Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Athanasios

Index Athanasios

Ikoon: Athanasios Aleksandriast Athanasios Aleksandriast ehk Athanasios Suur (Ἀθανάσιος) (ladinapäraselt Athanasius; kasutatakse ka nimekuju Atanasius; umbes 295–298 Aleksandria – 2. mai 373 Aleksandria) oli kreeka kirikuisa ja alates 328.

174 suhted: Aafrika, Ajalugu, Aleksandria, Anglikaani kirik, Antakya, Antiigileksikon, Areios, Arianism, Aristoteles, Arles, Athanasios (täpsustus), Athanasius, Augusta Treverorum, Şūr, Õigeusu kirik, Britannia, Constans, Constantinus II, Constantinus Suur, Constantius II, Diakon, Dogma, Eesti keel, Egiptus, Eksarh, Ekskommunikatsioon, Erak, Eusebios Kaisareast, Evangeelium, Fanatism, Filosoofia, Gallia, Grammatika, Gregorios Nyssast, Hagiograafia, Hambavalu, Haridus, Hieronymus, Hilarius Poitiers'st, Hispaania, Homeros, Huumor, Ideoloogia, Ikoon, Illüüria, Inimene, Inkarnatsioon, Iraan, Itaalia, Jeesus, ..., Jeruusalemm, Julianus (keiser), Julius I, Jumal, Kairo, Katedraal, Katoliku kirik, Ketserlus, Kirikudoktor, Kirikuisa, Konstantinoopol, Koptid, Kotkanina, Kreeka keel, Kristlus, Liberius, Logos, Luterlus, Mai, Märter, Mediolanum, Milano, Milano edikt, Munklus, Nikaia I kirikukogu, Nikaia usutunnistus, Nikomeedia, Ortodoksia, Paavst, Pagulus, Pühak, Piibel, Piiskop, Platon, Preester, Presbüter, Retoorika, Rimini, Ristimine, Rooma, Rooma riik, Sekretär, Sofia, Teeba (Egiptus), Teoloog, Traakia, Trier, Usund, Uus testament, Uusplatonism, Vaimulik, Valens, Valentinianus I, Vanasüüria keel, Võltsimine, Vene keel, 1. veebruar, 10. oktoober, 11. juuli, 17. aprill, 17. sajand, 18. jaanuar, 18. märts, 2. mai, 20. veebruar, 21. juuli, 21. veebruar, 22. mai, 22. oktoober, 23. november, 24. detsember, 24. oktoober, 24. veebruar, 26. juuni, 293, 295, 296, 298, 3. november, 30. november, 30. oktoober, 300, 31. detsember, 311, 313, 318, 319, 321, 323, 325, 328, 331, 334, 335, 336, 337, 339, 340, 341, 342, 343, 345, 346, 350, 351, 353, 355, 356, 357, 358, 359, 360, 361, 362, 363, 364, 365, 366, 373, 381, 4. sajand, 5. oktoober, 8. juuni, 9. veebruar. Laienda indeks (124 rohkem) »

Aafrika

Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.

Uus!!: Athanasios ja Aafrika · Näe rohkem »

Ajalugu

Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.

Uus!!: Athanasios ja Ajalugu · Näe rohkem »

Aleksandria

Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.

Uus!!: Athanasios ja Aleksandria · Näe rohkem »

Anglikaani kirik

Anglikaani kirik on õpetuse laadilt protestantlik, hierarhiliselt struktuurilt ja jumalateenistuse korralt katoliiklik Suurbritannia riigikirik.

Uus!!: Athanasios ja Anglikaani kirik · Näe rohkem »

Antakya

Antakya (araabia انطاكية‎ (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.

Uus!!: Athanasios ja Antakya · Näe rohkem »

Antiigileksikon

"Antiigileksikon" on 1983.

Uus!!: Athanasios ja Antiigileksikon · Näe rohkem »

Areios

Areios (ladinapäraselt Arius; 250/256–336) oli kristlik presbüter Aleksandriast.

Uus!!: Athanasios ja Areios · Näe rohkem »

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Uus!!: Athanasios ja Arianism · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Athanasios ja Aristoteles · Näe rohkem »

Arles

Arles on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus.

Uus!!: Athanasios ja Arles · Näe rohkem »

Athanasios (täpsustus)

Athanasios on mehenimi, mis on kristlikus nimeruumis saanud alguse Athanasios Suurest (Aleksandria piiskopi ehk patriarhina Athanasios I).

Uus!!: Athanasios ja Athanasios (täpsustus) · Näe rohkem »

Athanasius

Athanasius on mehenimi, mis on kasutusel püha Athanasios Suure (suri 373) nime (nimi Athanasios) ladinapärase kujuna.

Uus!!: Athanasios ja Athanasius · Näe rohkem »

Augusta Treverorum

Roomlaste rajatud sild Trieris Augusta Treverorum Augusta Treverorum oli roomlaste rajatud linn, mis on tänapäeva Trieri eelkäija.

Uus!!: Athanasios ja Augusta Treverorum · Näe rohkem »

Şūr

Şūr on sadamalinn Liibanoni lõunaosas ja Lõuna-Liibanoni kubernerkonna keskus.

Uus!!: Athanasios ja Şūr · Näe rohkem »

Õigeusu kirik

Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.

Uus!!: Athanasios ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »

Britannia

Britannia on muistne ühisnimi Inglismaa, Walesi ja Šotimaa kohta.

Uus!!: Athanasios ja Britannia · Näe rohkem »

Constans

Keiser Constansi marmorbüst Constans (täisnimega Flavius Julius Constans; 320/323 – veebruar 350) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–350.

Uus!!: Athanasios ja Constans · Näe rohkem »

Constantinus II

Constantinus II (täisnimega Flavius Claudius Constantinus; 316 Arles – 340 Aquileia) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–340.

Uus!!: Athanasios ja Constantinus II · Näe rohkem »

Constantinus Suur

Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.

Uus!!: Athanasios ja Constantinus Suur · Näe rohkem »

Constantius II

Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.

Uus!!: Athanasios ja Constantius II · Näe rohkem »

Diakon

Diakon on luterliku, õigeusu, nelipühi, katoliku kiriku ja vanade idakirikute abivaimulik.

Uus!!: Athanasios ja Diakon · Näe rohkem »

Dogma

Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.

Uus!!: Athanasios ja Dogma · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Athanasios ja Eesti keel · Näe rohkem »

Egiptus

Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.

Uus!!: Athanasios ja Egiptus · Näe rohkem »

Eksarh

Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.

Uus!!: Athanasios ja Eksarh · Näe rohkem »

Ekskommunikatsioon

Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).

Uus!!: Athanasios ja Ekskommunikatsioon · Näe rohkem »

Erak

Budistist erak Hsu Yun Erak ehk üksiklane ehk eremiit on muust maailmast eraldunud inimene, kes on erakluses ehk üksilduses.

Uus!!: Athanasios ja Erak · Näe rohkem »

Eusebios Kaisareast

Eusebios Kaisareast (kreeka keeles Ευσέβιος ο Καισαρείας; ladina keeles Eusebius Pamphili, 260/265 – 339/340) oli varakristlik kirjanik.

Uus!!: Athanasios ja Eusebios Kaisareast · Näe rohkem »

Evangeelium

Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.

Uus!!: Athanasios ja Evangeelium · Näe rohkem »

Fanatism

Fanatism on millegi äärmuslik, kirglik, norme ületav harrastamine, pooldamine, kaitsmine.

Uus!!: Athanasios ja Fanatism · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Uus!!: Athanasios ja Filosoofia · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Athanasios ja Gallia · Näe rohkem »

Grammatika

Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.

Uus!!: Athanasios ja Grammatika · Näe rohkem »

Gregorios Nyssast

Gregorios Nyssast Gregorius Nyssast (القديس غريغوريوس النيصي; Άγιος Γρηγόριος Νύσσης; u 335 – pärast 394) oli väljapaistev 4. sajandi teoloog, Kapadookias asuva Nyssa linna piiskop aastail 372–376 ja uuesti alates aastast 378 kuni oma surmani 395.

Uus!!: Athanasios ja Gregorios Nyssast · Näe rohkem »

Hagiograafia

Hagiograafia (kreeka keeles ἅγιος hagios 'püha'ja γραφία graphia 'kirjutamine') on pühakuid, nende elu ja tegusid käsitlev kirjandus ning uurimistöö.

Uus!!: Athanasios ja Hagiograafia · Näe rohkem »

Hambavalu

Hambavalu on valu ühes või mitmes hambas või hamba tugistruktuurides.

