Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Absoluutväärtus, Afiinne ruum, Alamhulk, Arvtelg, Cauchy jada, Difeomorfism, Diferentseeruv muutkond, Eukleidiline ruum, Intervall (matemaatika), Järjestus, Kera, Kogum, Koonduv jada, Korrutamine, Lahutamine, Lebesgue'i mõõt, Lineaarne järjestus, Lineaarne kontiinuum, Mõõde, Meetriline ruum, Normeeritud ruum, Ots, Pikkus (matemaatika), Ratsionaalarv, Reaalarv, Reaalarvude hulk, Ringjoon, Ruum (matemaatika), Sirge, Skalaarkorrutis, Täielik järjestus, Tühi hulk, Topoloogiline muutkond, Topoloogiline ruum, Vahemik, Vektorruum, Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika, 1872.
Absoluutväärtus
Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.
Uus!!: Reaalsirge ja Absoluutväärtus · Näe rohkem »
Afiinne ruum
Afiinne ruum on ruum on matemaatiline ruum, mille punktide vahelised seosed on määratud igale punktide järjestatud paarile vastavusse seotud vektoriga (mingi vektorruumi elemendiga) nii, et tekivad samalaadsed seosed vektorite ja punktide vahel nagu tavalises geomeetrias.
Uus!!: Reaalsirge ja Afiinne ruum · Näe rohkem »
Alamhulk
Venni diagramm: ''A'' on ''B'' alamhulk ehk ''B'' on ''A'' ülemhulk Matemaatikas nimetatakse hulka A hulga B alamhulgaks ehk osahulgaks ehk alamsüsteemiks, kui kõik hulga A elemendid on ühtlasi hulga B elemendid.
Uus!!: Reaalsirge ja Alamhulk · Näe rohkem »
Arvtelg
π'' ja ruutjuur kahest \sqrt2. Kuigi joonisel on näha ainult täisarvud –9-st kuni 9-ni, kujutab arvsirge kõiki reaalarve nii täisarvude vahel kui ka lõputult mõlemal pool joonise raame Siin on täisarvudele vastavad punktid markeeritud põikilõikudega Arvtelg ehk arvsirge on reaalarvude kujutamiseks kasutatav sirge, millel on fikseeritud arvu null kujutis ja arvu üks kujutis.
Uus!!: Reaalsirge ja Arvtelg · Näe rohkem »
Cauchy jada
Fundamentaaljadaks ehk Cauchy jadaks nimetatakse (arvude, üldisemalt meetrilise ruumi punktide) jada vn, mille elemendid indeksi n kasvades üksteisele lõputult lähenevad, st iga etteantud positiivse kauguse korral leidub jada element, millest alates kõik jada elemendid on üksteisest etteantud kaugusest väiksemal kaugusel.
Uus!!: Reaalsirge ja Cauchy jada · Näe rohkem »
Difeomorfism
Difeomorfism on bijektiivne pidevalt diferentseeruv kujutus, mille pöördkujutus on samuti pidevalt diferentseeruv.
Uus!!: Reaalsirge ja Difeomorfism · Näe rohkem »
Diferentseeruv muutkond
Diferentseeruv muutkond (inglise keeles differentiable manifold, differential manifold) on matemaatikas geomeetriline objekt, mis näeb lokaalselt välja nagu vektorruum üle reaalarvude korpuse, nii et seal on rakendatavad tuletise mõiste ja sellega seotud mõisted.
Uus!!: Reaalsirge ja Diferentseeruv muutkond · Näe rohkem »
Eukleidiline ruum
Eukleidiliseks ruumiks nimetatakse matemaatikas lõplikumõõtmelist vektorruumi üle reaalarvude korpuse, milles on defineeritud skalaarkorrutis.
Uus!!: Reaalsirge ja Eukleidiline ruum · Näe rohkem »
Intervall (matemaatika)
Reaalarvud, mis on reaalsirgel reaalarvust ''x'' suuremad ja arvust ''x'' + ''a'' (kus ''a'' on positiivne reaalarv), moodustavad intervalli (vahemiku) Intervall on matemaatikas reaalarvude hulk, milles koos mis tahes kahe sellesse kuuluva arvuga kuuluvad sellesse hulka ka kõik nende vahele jäävad arvud.
Uus!!: Reaalsirge ja Intervall (matemaatika) · Näe rohkem »
Järjestus
Järjestuseks ehk järjestusseoseks nimetatakse matemaatikas binaarset seost, mis on kas.
Uus!!: Reaalsirge ja Järjestus · Näe rohkem »
Kera
right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.
Uus!!: Reaalsirge ja Kera · Näe rohkem »
Kogum
Kogum, ka kompleks, on teatav hulk esemeid või nähtusi ühtse rühma või tervikuna.
Uus!!: Reaalsirge ja Kogum · Näe rohkem »
Koonduv jada
Öeldakse, et arvjada (x_n) on koonduv, kui tal on olemas piirväärtus a\in\mathbb.
Uus!!: Reaalsirge ja Koonduv jada · Näe rohkem »
Korrutamine
Korrutamiseks ehk korrutamistehteks nimetatakse matemaatikas tehet, mis seisneb võrdsete liidetavate korduvas liitmises, ja selle tehte kõikvõimalikke üldistusi.
Uus!!: Reaalsirge ja Korrutamine · Näe rohkem »
Lahutamine
Matemaatikas nimetatakse lahutamiseks liitmise pöördtehet.
