Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Aatom, Atmosfäär, Beetakiirgus, Dielektrik, Elektrodünaamika, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Elementaarosakesed, Erirelatiivsusteooria, Footon, Gammakiirgus, Heledus, Huygensi printsiip, Igor Tamm, Ilja Frank, Keha, Kiirus, Klaas, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Lainepind, Lööklaine, Lennuk, Liikumine, Lisand, Luminestsents, Manne Siegbahn, Murdumisnäitaja, Neutron, Nobeli füüsikaauhind, Oliver Heaviside, Osakestefüüsika, Pavel Tšerenkov, Prooton, Radioaktiivne isotoop, Temperatuur, Tuumaelektrijaam, Valguse kiirus, Vedelik, Vesi, 1934, 1937, 1958.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Aatom · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Beetakiirgus · Näe rohkem »
Dielektrik
Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Dielektrik · Näe rohkem »
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Elektron · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Footon · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Heledus
Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Heledus · Näe rohkem »
Huygensi printsiip
Huygensi printsiip (ka Huygensi-Fresneli printsiip) on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Huygensi printsiip · Näe rohkem »
Igor Tamm
Igor Tamm Igor Tamm (vene keeles Игорь Евгеньевич Тамм Igor Jevgenjevitš Tamm; 8. juuli (vkj 26. juuni) 1895 Vladivostok – 12. aprill 1971 Moskva) oli Venemaa füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Igor Tamm · Näe rohkem »
Ilja Frank
pisi Ilja Frank (vene keeles Илья́ Миха́йлович Франк; 23. oktoober 1908 Peterburi – 22. juuni 1990 Moskva) oli vene füüsik.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Ilja Frank · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Keha · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Kiirus · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Klaas · Näe rohkem »
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Lainepind
Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Lainepind · Näe rohkem »
Lööklaine
Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Lööklaine · Näe rohkem »
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Lennuk · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Liikumine · Näe rohkem »
Lisand
Lisand on miski, mis on lisatud.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Lisand · Näe rohkem »
Luminestsents
Kemoluminestsents, mis tekkis vesinikperoksiidi ja luminooli vahelisel reaktsioonil Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraaldiapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Luminestsents · Näe rohkem »
Manne Siegbahn
Karl Manne Georg Siegbahn (3. detsember 1886 Örebro – 26. september 1978 Ängelholm) oli rootsi füüsik.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Manne Siegbahn · Näe rohkem »
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Neutron · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Oliver Heaviside
pisi Oliver Heaviside (18. mai 1850 Camden Town – 3. veebruar 1925 Torquay, Devoni krahvkond) oli inglise iseõppinud elektriinsener, matemaatik ja füüsik.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Oliver Heaviside · Näe rohkem »
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Osakestefüüsika · Näe rohkem »
Pavel Tšerenkov
Pavel Tšerenkov (1958) Pavel Aleksejevitš Tšerenkov (Павел Алексеевич Черенков; 28. juuli (15. juuli 1904 Novaja Tšigla, Bobrovi maakond, Voroneži kubermang (praegu Voroneži oblasti Talovaja rajoon) – 6. jaanuar 1990 Moskva) oli vene füüsik. Tema uurimisvaldkonnad olid füüsikaline optika, tuumafüüsika ja suurte energiate osakestefüüsika.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Pavel Tšerenkov · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Prooton · Näe rohkem »
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tuumaelektrijaam
Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Tuumaelektrijaam · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja Vesi · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja 1934 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja 1937 · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: Tšerenkovi kiirgus ja 1958 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Tšerenkovi efekt, Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus.
