Sisukord
184 suhted: Alutaguse kihelkond, Anders Lennartsson, Arvid Stålarm, Asehaldur, Šig-Alei, Balthasar Russow, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika, Bastion, Bernhard von der Borch, Claes Åkesson Tott, Clemens VII, Dionysius Fabricius, Eduard Philipp Körber, Eestimaa hertsog, Eestimaa hertsogkond, Erik XIV, Falkonett, Foogt, Frederik II, Gerhard Huyn van Amstenrade, Gustav I Vasa, Gustav II Adolf, Harju maakond, Harju-Viru rüütelkond, Harjumaa, Henriku Liivimaa kroonika, Herman Persson Fleming, Hubertus, Ivan Julm, Ivo Schenkenberg, Järva foogtkond, Järvamaa, Jüriöö ülestõus, Johan III, Johann Christoph Brotze, Johann Renner, Johann Wolthus von Herse, Kahekümneviieaastane sõda, Kapten, Karl IX, Karl V, Karl XI, Karl XII, Kartaun, Kärkna, Küti mõis, Kerishüpokaust, Konvendihoone, Kristiina, Laanemõisa mõis, ... Laienda indeks (134 rohkem) »
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Alutaguse kihelkond
Anders Lennartsson
Anders Lennartsson Forstena mõisast (ka Anders Lindersson või Anders Lindormsson) (surnud 27. (17. septembril) 1605 Salaspilsis) oli Rootsi sõjaväelane.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Anders Lennartsson
Arvid Stålarm
Arvid Eriksson Stålarm (umbes 1549 Lindö – mai 1620 Gripsholmi loss) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Arvid Stålarm
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Asehaldur
Šig-Alei
Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Šig-Alei
Balthasar Russow
Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Balthasar Russow
Balthasar Russowi Liivimaa kroonika
Rüssowi ''Chronica der Provinz Lyfflandt''. 1578. aasta väljalaske tiitelleht. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Balthasar Russowi Liivimaa kroonika
Bastion
Väikse Rannavärava bastion Tallinnas Bastion on eenduv kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarpmüür).
Vaata Rakvere ordulinnus ja Bastion
Bernhard von der Borch
Bernhard von der Borch (ka Bernd, Bernt, Berndt, Berent, Bernth ja Bernhardus; suri 1488. aasta alguses) oli Liivi ordu maameister 1471–1483.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Bernhard von der Borch
Claes Åkesson Tott
Claes Åkesson Tott (Klas, Clas, Klaus, Claus; umbes 1530 – 1596) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Claes Åkesson Tott
Clemens VII
Clemens VII (Giulio de' Medici, 26. mai 1478 – 25. september 1534), oli paavst 1523–1534.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Clemens VII
Dionysius Fabricius
Dionysius Fabricius (tegutses 17. sajandil) oli vaimulik ja kroonik.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Dionysius Fabricius
Eduard Philipp Körber
Eduard Philipp Körber Eduard Philipp Körber (17. juuni 1770 Tori – 12. veebruar 1850 Tartu) oli Liivimaa vaimulik.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Eduard Philipp Körber
Eestimaa hertsog
Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Eestimaa hertsog
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata Rakvere ordulinnus ja Eestimaa hertsogkond
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Erik XIV
Falkonett
Falkonett oli 16.–18. sajandil kasutatud väikesekaliibriline suurtükk.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Falkonett
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Foogt
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Frederik II
Gerhard Huyn van Amstenrade
Gerhard Huyn van Amstenrade (ka Gert Huyn von Amstenrad; Gerdt (Gerd, Gert) Huyn (Huin, Hüin, Huen, Hune, Hüne) van (von) Anstenraedt (Anstenraidt, Anstenradt, Anstenrade, Amstenraedt, Amstenraide); surnud enne 1564 Tallinnas) oli Liivi ordu liige ja viimane Rakvere foogt.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Gerhard Huyn van Amstenrade
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Gustav I Vasa
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Gustav II Adolf
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Harju maakond
Harju-Viru rüütelkond
Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13., 14., 15., 16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Harju-Viru rüütelkond
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Harjumaa
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Henriku Liivimaa kroonika
Herman Persson Fleming
Herman Persson (ka Pedersson) Fleming; soome keeles Herman Pietarinpoika Fleming (u. 1520 – 25. märts 1583) oli Rootsi sõjaväelane, admiral ja riigitegelane.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Herman Persson Fleming
Hubertus
Hubertus (Hubert) Liège'ist (umbes 655 Toulouse – 30. mai 727 Tervuren (praegu Belgia)) oli Maastrichti ja Liège'i piiskop.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Hubertus
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Ivan Julm
Ivo Schenkenberg
Ivo Schenkenberg (ka Iwan, Iwen, Iven või Ifen; umbes 1549 – 1579) oli saksa päritolu Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Ivo Schenkenberg
Järva foogtkond
Järva foogtkonna asend Põhja-Eestis Järva foogtkond oli algul Taani, hiljem Mõõgavendade ordu ja seejärel Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Rakvere ordulinnus ja Järva foogtkond
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Järvamaa
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Jüriöö ülestõus
