Sisukord
42 suhted: Aatom, Atmosfäär, Beetakiirgus, Dielektrik, Elektrodünaamika, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Elementaarosakesed, Erirelatiivsusteooria, Footon, Gammakiirgus, Heledus, Huygensi printsiip, Igor Tamm, Ilja Frank, Keha, Kiirus, Klaas, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Lainepind, Lööklaine, Lennuk, Liikumine, Lisand, Luminestsents, Manne Siegbahn, Murdumisnäitaja, Neutron, Nobeli füüsikaauhind, Oliver Heaviside, Osakestefüüsika, Pavel Tšerenkov, Prooton, Radioaktiivne isotoop, Temperatuur, Tuumaelektrijaam, Valguse kiirus, Vedelik, Vesi, 1934, 1937, 1958.
- Osakestefüüsika
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Aatom
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Atmosfäär
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Beetakiirgus
Dielektrik
Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Dielektrik
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Elektrodünaamika
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Elektromagnetiline kiirgus
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Elektron
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Elementaarosakesed
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Erirelatiivsusteooria
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Footon
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Gammakiirgus
Heledus
Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Heledus
Huygensi printsiip
Huygensi printsiip (ka Huygensi-Fresneli printsiip) on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Huygensi printsiip
Igor Tamm
Igor Tamm Igor Tamm (vene keeles Игорь Евгеньевич Тамм Igor Jevgenjevitš Tamm; 8. juuli (vkj 26. juuni) 1895 Vladivostok – 12. aprill 1971 Moskva) oli Venemaa füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Igor Tamm
Ilja Frank
pisi Ilja Frank (vene keeles Илья́ Миха́йлович Франк; 23. oktoober 1908 Peterburi – 22. juuni 1990 Moskva) oli vene füüsik.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Ilja Frank
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Keha
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Kiirus
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Klaas
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Kuninglik Teaduste Akadeemia
Lainepind
Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Lainepind
Lööklaine
Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Lööklaine
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Lennuk
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Liikumine
Lisand
Lisand on miski, mis on lisatud.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Lisand
Luminestsents
Kemoluminestsents, mis tekkis vesinikperoksiidi ja luminooli vahelisel reaktsioonil Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraaldiapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Luminestsents
Manne Siegbahn
Karl Manne Georg Siegbahn (3. detsember 1886 Örebro – 26. september 1978 Ängelholm) oli rootsi füüsik.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Manne Siegbahn
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Murdumisnäitaja
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Neutron
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Nobeli füüsikaauhind
Oliver Heaviside
pisi Oliver Heaviside (18. mai 1850 Camden Town – 3. veebruar 1925 Torquay, Devoni krahvkond) oli inglise iseõppinud elektriinsener, matemaatik ja füüsik.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Oliver Heaviside
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Osakestefüüsika
Pavel Tšerenkov
Pavel Tšerenkov (1958) Pavel Aleksejevitš Tšerenkov (Павел Алексеевич Черенков; 28. juuli (15. juuli 1904 Novaja Tšigla, Bobrovi maakond, Voroneži kubermang (praegu Voroneži oblasti Talovaja rajoon) – 6. jaanuar 1990 Moskva) oli vene füüsik.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Pavel Tšerenkov
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Prooton
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Radioaktiivne isotoop
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Temperatuur
Tuumaelektrijaam
Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Tuumaelektrijaam
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Valguse kiirus
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Vedelik
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja Vesi
1934
1934.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja 1934
1937
1937.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja 1937
1958
1958.
Vaata Tšerenkovi kiirgus ja 1958
Vaata ka
Osakestefüüsika
- Antiosake
- Astroosakestefüüsika
- Barüogenees
- Elektronvolt
- Hajumine
- Laengukandja
- Leptonlaeng
- Osakestefüüsika
- Osakestefüüsika standardmudel
- Sünkrotronkiirgus
- Suur ühendteooria
- Tšerenkovi kiirgus
- Tunneliefekt
- Vaheosakesed
Tuntud ka kui Tšerenkovi efekt, Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus.