Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti keskaeg ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eesti keskaeg ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 60 ühist asja (Unioonpeedia): Balduin Alnast, Baltisakslased, Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti muinasmaakonnad, Eestimaa hertsogkond, Emajõgi, Hansa Liit, Harjumaa, Helme, Henriku Liivimaa kroonika, Järvamaa, Jüriöö ülestõus, Kümnis, Kuramaa piiskop, Läänemaa, Läti, Lübeck, Legaat, Lihula, Liivimaa ordu, Lundi peapiiskop, Mõõgavendade ordu, Novgorodi vabariik, Paavst, Paul Johansen, Põhjasõda, Pihkva, Pihkva vürstiriik, Preisimaa, ..., Revala, Riia, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Sakala, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saule lahing, Slaavi vürstiriikide loend, Stensby leping, Taani, Taani kuningas, Tallinn, Tallinna piiskop, Talupoeg, Tartu piiskopkond, Tsistertslaste ordu, Ugandi, Vadjamaa, Vaiga, Valdemar II, Vana-Liivimaa, Vasall, Viljandi, Wilhelm Modenast, 13. sajand, 14. sajand. Laienda indeks (30 rohkem) »
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Balduin Alnast ja Eesti keskaeg · Balduin Alnast ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Baltisakslased ja Eesti keskaeg · Baltisakslased ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti keskaeg · Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Eesti esiajalugu ja Eesti keskaeg · Eesti esiajalugu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eesti muinasmaakonnad
Eesti muinasmaakonnad (vanemas kirjanduses nimetatud ka maad) olid Muinas-Eesti muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad).
Eesti keskaeg ja Eesti muinasmaakonnad · Eesti muinasmaakonnad ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Eesti keskaeg ja Eestimaa hertsogkond · Eestimaa hertsogkond ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Eesti keskaeg ja Emajõgi · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Emajõgi ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Eesti keskaeg ja Hansa Liit · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Hansa Liit ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Eesti keskaeg ja Harjumaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Harjumaa ·
Helme
Helme on alevik Lõuna-Eestis Valga maakonnas Tõrva vallas.
Eesti keskaeg ja Helme · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Helme ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eesti keskaeg ja Henriku Liivimaa kroonika · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti keskaeg ja Järvamaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Järvamaa ·
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Eesti keskaeg ja Jüriöö ülestõus · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus ·
Kümnis
Kümnis, tuntud ka kui kirikukümnis oli maks, üks kümnendik saagist/tulust, mida maksti ilmalikule võimukandjale või kirikule.
Eesti keskaeg ja Kümnis · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kümnis ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Eesti keskaeg ja Kuramaa piiskop · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kuramaa piiskop ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti keskaeg ja Läänemaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läänemaa ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti keskaeg ja Läti · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läti ·
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Eesti keskaeg ja Lübeck · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lübeck ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Eesti keskaeg ja Legaat · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Legaat ·
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Eesti keskaeg ja Lihula · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lihula ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti keskaeg ja Liivimaa ordu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ordu ·
Lundi peapiiskop
Lundi peapiiskop oli 1104-1536 Lundi peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.
Eesti keskaeg ja Lundi peapiiskop · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Lundi peapiiskop ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti keskaeg ja Mõõgavendade ordu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Eesti keskaeg ja Novgorodi vabariik · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Novgorodi vabariik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti keskaeg ja Paavst · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paavst ·
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Eesti keskaeg ja Paul Johansen · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Paul Johansen ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Eesti keskaeg ja Põhjasõda · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Põhjasõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Eesti keskaeg ja Pihkva · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pihkva ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Eesti keskaeg ja Pihkva vürstiriik · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Pihkva vürstiriik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Eesti keskaeg ja Preisimaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Preisimaa ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eesti keskaeg ja Revala · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Revala ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti keskaeg ja Riia · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eesti keskaeg ja Riia peapiiskopkond · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti keskaeg ja Rootsi · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Rootsi ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskopkond · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti keskaeg ja Saaremaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saaremaa ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti keskaeg ja Sakala · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sakala ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Eesti keskaeg ja Saksa ordu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eesti keskaeg ja Saksa-Rooma keiser · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Eesti keskaeg ja Saksa-Rooma riik · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saksa-Rooma riik ·
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Eesti keskaeg ja Saule lahing · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Saule lahing ·
Slaavi vürstiriikide loend
Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.
Eesti keskaeg ja Slaavi vürstiriikide loend · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Slaavi vürstiriikide loend ·
Stensby leping
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225–1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.
Eesti keskaeg ja Stensby leping · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Stensby leping ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti keskaeg ja Taani · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eesti keskaeg ja Taani kuningas · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani kuningas ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti keskaeg ja Tallinn · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tallinn ·
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Eesti keskaeg ja Tallinna piiskop · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tallinna piiskop ·
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Eesti keskaeg ja Talupoeg · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Talupoeg ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Eesti keskaeg ja Tartu piiskopkond · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu piiskopkond ·
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Eesti keskaeg ja Tsistertslaste ordu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tsistertslaste ordu ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti keskaeg ja Ugandi · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ugandi ·
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Eesti keskaeg ja Vadjamaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vadjamaa ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti keskaeg ja Vaiga · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vaiga ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Eesti keskaeg ja Valdemar II · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Valdemar II ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vana-Liivimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eesti keskaeg ja Vasall · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vasall ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Eesti keskaeg ja Viljandi · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Viljandi ·
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Eesti keskaeg ja Wilhelm Modenast · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Wilhelm Modenast ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eesti keskaeg · 13. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Eesti keskaeg · 14. sajand ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keskaeg ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus ühist
- Millised on sarnasused Eesti keskaeg ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Võrdlus Eesti keskaeg ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eesti keskaeg on 484 suhted, samas Eestlaste muistne vabadusvõitlus 370. Kuna neil ühist 60, Jaccard indeks on 7.03% = 60 / (484 + 370).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keskaeg ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