Uus!!: Athanasios ja Hambavalu · Näe rohkem »

Haridus

Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Uus!!: Athanasios ja Haridus · Näe rohkem »

Hieronymus

Sophronius Eusebius Hieronymus (347 Stridon (praegu Štrigova), Istria (praegu Horvaatia) – 30. september 420 Petlemm) oli Vana-Rooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, Piibli ladina keelde tõlkija.

Uus!!: Athanasios ja Hieronymus · Näe rohkem »

Hilarius Poitiers'st

Hilariuse ordineerimine piiskopiks, 14. sajandi illustratsioon "Legenda aurea" käsikirjast Hilariuse eluloo algus 12. sajandi käsikirjas (Codex Bodmer 127 lk 144r) Hilarius Poitiers'st (u 300 või 315 Poitiers – u 368 Poitiers), ka Poitiers' Hilarius (ladina keeles Hilarius Pictaviensis, prantsuse keeles Saint-Hilaire) oli Poitiers' piiskop ja teoloog, on kristlik pühak ja kiriku doktor.

Uus!!: Athanasios ja Hilarius Poitiers'st · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Athanasios ja Hispaania · Näe rohkem »

Homeros

Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega. Tüübi originaal on võib-olla loodud Pergamoni suure raamatukogu jaoks. Homerose büst (herm). 2. sajand eKr. Marmor. Louvre. Homeros (Ὅμηρος (Hómēros); elas arvatavasti 8. sajandil eKr) oli pärimuse järgi Vana-Kreeka pime laulik, eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor, varaseim õhtumaa luuletaja.

Uus!!: Athanasios ja Homeros · Näe rohkem »

Huumor

Naeratus võib olla huumorimeele väljenduseks. Maal William Shakespeare tegelasest Falstaffist, kunstnik Eduard von Grützner Huumor on vahend, mille eesmärk on esile kutsuda naermist ja pakkuda meelelahutust.

Uus!!: Athanasios ja Huumor · Näe rohkem »

Ideoloogia

Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.

Uus!!: Athanasios ja Ideoloogia · Näe rohkem »

Ikoon

Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.

Uus!!: Athanasios ja Ikoon · Näe rohkem »

Illüüria

Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.

Uus!!: Athanasios ja Illüüria · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Uus!!: Athanasios ja Inimene · Näe rohkem »

Inkarnatsioon

Inkarnatsioon, ka kehastumine, lihakssaamine või lihastumine (ladina keelest: incarnare, incarnatio) on teatava jõu või väe, jumala või vaimu ilmumine, avaldumine või sündimine elava ja tunnetava olendina.

Uus!!: Athanasios ja Inkarnatsioon · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Uus!!: Athanasios ja Iraan · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Athanasios ja Itaalia · Näe rohkem »

Jeesus

Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.

Uus!!: Athanasios ja Jeesus · Näe rohkem »

Jeruusalemm

Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.

Uus!!: Athanasios ja Jeruusalemm · Näe rohkem »

Julianus (keiser)

Flavius Claudius Iulianus Julianus Apostata (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser aastast 361 kuni surmani.

Uus!!: Athanasios ja Julianus (keiser) · Näe rohkem »

Julius I

Julius I (ladinapäraselt Iulius I) oli paavst 337–352.

Uus!!: Athanasios ja Julius I · Näe rohkem »

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Uus!!: Athanasios ja Jumal · Näe rohkem »

Kairo

Kairo kesklinn Kairo (araabia keeles القاهرة Al-Qāhirah 'tugev' või 'vallutaja') on Egiptuse pealinn ja Aafrika suurim linn.

Uus!!: Athanasios ja Kairo · Näe rohkem »

Katedraal

Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.

Uus!!: Athanasios ja Katedraal · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Athanasios ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Ketserlus

Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.

Uus!!: Athanasios ja Ketserlus · Näe rohkem »

Kirikudoktor

püha Isidorus Sevillast, 6.–7. sajandil elanud Kiriku õpetaja Kirikudoktor (ladina keeles doctor ecclesiae) on tiitel, mida katoliku kirikus on antud isikutele, kellel on olnud kujundav mõju kiriku õpetusele.

