantslaste kuningas 14.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Louis XVI

Louis XVIII

Louis XVIII Louis XVIII (17. november 1755 – 16. september 1824) oli Prantsusmaa kuningas 6. aprillist 1814 kuni 20. märtsini 1815 ning 8. juulist 1815 kuni 16. septembrini 1824.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Louis XVIII

Louis-Philippe I

Louis-Philippe I Louis-Philippe I (6. oktoober 1773 – 26. august 1850) oli Orléansi dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastatel 1830–1848.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Louis-Philippe I

Marie-Pierre Kœnig

Marie-Pierre Kœnig (10. oktoober 1898 – 2. september 1970) oli Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik, kes sai postuumselt Prantsusmaa marssali auastme.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Marie-Pierre Kœnig

Marssalikepp

Saksa admiral Erich Raeder 1940. aastal marssalikepiga (''Großadmiralsstab'') Preisimaa marssalikepp 1895. aastast Marssalikepp on marssali (või muu kõrgema sõjaväelase) tunnuseks olev sau.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Marssalikepp

Michel Ney

Michel Ney Michel Ney (prantsuse hääldus: ​, tuntud kui marssal Ney; 10. jaanuar 1769 – 7. detsember 1815) oli Prantsusmaa sõjaväelane ja sõjaline juht Prantsusmaa revolutsiooni sõdade ja Napoleoni sõdade ajal, Elchingeni hertsog (1808) ja Moskva vürst (1813).

Vaata Prantsusmaa marssal ja Michel Ney

Moskva vürst (Ney)

Esimese Moskva vürsti Michel Ney vapp Moskva vürst (Prince de la Moskowa) on Napoleon I poolt marssal Michel Neyle pärast Borodino lahingut, 25. märtsil 1813, antud tiitel.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Moskva vürst (Ney)

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Napoleon I

Napoleon III

Napoleon IIINapoleon III (Charles Louis Napoléon Bonaparte; 20. aprill 1808 Pariis, Prantsusmaa – 9. jaanuar 1873 Chislehurst, Kent, Inglismaa) oli Prantsusmaa president aastatel 1848–1852, Prantsusmaa keiser 1852–1871 ning Andorra vürst 1848–1871.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Napoleon III

Patrice de Mac Mahon

pisiMarie Esme Patrice Maurice, Mac Mahoni krahv, esimene Magenta hertsog (13. juuni 1808 Sully loss Autuni lähedal, Saône-et-Loire'i departemang – 17. oktoober 1893 La Forêt' loss Montcressoni lähedal, Loiret' departemang) oli Prantsusmaa väejuht ja riigitegelane, Prantsusmaa marssal, Prantsusmaa president 1873–1879.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Patrice de Mac Mahon

Philippe II

Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Philippe II

Philippe III

Kroonimine Philippe III Julge (30. aprill 1245 – 5. oktoober 1285) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas 1270–1285.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Philippe III

Philippe IV

Philippe IV Philippe IV (Philippe Ilus, 1268 – 29. november 1314) oli Prantsusmaa kuningas 1285–1314 ning koos Jeanne I-ga Navarra kuningas Philippe I nime all 1284–1314.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Philippe IV

Philippe Leclerc de Hauteclocque

Philippe Leclerc de Hauteclocque (1946) kindral de Gaulle, tema kõrval Leclerc ja Alphonse Juin. De Gaulle'i vastas Jacques Chaban-Delmas Philippe François Marie Leclerc de Hauteclocque (sünninimi Philippe François Marie de Hauteclocque; 22. november 1902 Belloy-Saint-Léonard, Somme'i departemang – 28.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Philippe Leclerc de Hauteclocque

Philippe Pétain

Philippe Pétain (1941) Henri Philippe Benoni Omer Joseph Pétain (24. aprill 1856 – 23. juuli 1951) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) ja riigipea aastail 1940–1944.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Philippe Pétain

Philippe VI

Philippe VI (1293 – 22. august 1350) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1328–1350 ning koos Jeanne II-ga Navarra kuningas Philippe III 1284–1314.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Philippe VI