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Johan III
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Johann Christoph Brotze
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Johann Renner
Johann Wolthus von Herse
Johann Wolthus von Herse (ka Wolthuss või Waldhaus von Heerse; suri enne 1473 suve) oli Liivi ordu ordumeister aastail 1470–1471.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Johann Wolthus von Herse
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Kahekümneviieaastane sõda
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Kapten
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Karl IX
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Karl V
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Karl XI
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Karl XII
Kartaun
Kartaun (saksa Kartaune) oli 16.–17. sajandil kasutatud suurekaliibriline eestlaetav suurtükk.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Kartaun
Kärkna
Kärkna on küla Tartu maakonnas Tartu vallas Amme jõe põhjakaldal.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Kärkna
Küti mõis
Küti mõis, ka Kurkülla, Kupna-Küti karjamõis (saksa keeles Kurküll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016), tänapäeva Küti küla lähedal Vinni vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Küti mõis
Kerishüpokaust
Kerishüpokaust on hüpokaustist arenenud keskaegne küttesüsteem, mis koosneb keldris asuvast ahjuruumist ja selle kohale laotud kerisest.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Kerishüpokaust
Konvendihoone
Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Konvendihoone
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Kristiina
Laanemõisa mõis
Laanemõisa mõis (saksa keeles Leynal) oli eramõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 14.05.2020), tänapäeva Karivärava küla lähedal Rakvere vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Laanemõisa mõis
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Laiuse ordulinnus
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Lääne-Viru maakond
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Liivi sõda
Liivimaa kuningas
Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Liivimaa kuningas
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Liivimaa ordu
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Lubjakivi
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Magnus
Müüser
Vene 1877. aasta mudeli kindlusemüüser Narva linnuse hoovis Müüser ehk mortiir on suurtükk, mille raua pikkus on 2–12 kaliibrimõõtu ja relva kaliiber on 152–420 millimeetrit.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Müüser
Musket
fregati Grand Turk pardal Musket on eestlaetav pikk sileraudne tulirelv, mida kasutasid peamiselt jalaväelased.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Musket
Muuseum
Eesti Meremuuseum, Tallinna vesilennukite angaar Mihkli Talumuuseum Saaremaal Muuseum (ingl museum; sks das Museum) on ühiskonna teenistuses olev mittetulunduslik ja alaline asutus, kes uurib, kogub, säilitab, tõlgendab ning eksponeerib materiaalset ja vaimset pärandit.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Muuseum
Narva foogtkond
Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis Narva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Rakvere ordulinnus ja Narva foogtkond
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Narva Hermanni linnus
Novgorodi kroonika
Novgorodi kroonikaid (vene keeles Новгородская летопись) on olnud mitu.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Novgorodi kroonika
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Ordumeister
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Paavst
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Paekivi
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Paide ordulinnus
Pärnu komtuur
Pärnu komtuur (saksa keeles Komtur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Pärnu komtuur
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Püha maa
Püssirohi
Must püssirohi Varaseim teadaolev püssirohu valem, ''Wujing Zongyao'', aastast 1044 ''Huolongjingis'' u aastal 1350 kujutatud hiina pomm Savinõu pomm, jaapani k ''Tetsuhau'' (raudpomm), hiina k a''Zhentianlei'' (kõuehäälne pomm), leitud Takashima laevavrakist 2011 oktoobris, dateeritud 13.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Püssirohi
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Põhjasõda Eesti alal
Põltsamaa foogtkond
Põltsamaa foogtkond (ladina keeles Transpalis, Transpalen; alamsaksa keeles Overpalen; ülemsaksa keeles Oberpahlen) oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Põltsamaa foogt.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Põltsamaa foogtkond
Põlula mõis
Põlula mõis (saksa keeles Poll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Põlula mõis
Piik
Piik on pikk odataoline torkerelv, mille erinevaid tüüpe kasutati ratsa- ja jalaväelaste poolt keskajast alates.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Piik
Pontus De la Gardie
Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Pontus De la Gardie
Purtse jõgi
Purtse jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Purtse jõgi
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rakvere
