Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Ameerika Keemiaühing, Amplituud, Chandrasekhara Venkata Raman, Dipoolmoment, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetism, Elektron, Energia, Energiatase (kvantfüüsika), Ergastatud olek, Footon, Hajumine, Inertsimoment, Infrapunaspektroskoopia, Intensiivsus (füüsika), Keemiline struktuur, Kristall, Kulgliikumine, Lainearv, Lainepikkus, Laser, Léon Brillouin, Lineaarfunktsioon, Luminestsents, Molekul, Nobeli füüsikaauhind, Oxford University Press, Parameeter, Põhiolek, Plancki konstant, Polarisatsioon, Rayleigh' hajumine, Sagedus, Spekter, Temperatuur, Valgus, Valguse kiirus, Võimsus, Võnkemood, 1922, 1923, 1928, 1930, 1998, 28. veebruar.
Ameerika Keemiaühing
Ameerika Keemiaühing (ka Ameerika Keemia Ühing, Ameerika Keemiaselts, Ameerika Keemia Selts; inglise keeles American Chemical Society) on USA teadusorganisatsioon, mis ühendab keemiaga seotud teadlasi ja töötajaid.
Uus!!: Ramani hajumine ja Ameerika Keemiaühing · Näe rohkem »
Amplituud
Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.
Uus!!: Ramani hajumine ja Amplituud · Näe rohkem »
Chandrasekhara Venkata Raman
pisi Sir Chandrasekhara Venkata Raman (tamili keeles சந்திரசேகர வேங்கட ராமன்; 7. november 1888 – 21. november 1970) oli India füüsik.
Uus!!: Ramani hajumine ja Chandrasekhara Venkata Raman · Näe rohkem »
Dipoolmoment
Dipoolmoment on füüsikas vektorsuurus, mis iseloomustab elektrilise või magnetilise dipooli intensiivsust ja orientatsiooni.
Uus!!: Ramani hajumine ja Dipoolmoment · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Ramani hajumine ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Ramani hajumine ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Ramani hajumine ja Elektron · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Ramani hajumine ja Energia · Näe rohkem »
Energiatase (kvantfüüsika)
Energiatase ehk energianivoo on mikroosakeste (molekuli, aatomi, aatomituuma) ja nende süsteemide võimalik energia diskreetses (mittepidevas, pidetus) statsionaarses olekus.
Uus!!: Ramani hajumine ja Energiatase (kvantfüüsika) · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Ramani hajumine ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Ramani hajumine ja Footon · Näe rohkem »
Hajumine
Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, heli, osakeste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu, näiteks kokkupõrke tõttu liikumisteel oleva objektiga.
Uus!!: Ramani hajumine ja Hajumine · Näe rohkem »
Inertsimoment
280px Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.
Uus!!: Ramani hajumine ja Inertsimoment · Näe rohkem »
Infrapunaspektroskoopia
Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.
Uus!!: Ramani hajumine ja Infrapunaspektroskoopia · Näe rohkem »
Intensiivsus (füüsika)
Intensiivsus füüsikalise suurusena näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus, Intensiivsuse tähis on enamasti I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta (W/m2): kus P on võimsus ja A pindala.
Uus!!: Ramani hajumine ja Intensiivsus (füüsika) · Näe rohkem »
Keemiline struktuur
Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis.
Uus!!: Ramani hajumine ja Keemiline struktuur · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Ramani hajumine ja Kristall · Näe rohkem »
Kulgliikumine
Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on absoluutselt jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga.
Uus!!: Ramani hajumine ja Kulgliikumine · Näe rohkem »
Lainearv
Joonisel mahub meetrisse laine kaks perioodi, seega on lainepikkus 0,5 m ja lainearv 2 m−1 Lainearv on monokromaatilise laine lainepikkuse pöördväärtus, ühik 1/m või rad/m.
Uus!!: Ramani hajumine ja Lainearv · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Ramani hajumine ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Uus!!: Ramani hajumine ja Laser · Näe rohkem »
Léon Brillouin
Léon Nicolas Brillouin (7. august 1889 – 4. oktoober 1969) oli prantsuse füüsik, kes andis panuse kvantmehaanika, atmosfääris raadiolainete levimise, tahkisefüüsika ja informatsiooniteooria uurimisse.
Uus!!: Ramani hajumine ja Léon Brillouin · Näe rohkem »
Lineaarfunktsioon
Lineaarfunktsioon ehk lineaarne funktsioon on maksimaalselt esimest järku polünoom.
Uus!!: Ramani hajumine ja Lineaarfunktsioon · Näe rohkem »
Luminestsents
Kemoluminestsents, mis tekkis vesinikperoksiidi ja luminooli vahelisel reaktsioonil Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraaldiapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset.
Uus!!: Ramani hajumine ja Luminestsents · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Ramani hajumine ja Molekul · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Ramani hajumine ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Oxford University Press
Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Ramani hajumine ja Oxford University Press · Näe rohkem »
Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.
Uus!!: Ramani hajumine ja Parameeter · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Ramani hajumine ja Põhiolek · Näe rohkem »
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Uus!!: Ramani hajumine ja Plancki konstant · Näe rohkem »
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Uus!!: Ramani hajumine ja Polarisatsioon · Näe rohkem »
Rayleigh' hajumine
Rayleigh' hajumine on põhjuseks, miks taevas on päeval sinakas ja päikeseloojangud punakad Rayleigh' hajumine on paremini jälgitav pärast päikeseloojangut. See pilt on tehtud tund pärast päikeseloojangut 500 m kõrguselt, vaatega horisondi suunas, kuhu päike loojus Roheline laserkiir on nähtav öösel osaliselt just Rayleigh' hajumise tõttu õhus olevate osakeste ja molekulide pealt Rayleigh' hajumine on elektromagnetkiirguse, eelkõige valguse, elastne hajumine osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad vastava kiirguse lainepikkusest.
Uus!!: Ramani hajumine ja Rayleigh' hajumine · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Ramani hajumine ja Sagedus · Näe rohkem »
Spekter
Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste.
Uus!!: Ramani hajumine ja Spekter · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Ramani hajumine ja Temperatuur · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Ramani hajumine ja Valgus · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Ramani hajumine ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Uus!!: Ramani hajumine ja Võimsus · Näe rohkem »
Võnkemood
Võnkuva keele kuus esimest moodi Võnkemood ehk lainemood, erialatekstis lühidalt mood (inglise k mode) on füüsikas mehaanilises või akustilises võnkesüsteemis ja lainejuhtmes või valguskaabli kiududes leviv kindla ruumilise struktuuri ja sagedusega võnkumine või laine.
Uus!!: Ramani hajumine ja Võnkemood · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Ramani hajumine ja 1922 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Ramani hajumine ja 1923 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Ramani hajumine ja 1928 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Ramani hajumine ja 1930 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Ramani hajumine ja 1998 · Näe rohkem »
28. veebruar
28.
Uus!!: Ramani hajumine ja 28. veebruar · Näe rohkem »