Uus!!: Reaalsirge ja Lahutamine · Näe rohkem »
Lebesgue'i mõõt
Lebesgue'i mõõt üle \displaystyle \mathbb ^ on Jordani mõõdu jätk palju laiemale hulkade klassile, mille tõi sisse Henri Lebesgue 1902.
Uus!!: Reaalsirge ja Lebesgue'i mõõt · Näe rohkem »
Lineaarne järjestus
Lineaarseks järjestuseks nimetatakse matemaatikas osalist järjestust, mille puhul iga elementide paar on võrreldav.
Uus!!: Reaalsirge ja Lineaarne järjestus · Näe rohkem »
Lineaarne kontiinuum
Lineaarne kontiinuum on rohkem kui ühest elemendist koosnev lineaarselt järjestatud hulk, mille järjestus on tihe (st iga kahe elemendi vahel on kolmas element) ja millel on supreemumiomadus (st igal mittetühjal alamhulgal, millel on ülemtõke, on ülemraja (vähim ülemtõke)).
Uus!!: Reaalsirge ja Lineaarne kontiinuum · Näe rohkem »
Mõõde
Matemaatikas on ruumi mõõde ehk dimensioon lihtsamal juhul koordinaatide arv, mis on vajalik punkti asukoha määramiseks selles ruumis.
Uus!!: Reaalsirge ja Mõõde · Näe rohkem »
Meetriline ruum
Matemaatikas nimetatakse meetriliseks ruumiks hulka, milles elementide vahel on antud kaugus.
Uus!!: Reaalsirge ja Meetriline ruum · Näe rohkem »
Normeeritud ruum
Normeeritud ruum ehk normeeritud vektorruum on vektorruum, milles on defineeritud teatud kujutus – norm –, mis rahuldab normi aksioome.
Uus!!: Reaalsirge ja Normeeritud ruum · Näe rohkem »
Ots
Ots on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Reaalsirge ja Ots · Näe rohkem »
Pikkus (matemaatika)
Pikkuseks nimetatakse matemaatikas lõigu, tee (joone) või kõverjoone ulatust iseloomustavat arvu.
Uus!!: Reaalsirge ja Pikkus (matemaatika) · Näe rohkem »
Ratsionaalarv
naturaalarvude hulka ℕ Ratsionaalarv on arv, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n jagatisena.
Uus!!: Reaalsirge ja Ratsionaalarv · Näe rohkem »
Reaalarv
Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.
Uus!!: Reaalsirge ja Reaalarv · Näe rohkem »
Reaalarvude hulk
Reaalarvude hulk on hulk, mille elementideks on kõik reaalarvud.
Uus!!: Reaalsirge ja Reaalarvude hulk · Näe rohkem »
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Uus!!: Reaalsirge ja Ringjoon · Näe rohkem »
Ruum (matemaatika)
Ruum on geomeetrias tavaliselt stereomeetrias vaadeldav kolmemõõtmeline ruum või eukleidiline ruum (kolmemõõtmeline ruum, laiemalt ka tasapinnaline, hüperruum või muu n-mõõtmeline ruum).
Uus!!: Reaalsirge ja Ruum (matemaatika) · Näe rohkem »
Sirge
Sirge ehk sirgjoon on ilma läbimõõduta, mõlemas suunas lõpmata pikk, kõverusteta joon ehk ühemõõtmeline ruum, mis võib sisalduda mitmemõõtmelises ruumis.
Uus!!: Reaalsirge ja Sirge · Näe rohkem »
Skalaarkorrutis
Vektorite a.
Uus!!: Reaalsirge ja Skalaarkorrutis · Näe rohkem »
Täielik järjestus
Täielik järjestus hulgal H on selline lineaarne järjestus hulgal H, mille puhul iga hulga H mittetühi alamhulk omab vähimat elementi selle järjestuse suhtes (elementi a, mille puhul a ≤ x mis tahes elemendi x korral sellest alamhulgast).
Uus!!: Reaalsirge ja Täielik järjestus · Näe rohkem »
Tühi hulk
Tühi hulk ehk tühihulk on hulk, millel pole ühtegi elementi.
Uus!!: Reaalsirge ja Tühi hulk · Näe rohkem »
Topoloogiline muutkond
n-mõõtmeline topoloogiline muutkond on loenduva baasiga Hausdorffi ruum, mille igal punktil on ümbrus, mis on homöomorfne mõne lahtise hulgaga n-mõõtmelises eukleidilises ruumis.
Uus!!: Reaalsirge ja Topoloogiline muutkond · Näe rohkem »
Topoloogiline ruum
Topoloogiline ruum on üks matemaatika põhimõisteid, eukleidilise ruumi ja meetrilise ruumi üldistus.
Uus!!: Reaalsirge ja Topoloogiline ruum · Näe rohkem »
Vahemik
Vahemik ehk lahtine vahemik on sirge mingi kahe eri punkti A ja B vahel paiknevate punktide hulk.
Uus!!: Reaalsirge ja Vahemik · Näe rohkem »
Vektorruum
Matemaatikas nimetatakse vektorruumiks hulka, milles on defineeritud liitmine ja korrutamine skalaariga.
Uus!!: Reaalsirge ja Vektorruum · Näe rohkem »
Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika
Valikuaksioomiga Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika ehk valikuaksioomiga Zermelo-Fraenkeli hulgateooria ehk Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika ehk Zermelo-Fraenkeli hulgateooria (tähis ZFC või ZF + C) on üks aksiomaatilise hulgateooria variante, tänapäeval standardne variant.
Uus!!: Reaalsirge ja Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika · Näe rohkem »
1872
1872.
Uus!!: Reaalsirge ja 1872 · Näe rohkem »