Rakvere ajalugu
Rakvere ajalugu on ülevaade Rakvere linna minevikust.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rakvere ajalugu
Rakvere foogtkond
Rakvere foogtkond Rakvere foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rakvere foogtkond
Rakvere Kolmainu kirik
Rakvere Kolmainu kirik Rakvere Kolmainu kirik ehk Rakvere Mihkli kirik on kirik Rakveres Pika tänava ääres.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rakvere Kolmainu kirik
Rakvere lahing (1268)
Rakvere lahing oli 18. veebruaril 1268 tõenäoliselt Kunda jõe (Kegola jõgi) ääres toimunud lahing Novgorodi ja teiste vene vägede ning Taani, Liivi ordu ja Tartu piiskopi vägede vahel.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rakvere lahing (1268)
Rakvere mõis
Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone Mõisa park Rakvere mõis (saksa keeles Schloß Wesenberg) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rakvere mõis
Rakvere Püha Mihkli klooster
Rakvere Püha Mihkli klooster oli frantsisklaste klooster keskaegses Rakveres.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rakvere Püha Mihkli klooster
Rakvere Vallimägi
Rakvere ordulinnus Vallimäe põhjaosas Rakvere Vallimägi Rakvere Vallimägi on kõrgendik (oos) Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rakvere Vallimägi
Rapiir
18. sajandi alguse rapiir Rapiir on sirge ja painduva teraga torkerelv, mis tulid kasutusele 16. sajandi alguses ja neid kasutati duellidel.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rapiir
Raudkivi
Maakividest ja tellistest Mooste mõisa piirdemüür ja värav Raudkivi ehk maakivi on rahvapärane nimetus Eestis rändkividena leiduvate kristalsete kivimite kohta, mida on kasutatud ehitusmaterjalina.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Raudkivi
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rüütel
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Riia peapiiskopkond
Rondeel
Rondeel Rondeel on ümmarguse või poolringikujulise põhiplaaniga lai suurtükitorn.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rondeel
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rootsi
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rupert de Grave
Rupert de Grave (ka Robert, Ropert, Ruprecht; enne 1485 – märts 1535) oli Liivi ordu liige ja Viljandi komtuur aastatel 1518–1535.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rupert de Grave
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Rzeczpospolita
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Saare-Lääne piiskop
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Saksa ordu
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Saksa-Rooma riik
Santiago de Compostela
Santiago de Compostela katedraal Santiago de Compostela on linn Hispaanias, Galicia autonoomse piirkonna pealinn.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Santiago de Compostela
Sõjamäe lahing
Jüriöö park Sõjamäel Sõjamäe lahing oli Jüriöö ülestõusu lahing 14. mail 1343 Tallinna lähedal.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Sõjamäe lahing
Sigtuna
Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Sigtuna
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Stensby leping
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Stolbovo rahu
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Taani
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Rakvere ordulinnus ja Taani kuningas
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Tallinn
Tallinna komtuurkond
Tallinna komtuurkonna asend Tallinna komtuurkond oli 13. sajandil Põhja-Eestis eksisteerinud Mõõgavendade ordu ja hiljem, 14.-16.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Tallinna komtuurkond
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Tartu
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Tartu piiskop
Tarvanpää linnus
Tarvanpää linnus oli muinasaegne puitlinnus Rebala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Rakveres Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Tarvanpää linnus
Timukas
Timukas ehk hukkaja on isik, kes viib täide surmanuhtluste teostamist.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Timukas
Toolse foogtkond
Toolse foogtkond (tähistatud punasega) Toolse foogtkond (eksisteeris 1471–1558) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Rakvere ordulinnus ja Toolse foogtkond
Toolse ordulinnus
Droonivideo Toolse ordulinnusest 2021. aasta sügisel 250x250px 250x250px Vaade linnusele õhust Toolse ordulinnus (saksa keeles Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Toolse ordulinnus
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Toompea loss
Toompea Suur linnus
Toompea Suur linnus (ladina keeles castrum magnus või castrum maius) oli Mõõgavendade ordu kindlustatud asula, mida 1220. aastatel ehitati ja arendati Toompea paelava kaguosas, kus varem oli asunud muinaseestlaste ja hiljem I Taani aja taanlaste linnus.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Toompea Suur linnus
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Tsaar
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Vaata Rakvere ordulinnus ja Vabahärra
Valdemar IV
Valdemar IV Atterdag Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Valdemar IV
Valgejõgi