Prantsuse esimene keisririik

Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Prantsuse esimene keisririik

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Prantsuse keel

Prantsuse kolmas vabariik

Prantsuse kolmas vabariik (prantsuse: La Troisième République, mõnikord kirjutatakse ka La IIIe République) oli heakskiidetud valitsussüsteem Prantsusmaal alates 1870.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Prantsuse kolmas vabariik

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Prantsusmaa

Prantsusmaa admiral

Prantsusmaa admirali õlak Prantsusmaa admiral (prantsuse keeles Amiral de France) on Prantsusmaa kõrgeim sõjaväeline auaste mereväes (vastab NATO koodile OF-10).

Vaata Prantsusmaa marssal ja Prantsusmaa admiral

Prantsusmaa krooni suuramet

Prantsusmaa kuninga vapp Prantsusmaa krooni suuramet (prantsuse keele grand office de la couronne de France) oli keskaegsel Prantsusmaal, ancien régime-i ja Bourbonide restauratsiooni ajal Prantsuse õukonnas tähtis riigiamet (nn suuramet).

Vaata Prantsusmaa marssal ja Prantsusmaa krooni suuramet

Prantsusmaa Teine Vabariik

Prantsusmaa Teine Vabariik (prantsuse keeles Deuxième République française) oli 1848. aasta revolutsiooni tulemusena tekkinud riik.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Prantsusmaa Teine Vabariik

Raymond Poincaré

Raymond Nicolas Landry Poincaré (20. august 1860 Bar-le-Duc – 15. oktoober 1934 Pariis) oli Prantsuse poliitik, Prantsusmaa president Esimese maailmasõja ajal ja kolmekordne peaminister (1912–1913, 1922–1924 ja 1926–1929).

Vaata Prantsusmaa marssal ja Raymond Poincaré

Rosen (punane)

Roseni suguvõsa aadlivapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Rosen (punane)

Saksimaa kuurvürst

Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Saksimaa kuurvürst

Sõjaväeline auaste

Sõjaväeline auaste (vananenud termin aukraad) on sõjaväelase või reservis (erus) oleva sõjaväekohuslase auaste, mis määrab sõjaväelase hierarhilise positsiooni (õigused ja kohustused) teiste sõjaväelaste suhtes.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Sõjaväeline auaste

Suuremõisa mõis (Vormsi)

Suuremõisa mõis (saksa keeles Magnushof) oli riigimõis Vormsi kihelkonnas Läänemaal.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Suuremõisa mõis (Vormsi)

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Vaata Prantsusmaa marssal ja Taani kuningas

Ulrich Friedrich Woldemar von Löwendahl

Jean-Baptiste Lemoyne marmorskulptuur (1750) Angersi Kaunite Kunstide Muuseumis.http://cartelfr.louvre.fr/cartelfr/visite?srv.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Ulrich Friedrich Woldemar von Löwendahl

Vabadusrist

Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Vabadusrist

Valmy hertsog

Marssal François Christophe de Kellermanni vapp Valmy hertsog (Duc de Valmy) oli tiitel, mille Prantsuse keiser Napoleon I andis 3.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Valmy hertsog

Valois'd

Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Valois'd

Vormsi

Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Vormsi

Wagrami vürst

Louis-Alexandre Berthier' vapp Wagrami vürst (Prince de Wagram) on Napoleon I poolt marssal Louis-Alexandre Berthier'le (1753–1815) 1809.

