Sisukord
55 suhted: Aatomituum, Aatomorbitaal, Annihilatsioon, B-kvark, Barüonid, Barüonlaeng, Bosonid, C-kvark, D-kvark, Elektrilaeng, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektron, Elektronkiht, Elektronvolt, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Ergastatud olek, Fermionid, Footon, Fundamentaalne vastastikmõju, Gluuon, Gravitatsioon, Graviton, Hadronid, Hüperonid, Kvantarv, Kvantmehaanika, Kvargid, Leptonid, Leptonlaeng, Liitosakesed, Määramatuse printsiip, Mesonid, Nõrk vastastikmõju, Neutriinod, Neutron, Nukleonid, Osake, Osakeste loend, Osakestefüüsika, Paarsus, Pauli printsiip, Positron, Prooton, Resonants, S-kvark, Seisumass, Spinn, T-kvark, Tugev vastastikmõju, ... Laienda indeks (5 rohkem) »
- Kvantmehaanika
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Aatomituum
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Aatomorbitaal
Annihilatsioon
Feynmani diagramm positroni ja elektroni annihileerumisest virtuaalseks footoniks, mis siis laguneb uuesti elektroniks ja positroniks paaride tekke kaudu. Annihilatsioon on defineeritud kui objekti "täielik hävinemine".
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Annihilatsioon
B-kvark
B-kvark ehk bottom-kvark ehk põhjakvark on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna põhisus (inglise keeles bottomness).
Vaata Subatomaarsed osakesed ja B-kvark
Barüonid
Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Barüonid
Barüonlaeng
Barüonlaeng (mõnikord nimetatud ka barüonarvuks) on barüone iseloomustav jääv kvantarv.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Barüonlaeng
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Bosonid
C-kvark
C-kvark (ehk charm kvark, ehk sarmiga kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna sarm.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja C-kvark
D-kvark
D-kvark (ehk down-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on –1/2.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja D-kvark
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Elektrilaeng
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Elektron
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Elektronkiht
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Elektronvolt
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Elementaarlaeng
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Elementaarosakesed
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Ergastatud olek
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Fermionid
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Footon
Fundamentaalne vastastikmõju
Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Fundamentaalne vastastikmõju
Gluuon
Gluuon on elementaarosake, mis vahendab tugevat vastasmõju ehk värvusjõudu kvarkide vahel.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Gluuon
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Gravitatsioon
Graviton
Graviton on (hüpoteetiline) elementaarosake, mis vahendab gravitatsiooni.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Graviton
Hadronid
Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Hadronid
Hüperonid
Hüperon on barüon (kolmest kvargist koosnev liitosake), millel on veider lõhn.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Hüperonid
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Kvantarv
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Kvantmehaanika
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Kvargid
Leptonid
Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Leptonid
Leptonlaeng
Leptonlaeng (ka leptoniarv) on ühine mõiste elementaarosakesi leptoneid iseloomustavate kvantarvude komplekti kohta.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Leptonlaeng
Liitosakesed
Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Liitosakesed
Määramatuse printsiip
Määramatusseos või määramatuse printsiip, tuntud ka kui Heisenbergi määramatuse printsiip, (inglise keeles uncertainty principle) on kvantmehaanikas Werner Heisenbergi poolt 1927.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Määramatuse printsiip
Mesonid
Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid (st. nende spinn on täisarvuline).
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Mesonid
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Nõrk vastastikmõju
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Neutriinod
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Neutron
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Nukleonid
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Osake
Osakeste loend
Siin on loetletud nii seni avastatud kui ka hüpoteetilisi elementaar- ja liitosakesi ning osakeste rühmi.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Osakeste loend
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Osakestefüüsika
Paarsus
Paarsus on füüsikas mikroosakest (ka osakeste süsteemi) iseloomustav suurus, mis on seoses osakese peegelsümmeetriaga ja võib omandada ainult väärtusi +1 ja –1.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Paarsus
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Pauli printsiip
Positron
C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Positron
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Prooton
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Resonants
S-kvark
S-kvark (ehk strange kvark, ehk "veider" kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna veidrus.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja S-kvark
Seisumass
Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Seisumass
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Spinn
T-kvark
T-kvark (ehk top-kvark, ehk tipukvark) on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna tipusus (inglise keeles topness).
Vaata Subatomaarsed osakesed ja T-kvark
Tugev vastastikmõju
Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Tugev vastastikmõju
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Tuumafüüsika
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad).
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Tuumajõud
U-kvark
U-kvark (ehk up-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on 1/2.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja U-kvark
Vaheosakesed
Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Vaheosakesed
Värvilaeng
Värvilaeng on kvarke ja gluuoneid iseloomustav kvantarv, mis sarnaneb (natuke!) elektrilaenguga.
Vaata Subatomaarsed osakesed ja Värvilaeng
Vaata ka
Kvantmehaanika
- Ülikülm aatom
- Elektronkiht
- Elementaarosakesed
- Ergastatud olek
- Fotoefekt
- Hamiltoniaan
- Ideaalne Bose gaas
- Keelutsoon (füüsika)
- Koherentsed lained
- Komplementaarsusprintsiip
- Kummituskuva
- Kvant
- Kvantmehaanika
- Kvantväljateooria
- Lainepakett
- Määramatuse printsiip
- Multiversum
- Normaalvõnkumine
- Põhiolek
- Paarsus
- Poolklassikalised kvantteooriad
- Subatomaarsed osakesed
- Tunneliefekt