Uus!!: Athanasios ja Kirikudoktor · Näe rohkem »

Kirikuisa

Kirikuisasid kujutav 11. sajandi Kiievi-Vene miniatuur Kirikuisasid kujutav seinamaal Kurbinovo Püha Jüri kiriku apsiidis Põhja-Makedoonias Gregorius Teoloog). Kreeka, 1500. aasta paiku Altariretaabel nelja kirikuisaga: Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur, Ambrosius. Michael Pacher, 1483 Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8.

Uus!!: Athanasios ja Kirikuisa · Näe rohkem »

Konstantinoopol

Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Uus!!: Athanasios ja Konstantinoopol · Näe rohkem »

Koptid

Egiptuse president Jamāl ‘Abd an-Nāşir kohtub kopti piiskoppide delegatsiooniga (1965) Koptid (ⲟⲩⲢⲉⲙ̀ⲛⲭⲏⲙⲓ ̀ⲛ̀Ⲭⲣⲏⲥⲧⲓ̀ⲁⲛⲟⲥ) on peamiselt Egiptuse linnades elav rahvas, muistsete egiptlaste järeltulijad.

Uus!!: Athanasios ja Koptid · Näe rohkem »

Kotkanina

Kotkanina on nina Saare maakonnas Saaremaa vallas Ansekülas.

Uus!!: Athanasios ja Kotkanina · Näe rohkem »

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Uus!!: Athanasios ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Athanasios ja Kristlus · Näe rohkem »

Liberius

Liberius oli paavst 352–366.

Uus!!: Athanasios ja Liberius · Näe rohkem »

Logos

Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.

Uus!!: Athanasios ja Logos · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Athanasios ja Luterlus · Näe rohkem »

Mai

Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.

Uus!!: Athanasios ja Mai · Näe rohkem »

Märter

Albrecht Dürer, "Märtrite hukkamine", 1508, Viin, Kunsthistorisches Museum Sebastia nelikümmend märtrit kannatamas, Kristus ja märtreile saadetud kroonid nende kohal. 19. sajandi lõpu ikoon Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-), arhailisema nimetusega veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene.

Uus!!: Athanasios ja Märter · Näe rohkem »

Mediolanum

Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.

Uus!!: Athanasios ja Mediolanum · Näe rohkem »

Milano

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.

Uus!!: Athanasios ja Milano · Näe rohkem »

Milano edikt

Milano edikt (313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks.

Uus!!: Athanasios ja Milano edikt · Näe rohkem »

Munklus

Munklus on usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel.

Uus!!: Athanasios ja Munklus · Näe rohkem »

Nikaia I kirikukogu

Nikaia esimene kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325.

Uus!!: Athanasios ja Nikaia I kirikukogu · Näe rohkem »

Nikaia usutunnistus

Nikaia usutunnistus on Nikaia I kirikukogul 325.

Uus!!: Athanasios ja Nikaia usutunnistus · Näe rohkem »

Nikomeedia

Nikomeedia ehk Nikomedeia (kreeka keeles Νικομήδεια) oli ajalooline linn Väike-Aasias, tänapäeval tuntud kui Türgi linn İzmit.

Uus!!: Athanasios ja Nikomeedia · Näe rohkem »

Ortodoksia

Ortodoksia ehk ortodokssus ehk õigeusklikkus (kreeka keeles orthodoxía sõnadest orthós 'õige' ja dóxa 'õpetus', 'austamine') on kõige üldisemas mõttes traditsioonilisest õpetusest, ideoloogiast või teguviisist kinnipidamine ning vastandub heterodoksiale.

Uus!!: Athanasios ja Ortodoksia · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Athanasios ja Paavst · Näe rohkem »

Pagulus

Süüria kodusõja põgenikelaager. Jordaania, 18. juuli 2013. Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast.

Uus!!: Athanasios ja Pagulus · Näe rohkem »

Pühak

Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.

Uus!!: Athanasios ja Pühak · Näe rohkem »

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Uus!!: Athanasios ja Piibel · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Athanasios ja Piiskop · Näe rohkem »

Platon

Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Athanasios ja Platon · Näe rohkem »

Preester

Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.

Uus!!: Athanasios ja Preester · Näe rohkem »

Presbüter

Presbüter (kreeka keeles presbyteros, vanem) oli varakristlikus kirikus kogudusevanem.

Uus!!: Athanasios ja Presbüter · Näe rohkem »

Retoorika

Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.

Uus!!: Athanasios ja Retoorika · Näe rohkem »

Rimini

Rimini on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Rimini provintsi halduskeskus.

Uus!!: Athanasios ja Rimini · Näe rohkem »

Ristimine

Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.

Uus!!: Athanasios ja Ristimine · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Uus!!: Athanasios ja Rooma · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Athanasios ja Rooma riik · Näe rohkem »

Sekretär

Sekretär on asjaajamist (kirjavahetust, telefonikõnesid, külastusi jne) korraldav ametnik või töötaja, protokollija.

Uus!!: Athanasios ja Sekretär · Näe rohkem »

Sofia

Sofia on Bulgaaria pealinn.

Uus!!: Athanasios ja Sofia · Näe rohkem »

Teeba (Egiptus)

Luxori tempel Teeba (egiptuse keeles Uue riigi ajal Waset, varem ka Niut, Niut-reset; vanakreeka keeles Θῆβαι Thēbai) oli linn Ülem-Egiptuses Niiluse jõe kaldal, umbes 800 km Vahemerest lõunas.

Uus!!: Athanasios ja Teeba (Egiptus) · Näe rohkem »

Teoloog

Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.

Uus!!: Athanasios ja Teoloog · Näe rohkem »

Traakia

Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.

Uus!!: Athanasios ja Traakia · Näe rohkem »

Trier

Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.

Uus!!: Athanasios ja Trier · Näe rohkem »

Usund

Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.

Uus!!: Athanasios ja Usund · Näe rohkem »

Uus testament

Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.

Uus!!: Athanasios ja Uus testament · Näe rohkem »

Uusplatonism

Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.

Uus!!: Athanasios ja Uusplatonism · Näe rohkem »

Vaimulik

Vaimulik on eesti keeles.

Uus!!: Athanasios ja Vaimulik · Näe rohkem »

Valens

Valens (täisnimi Flavius Julius Valens Augustus; 328 Cibalae – 9. august 378 Adrianoopol) oli Ida-Rooma keiser aastatel 364–378.

Uus!!: Athanasios ja Valens · Näe rohkem »

Valentinianus I

Solidus Valentianus I valitsusajast. Valentinianus I (täisnimega Flavius Valentinianus Augustus; 321 Cibalae (Vinkovci) – 17. november 375) oli Vana-Rooma keiser 364.

Uus!!: Athanasios ja Valentinianus I · Näe rohkem »

Vanasüüria keel

Vanasüüria keel ehk süüria keel on aramea keele keskmurdel põhinev kirjakeel.

Uus!!: Athanasios ja Vanasüüria keel · Näe rohkem »

Võltsimine

Võltsimine on dokumendi, kunstiteose, allkirja, väärtpaberi, raha vm järeletegemine või ümbertegemine petmise eesmärgil.

Uus!!: Athanasios ja Võltsimine · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Athanasios ja Vene keel · Näe rohkem »

1. veebruar

1.

Uus!!: Athanasios ja 1. veebruar · Näe rohkem »

10. oktoober

10.

Uus!!: Athanasios ja 10. oktoober · Näe rohkem »

11. juuli

11.

Uus!!: Athanasios ja 11. juuli · Näe rohkem »

17. aprill

17.

Uus!!: Athanasios ja 17. aprill · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Athanasios ja 17. sajand · Näe rohkem »

18. jaanuar

18.

Uus!!: Athanasios ja 18. jaanuar · Näe rohkem »

18. märts

18.

Uus!!: Athanasios ja 18. märts · Näe rohkem »

2. mai

2.

Uus!!: Athanasios ja 2. mai · Näe rohkem »

20. veebruar

20.

Uus!!: Athanasios ja 20. veebruar · Näe rohkem »

21. juuli

21.

Uus!!: Athanasios ja 21. juuli · Näe rohkem »

21. veebruar

21.

Uus!!: Athanasios ja 21. veebruar · Näe rohkem »

22. mai

22.

Uus!!: Athanasios ja 22. mai · Näe rohkem »

22. oktoober

22.

Uus!!: Athanasios ja 22. oktoober · Näe rohkem »

23. november

23.

Uus!!: Athanasios ja 23. november · Näe rohkem »

24. detsember

24.

Uus!!: Athanasios ja 24. detsember · Näe rohkem »

24. oktoober

24.

Uus!!: Athanasios ja 24. oktoober · Näe rohkem »

24. veebruar

24.

