Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Adrakohus, Alammaakohus, Arhivaar, Asehalduskord, Eestimaa kubermang, Gustav II Adolf, Johan Skytte, Karl XI, Kuressaare kreis, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa talurahvaseadused, Maakohus, Notar, Pärnu, Pärnu kreis, Põhjasõda, Politsei, Politseikohus, Postimaantee, Riia kreis, Rootsi aeg, Rootsi kuningas, Saaremaa, Saksa keel, Suur reduktsioon, Talupoeg, Tartu, Tartu kreis, Vaeslastekohus, Valga kreis, Võnnu kreis, Võru, Võru kreis, Vene keel, Viljandi, Viljandi kreis, 1668, 1694, 1710, 1796, 1804, 1888, 9. juuni.
Adrakohus
Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.
Uus!!: Sillakohus ja Adrakohus · Näe rohkem »
Alammaakohus
Alammaakohus oli Eestimaa kubermangus olnud esimese astme kohus.
Uus!!: Sillakohus ja Alammaakohus · Näe rohkem »
Arhivaar
Arhivaar arhiivis Arhivaar teadusliku ettevalmistusega arhiivitöötaja; arhiivitöötaja ametiasutuses.
Uus!!: Sillakohus ja Arhivaar · Näe rohkem »
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Uus!!: Sillakohus ja Asehalduskord · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Sillakohus ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Sillakohus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Johan Skytte
Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.
Uus!!: Sillakohus ja Johan Skytte · Näe rohkem »
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Uus!!: Sillakohus ja Karl XI · Näe rohkem »
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Sillakohus ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Uus!!: Sillakohus ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Sillakohus ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Uus!!: Sillakohus ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Sillakohus ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivimaa talurahvaseadused
Liivimaa talurahvaseadused olid 19.
Uus!!: Sillakohus ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Maakohus
Maakohus on Eesti kohtusüsteemi regionaalne esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.
Uus!!: Sillakohus ja Maakohus · Näe rohkem »
Notar
Notar on avalik-õigusliku ametiga sõltumatu füüsiline isik, kelle ülesanne on tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada õigusvaidlusi.
Uus!!: Sillakohus ja Notar · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Sillakohus ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Uus!!: Sillakohus ja Pärnu kreis · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Sillakohus ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Politsei
Politsei buss alarmsõidul Tartus, Supilinnas, Oa tänaval. 2016. aasta september. Politsei on ühiskonna (tänapäeval riigi või linna) poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks (nn sisemisteks vajadusteks).
Uus!!: Sillakohus ja Politsei · Näe rohkem »
Politseikohus
Politseikohus on politseiasutus, mis lihtsustatud menetluse kaudu lahendab väiksemaid kohtuasju.
Uus!!: Sillakohus ja Politseikohus · Näe rohkem »
Postimaantee
Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.
Uus!!: Sillakohus ja Postimaantee · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Sillakohus ja Riia kreis · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Sillakohus ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Sillakohus ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Sillakohus ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Sillakohus ja Saksa keel · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Sillakohus ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Uus!!: Sillakohus ja Talupoeg · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Sillakohus ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Uus!!: Sillakohus ja Tartu kreis · Näe rohkem »
Vaeslastekohus
Vaeslastekohus (vene keeles (Сиротские Суды, saksa keeles Waisengericht) oli hoolekande- ja eestkosteasjadega tegelenud erikohus. 1646. aastal loodi Liivimaal igas maakonnas maavaeslastekohtud, mis tegelesid aadli eestkoste ja hoolekandeasjade lahendamisega. Toonase Liivimaa tänase Eesti piiresse jääval alal tegutsesid maavaeslastekohtud Tartus, Pärnus ja Kuressaares. Eestimaa alal tegutses üks, 1715. aastal asutatud maavaeslastekohus. Lisaks linnade vaeslastekohtutele tegelesid isikute hoolekande- ja eestkosteasjadega Liivimaa kubermangus Valgas, Võrus, Viljandis, Kuressaares, Haapsalus magistraat; Toompeal lossifoogtikohus; Rakveres, Paides ja Paldiskis tegutses aga analoogse kohtuinstantsina foogtikohus. Vaeslastekohtu koosseis oli tavaliselt kolmeliikmeline, esimeheks üks bürgermeistritest. Kohtukoosseisu ülesandeks oli hoolitseda nende isikute (ja ka varade) huvide eest, kes seda ise kas alaealisuse, vaimsete või füüsiliste puuete, äraoleku, pillava eluviisi või muude põhjuste tõttu teha ei suutnud. Seda teostati eestkostjate ja hooldajate määramise ning nende tegevuse kontrollimise kaudu. Asehalduskorra ajal (1783–1796) pidi linna vaeslastekohus ajutiselt vastavalt Venemaa keisririigi keskvõimu korraldustele olema magistraadiga võrdsel tasemel iseseisev asutus ning alluma otse kubermangumagistraadile, pärast asehalduskorra likvideerimist 1796. aastal taastati endine hoolekande ja eestkosteorganisatsioon.
Uus!!: Sillakohus ja Vaeslastekohus · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Sillakohus ja Valga kreis · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Sillakohus ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Sillakohus ja Võru · Näe rohkem »
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Sillakohus ja Võru kreis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Sillakohus ja Vene keel · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Sillakohus ja Viljandi · Näe rohkem »
Viljandi kreis
Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.
Uus!!: Sillakohus ja Viljandi kreis · Näe rohkem »
1668
1668.
Uus!!: Sillakohus ja 1668 · Näe rohkem »
1694
1694.
Uus!!: Sillakohus ja 1694 · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Sillakohus ja 1710 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Sillakohus ja 1796 · Näe rohkem »
1804
1804.
Uus!!: Sillakohus ja 1804 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Sillakohus ja 1888 · Näe rohkem »
9. juuni
9.
Uus!!: Sillakohus ja 9. juuni · Näe rohkem »