Valgejõgi on Lahemaa suurim ja pikim jõgi.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Valgejõgi
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Vana-Liivimaa
Vasknarva foogtkond
Vasknarva foogtkonna asend Vasknarva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Rakvere ordulinnus ja Vasknarva foogtkond
Välisuurtükk
M96 Välisuurtükk on mürskudega (algselt kahurikuulidega) tulistav vint- või sileraudne tulirelv, mille tähendus on ajalooliselt korduvalt muutunud.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Välisuurtükk
Vene-Rootsi sõda (1554–1557)
Vene-Rootsi sõda oli 1554–1557 Vene tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Vene-Rootsi sõda (1554–1557)
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Venemaa
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Viiburi
Viljandi komtuurkond
Viljandi komtuurkond oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Rakvere ordulinnus ja Viljandi komtuurkond
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Virumaa
Virumaa Muuseumid
Palmse mõis Altja võrgukuurid SA Virumaa Muuseumid on aastal 2002 loodud sihtasutus, mis on Kultuuriministeeriumi haldusalas.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Virumaa Muuseumid
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Vojevood
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Vaata Rakvere ordulinnus ja Zygmunt III Waza
1. jaanuar
1.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1. jaanuar
1. märts
1.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1. märts
11. mai
11.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 11. mai
1226
1226.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1226
1238
1238.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1238
1241
1241.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1241
1252
1252.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1252
1268
1268.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1268
13. sajand
13.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 13. sajand
1302
1302.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1302
1343
1343.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1343
1346
1346.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1346
14. mai
14.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 14. mai
14. sajand
14.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 14. sajand
14. september
14.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 14. september
1471
1471.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1471
15. sajand
15.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 15. sajand
1525
1525.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1525
1558
1558.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1558
1559
1559.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1559
1560
1560.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1560
1561
1561.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1561
1563
1563.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1563
1570
1570.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1570
1571
1571.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1571
1572
1572.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1572
1573
1573.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1573
1574
1574.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1574
1579
1579.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1579
1581
1581.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1581
1589
1589.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1589
1599
1599.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1599
16. mai
16.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 16. mai
16. sajand
16.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 16. sajand
1600
1600.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1600
1602
1602.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1602
1605
1605.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1605
1618
1618.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1618
1629
1629.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1629
1631
1631.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1631
1635
1635.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1635
1669
1669.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1669
1672
1672.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1672
1685
1685.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1685
17. sajand
17.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 17. sajand
1700
1700.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 1700
18. juuli
18.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 18. juuli
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 18. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 19. sajand
20. veebruar
20.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 20. veebruar
22. jaanuar
22.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 22. jaanuar
23. aprill
23.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 23. aprill
25. mai
25.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 25. mai
27. juuli
27.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 27. juuli
4. märts
4.
Vaata Rakvere ordulinnus ja 4. märts
Tuntud ka kui Rakvere Linnus, Tarvanpea.