Vaata Prantsusmaa marssal ja Wagrami vürst

1185

1185.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1185

1192

1192.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1192

12. sajand

12.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 12. sajand

1202

1202.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1202

1220

1220.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1220

1240

1240.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1240

1250

1250.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1250

1257

1257.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1257

1262

1262.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1262

1270

1270.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1270

1272

1272.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1272

1283

1283.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1283

1285

1285.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1285

1288

1288.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1288

1290

1290.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1290

1292

1292.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1292

1302

1302.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1302

1308

1308.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1308

1315

1315.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1315

1318

1318.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1318

1322

1322.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1322

1325

1325.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1325

1339

1339.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1339

1344

1344.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1344

1345

1345.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1345

1347

1347.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1347

1351

1351.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1351

1352

1352.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1352

1356

1356.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1356

1368

1368.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1368

1369

1369.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1369

1391

1391.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1391

1397

1397.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1397

1417

1417.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1417

1418

1418.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1418

1421

1421.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1421

1422

1422.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1422

1424

1424.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1424

1426

1426.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1426

1429

1429.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1429

1439

1439.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1439

1441

1441.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1441

1454

1454.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1454

1461

1461.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1461

1464

1464.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1464

1476

1476.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1476

1486

1486.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1486

1499

1499.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1499

1506

1506.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1506

1511

1511.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1511

1514

1514.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1514

1515

1515.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1515

1516

1516.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1516

1518

1518.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1518

1522

1522.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1522

1526

1526.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1526

1538

1538.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1538

1542

1542.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1542

1544

1544.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1544

1547

1547.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1547

1550

1550.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1550

1554

1554.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1554

1558

1558.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1558

1559

1559.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1559

1562

1562.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1562

1564

1564.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1564

1566

1566.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1566

1567

1567.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1567

1570

1570.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1570

1571

1571.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1571

1573

1573.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1573

1574

1574.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1574

1577

1577.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1577

1579

1579.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1579

1582

1582.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1582

1592

1592.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1592

1594

1594.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1594

1595

1595.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1595

1597

1597.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1597

1608

1608.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1608

1613

1613.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1613

1614

1614.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1614

1616

1616.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1616

1617

1617.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1617

1619

1619.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1619

1620

1620.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1620

1621

1621.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1621

1622

1622.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1622

1625

1625.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1625

1626

1626.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1626

1627

1627.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1627

1629

1629.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1629

1630

1630.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1630

1631

1631.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1631

1632

1632.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1632

1634

1634.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1634

1637

1637.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1637

1639

1639.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1639

1641

1641.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1641

1642

1642.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1642

1643

1643.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1643

1645

1645.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1645

1646

1646.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1646

1651

1651.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1651

1652

1652.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1652

1653

1653.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1653

1658

1658.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1658

1660

1660.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1660

1668

1668.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1668

1675

1675.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1675

1676

1676.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1676

1681

1681.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1681

1693

1693.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1693

1695

1695.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1695

1702

1702.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1702

1703

1703.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1703

1705

1705.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1705

1706

1706.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1706

1708

1708.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1708

1709

1709.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1709

1724

1724.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1724

1730

1730.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1730

1733

1733.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1733

1734

1734.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1734

1740

1740.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1740

1741

1741.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1741

1745

1745.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1745

1746

1746.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1746

1747

1747.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1747

1748

1748.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1748

1757

1757.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1757

1758

1758.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1758

1759

1759.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1759

1768

1768.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1768

1775

1775.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1775

1783

1783.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1783

1791

1791.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1791

1793

1793.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1793

1804

1804.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1804

1807

1807.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1807

1809

1809.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1809

1811

1811.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1811

1812

1812.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1812

1813

1813.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1813

1814

1814.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1814

1815

1815.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1815

1816

1816.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1816

1823

1823.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1823

1827

1827.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1827

1829

1829.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1829

1830

1830.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1830

1837

1837.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1837

1840

1840.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1840

1843

1843.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1843

1847

1847.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1847

1850

1850.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1850

1851

1851.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1851

1852

1852.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1852

1854

1854.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1854

1855

1855.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1855

1856

1856.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1856

1859

1859.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1859

1861

1861.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1861

1863

1863.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1863

1864

1864.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1864

1870

1870.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1870

1916

1916.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1916

1918

1918.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1918

1921

1921.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1921

1923

1923.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1923

1925

1925.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1925

1952

1952.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1952

1967

1967.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1967

1970

1970.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1970

1984

1984.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 1984

29. aprill

29.

Vaata Prantsusmaa marssal ja 29. aprill

Tuntud ka kui Keisririigi marssal, Prantsusmaa marssalite loend.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika