Kiiremini kui brauser!
75 suhted: Aadria meri, Alamhõimkond, Ameerika Ühendriigid, Atlandi ookean, Šotimaa, Bakterid, Bentos, California laht, DNA, Embrüo, Endosümbiont, Epiteelkude, Erituselundkond, Eukarüoodid, Evolutsioon, Gameet, Ganglion, Greg Rouse, Hõimkond, Hingamiselundkond, Horvaatia, Isotoop, Kahekülgsed, Karbid, Kesknärvisüsteem, Klamüüdia, Kulgemine, Lameussid, Lämmastik, Lihas, Liik (bioloogia), Lima, Loomad, Mehhiko, Mereselgrootud, Monotüüpne takson, Muna, Nature, Närvisüsteem, Nerida Wilson, Neuron, Norra, Pärak, Põhjameri, Põhjamuda, Perekond (bioloogia), Populatsioon, Pungumine, Rebu, Ringlihas, ..., Ripsmed (organellid), Roe, Rootsi, Südame-veresoonkond, Sünaps, Selgrootud, Siuglejad, Sperm, Sperma, Sugukond (bioloogia), Sugunääre, Sugutu paljunemine, Trohhofoor, Troofiline tase, Vaikne ookean, Vastne, Vibur, 1915, 1949, 1960, 1999, 2000, 2005, 2015, 2016. Laienda indeks (25 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Uus!!: Xenoturbella ja Aadria meri · Näe rohkem »
Alamhõimkond
Alamhõimkond (subphylum) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev takson hõimkonna ja klassi (ka ülemklassi) vahel.
Uus!!: Xenoturbella ja Alamhõimkond · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Xenoturbella ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Xenoturbella ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Xenoturbella ja Šotimaa · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Xenoturbella ja Bakterid · Näe rohkem »
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Uus!!: Xenoturbella ja Bentos · Näe rohkem »
California laht
California laht on heledama tooniga esile tõstetud California laht (mööndav nimekuju Kalifornia laht) on laht Vaikse ookeani idaosas, Põhja-Ameerika (Mehhiko) ja California poolsaare vahel, avaneb lõunasse.
Uus!!: Xenoturbella ja California laht · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Xenoturbella ja DNA · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Xenoturbella ja Embrüo · Näe rohkem »
Endosümbiont
Endosümbiont on organism, kes elab teise organismi kehas või rakus, nõnda moodustavad need kaks organismi endosümbioosi.
Uus!!: Xenoturbella ja Endosümbiont · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Xenoturbella ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Erituselundkond
Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti.
Uus!!: Xenoturbella ja Erituselundkond · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Xenoturbella ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Xenoturbella ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Uus!!: Xenoturbella ja Gameet · Näe rohkem »
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Uus!!: Xenoturbella ja Ganglion · Näe rohkem »
Greg Rouse
Greg Rouse Greg W. Rouse on ameerika merebioloog, kes on spetsialiseerunud merefauna liigilise mitmekesisuse uurimisele.
Uus!!: Xenoturbella ja Greg Rouse · Näe rohkem »
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Uus!!: Xenoturbella ja Hõimkond · Näe rohkem »
Hingamiselundkond
Inimese hingamiselundkond Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond, mida loomorganismid (sh inimesed) kasutavad gaasivahetuseks.
Uus!!: Xenoturbella ja Hingamiselundkond · Näe rohkem »
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Uus!!: Xenoturbella ja Horvaatia · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Xenoturbella ja Isotoop · Näe rohkem »
Kahekülgsed
Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad.
Uus!!: Xenoturbella ja Kahekülgsed · Näe rohkem »
Karbid
Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast.
Uus!!: Xenoturbella ja Karbid · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Xenoturbella ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Klamüüdia
''Chlamydia trachomatis'' rakusisesed kehad (pruunid) rakukultuuris Klamüüdia (Chlamydia) on väikeste obligatoorselt intratsellulaarsete mikroobide perekond, mis ühendab kolme inimpatogeenset liiki: Chlamydia trachomatis, Chlamydia pneumoniae ja Chlamydia psittaci.
Uus!!: Xenoturbella ja Klamüüdia · Näe rohkem »
Kulgemine
Kulgemine ehk lokomotsioon (ka liikumine) on loomade (sealhulgas inimese) liikumine ühest kohast teise teda ümbritsevas keskkonnas.
Uus!!: Xenoturbella ja Kulgemine · Näe rohkem »
Lameussid
Mikroneesias Lameussid (Platyhelminthes ehk Plathelminthes) on kõige primitiivsem bilateraalse sümmeetriaga loomade hõimkond.
Uus!!: Xenoturbella ja Lameussid · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Xenoturbella ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Xenoturbella ja Lihas · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Xenoturbella ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Lima
Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.
Uus!!: Xenoturbella ja Lima · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Xenoturbella ja Loomad · Näe rohkem »
Mehhiko
Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Xenoturbella ja Mehhiko · Näe rohkem »
Mereselgrootud
Mereselgrootu on meres elav hulkrakne organism, kel puudub selgroog.
Uus!!: Xenoturbella ja Mereselgrootud · Näe rohkem »
Monotüüpne takson
Monotüüpne takson on bioloogias selline taksonoomiline kategooria, millesse kuulub ainult üks hierarhiliselt vahetult alluv takson.
Uus!!: Xenoturbella ja Monotüüpne takson · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Xenoturbella ja Muna · Näe rohkem »
Nature
Ajakirja 25. augusti 2016 kaas Ajakirja esimese numbri kaas Nature on briti ingliskeelne multidistsiplinaarne teadusajakiri ja üks vanemaid teadusajakirju üldse.
Uus!!: Xenoturbella ja Nature · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Xenoturbella ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Nerida Wilson
Nerida Wilson (2018) Nerida G. Wilson on Austraalia molekulaarbioloog, kes on spetsialiseerunud mereselgrootute liigilise mitmekesisuse, taksonoomia, fülogeenia ja fülogeograafia uurimisele.
Uus!!: Xenoturbella ja Nerida Wilson · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Xenoturbella ja Neuron · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Xenoturbella ja Norra · Näe rohkem »
Pärak
naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.
Uus!!: Xenoturbella ja Pärak · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Xenoturbella ja Põhjameri · Näe rohkem »
Põhjamuda
Põhjamuda veekogu põhjas kalda juures Põhjamuda on peenike ja pehme sete mitteorgaanilist ja orgaanilist ainest ehk muda, mis koguneb veekogu põhja.
Uus!!: Xenoturbella ja Põhjamuda · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Xenoturbella ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Xenoturbella ja Populatsioon · Näe rohkem »
Pungumine
Pungumine on organismide vegetatiivne sigimisviis, kus uus organism (järglane) saab alguse vanemorganismi keha väljasopistusest.
Uus!!: Xenoturbella ja Pungumine · Näe rohkem »
Rebu
Rebu on loomade (sh inimese) munaraku varuaine.
Uus!!: Xenoturbella ja Rebu · Näe rohkem »
Ringlihas
Ringlihas on silinderjas lihas, mis tavaliselt säilitab kokkutõmmet keha avauses või käigus ning vabastab selle vajaduse korral normaalseks füsioloogiliseks toimimiseks.
Uus!!: Xenoturbella ja Ringlihas · Näe rohkem »
Ripsmed (organellid)
Ripsmed ehk tsiilid (cilia) on eukarüootsete rakkude 5–10 µm pikkused ja 250 nm paksused tsütoplasma väljasopistised.
Uus!!: Xenoturbella ja Ripsmed (organellid) · Näe rohkem »
Roe
Inimese roe klosetipotis Roe ehk väljaheide ehk väljaheited ehk ekskrement ehk ekskremendid (ladina keeles faeces) on loomade (sealhulgas inimese) seedekulgla läbinud ja ümbertöötatud toit, mis väljutatakse päraku või kloaagiava kaudu.
Uus!!: Xenoturbella ja Roe · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Xenoturbella ja Rootsi · Näe rohkem »
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Uus!!: Xenoturbella ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Uus!!: Xenoturbella ja Sünaps · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Xenoturbella ja Selgrootud · Näe rohkem »
Siuglejad
''Neochildia fusca'' ''Proporus'' Siuglejad (Xenacoelomorpha) on väikeste väga lihtsate ussitaoliste loomade klaad ja hõimkond kahekülgsete rühmast.
Uus!!: Xenoturbella ja Siuglejad · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Xenoturbella ja Sperm · Näe rohkem »
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Uus!!: Xenoturbella ja Sperma · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Xenoturbella ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Uus!!: Xenoturbella ja Sugunääre · Näe rohkem »
Sugutu paljunemine
helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Uus!!: Xenoturbella ja Sugutu paljunemine · Näe rohkem »
Trohhofoor
limuste klass) ontogenees: esimesel pildil on kujutatud trohhofoori, teisel moondestaadiumit, kolmas on soomuslimuse noorjärk Trohhofoor ehk trohhosfäär ehk pärgvastne on mõnede meres elavate loomarühmade vastne, mis on varustatud paljude ripsmetega.
Uus!!: Xenoturbella ja Trohhofoor · Näe rohkem »
Troofiline tase
Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis.
Uus!!: Xenoturbella ja Troofiline tase · Näe rohkem »
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Uus!!: Xenoturbella ja Vaikne ookean · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Xenoturbella ja Vastne · Näe rohkem »
Vibur
Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.
Uus!!: Xenoturbella ja Vibur · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Xenoturbella ja 1915 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Xenoturbella ja 1949 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Xenoturbella ja 1960 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Xenoturbella ja 1999 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Xenoturbella ja 2000 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Xenoturbella ja 2005 · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Xenoturbella ja 2015 · Näe rohkem »
2016
2016.
Uus!!: Xenoturbella ja 2016 · Näe rohkem »