Uus!!: Athanasios ja 24. veebruar · Näe rohkem »

26. juuni

26.

Uus!!: Athanasios ja 26. juuni · Näe rohkem »

293

293.

Uus!!: Athanasios ja 293 · Näe rohkem »

295

295.

Uus!!: Athanasios ja 295 · Näe rohkem »

296

296.

Uus!!: Athanasios ja 296 · Näe rohkem »

298

298.

Uus!!: Athanasios ja 298 · Näe rohkem »

3. november

3.

Uus!!: Athanasios ja 3. november · Näe rohkem »

30. november

30.

Uus!!: Athanasios ja 30. november · Näe rohkem »

30. oktoober

30.

Uus!!: Athanasios ja 30. oktoober · Näe rohkem »

300

300.

Uus!!: Athanasios ja 300 · Näe rohkem »

31. detsember

31.

Uus!!: Athanasios ja 31. detsember · Näe rohkem »

311

311.

Uus!!: Athanasios ja 311 · Näe rohkem »

313

313.

Uus!!: Athanasios ja 313 · Näe rohkem »

318

318.

Uus!!: Athanasios ja 318 · Näe rohkem »

319

319.

Uus!!: Athanasios ja 319 · Näe rohkem »

321

321.

Uus!!: Athanasios ja 321 · Näe rohkem »

323

323.

Uus!!: Athanasios ja 323 · Näe rohkem »

325

325.

Uus!!: Athanasios ja 325 · Näe rohkem »

328

328.

Uus!!: Athanasios ja 328 · Näe rohkem »

331

331.

Uus!!: Athanasios ja 331 · Näe rohkem »

334

334.

Uus!!: Athanasios ja 334 · Näe rohkem »

335

335.

Uus!!: Athanasios ja 335 · Näe rohkem »

336

336.

Uus!!: Athanasios ja 336 · Näe rohkem »

337

337.

Uus!!: Athanasios ja 337 · Näe rohkem »

339

339.

Uus!!: Athanasios ja 339 · Näe rohkem »

340

340.

Uus!!: Athanasios ja 340 · Näe rohkem »

341

341.

Uus!!: Athanasios ja 341 · Näe rohkem »

342

342.

Uus!!: Athanasios ja 342 · Näe rohkem »

343

343.

Uus!!: Athanasios ja 343 · Näe rohkem »

345

345.

Uus!!: Athanasios ja 345 · Näe rohkem »

346

346.

Uus!!: Athanasios ja 346 · Näe rohkem »

350

350.

Uus!!: Athanasios ja 350 · Näe rohkem »

351

351.

Uus!!: Athanasios ja 351 · Näe rohkem »

353

353.

Uus!!: Athanasios ja 353 · Näe rohkem »

355

355.

Uus!!: Athanasios ja 355 · Näe rohkem »

356

356.

Uus!!: Athanasios ja 356 · Näe rohkem »

357

357.

Uus!!: Athanasios ja 357 · Näe rohkem »

358

358.

Uus!!: Athanasios ja 358 · Näe rohkem »

359

359.

Uus!!: Athanasios ja 359 · Näe rohkem »

360

360.

Uus!!: Athanasios ja 360 · Näe rohkem »

361

361.

Uus!!: Athanasios ja 361 · Näe rohkem »

362

362.

Uus!!: Athanasios ja 362 · Näe rohkem »

363

363.

Uus!!: Athanasios ja 363 · Näe rohkem »

364

364.

Uus!!: Athanasios ja 364 · Näe rohkem »

365

365.

Uus!!: Athanasios ja 365 · Näe rohkem »

366

366.

Uus!!: Athanasios ja 366 · Näe rohkem »

373

373.

Uus!!: Athanasios ja 373 · Näe rohkem »

381

381.

Uus!!: Athanasios ja 381 · Näe rohkem »

4. sajand

4.

Uus!!: Athanasios ja 4. sajand · Näe rohkem »

5. oktoober

5.

Uus!!: Athanasios ja 5. oktoober · Näe rohkem »

8. juuni

8.

Uus!!: Athanasios ja 8. juuni · Näe rohkem »

9. veebruar

9.

Uus!!: Athanasios ja 9. veebruar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Atanasius, Athanasios Aleksandriast, Athanasios Suur, Athanasius Aleksandriast, Athanasius I, Athanasius Suur, Kiriku sammas, Ortodoksia isa.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »