Kiiremini kui brauser!
67 suhted: Aprill, Carl von Linné, Eerik Kumari, Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Riiklik Kirjastus, Euroopa, Hall (värvus), Haudelind, Haudumine, Hirundo, Inglismaa, Iraak, Iraan, Jahilind, Jalg, Kael, Kaelustuvi, Keelikloomad, Kesk-Aasia, Kodutuvi, Kollane, Lääne-Siber, Leht, Linnud, Loomad, Loomade elu, Mai, Mari, Märts, Muna, Must, Musträhn, Nokk, Oktoober, Päranipunääre, Põld, Perekond (bioloogia), Pesakast, Pruun, Pugu, Punane, Pung, Puukoor, Raag, Rändlinnud, Roheline, Saba, Sammaltaimed, Seeme, ..., Selg, September, Soodsas seisundis, Sugukond (bioloogia), Tallinn, Talvitumine, Tiib, Tuvi, Tuvilased, Valge, Väike-Aasia, Veebruar, 1758, 1950. aastad, 1954, 20. sajand, 2000. Laienda indeks (17 rohkem) »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Õõnetuvi ja Aprill · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Õõnetuvi ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eerik Kumari
Eerik Kumari mälestuskivi Puhtulaiul Eerik Madis Kumari (7. märts 1912 Aru (Vapra) talu, Martna kihelkond, Läänemaa – 8. jaanuar 1984 Tartu) oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1961).
Uus!!: Õõnetuvi ja Eerik Kumari · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Õõnetuvi ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Õõnetuvi ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).
Uus!!: Õõnetuvi ja Eesti Riiklik Kirjastus · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Õõnetuvi ja Euroopa · Näe rohkem »
Hall (värvus)
Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.
Uus!!: Õõnetuvi ja Hall (värvus) · Näe rohkem »
Haudelind
Haudelind on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) teeb läbi oma pesitsustsükliE.
Uus!!: Õõnetuvi ja Haudelind · Näe rohkem »
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Uus!!: Õõnetuvi ja Haudumine · Näe rohkem »
Hirundo
Hirundo (ladina 'pääsuke') on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri.
Uus!!: Õõnetuvi ja Hirundo · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Õõnetuvi ja Inglismaa · Näe rohkem »
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Uus!!: Õõnetuvi ja Iraak · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Õõnetuvi ja Iraan · Näe rohkem »
Jahilind
Jahilinnud on linnud, kellele tohib jahilubade alusel jahiajal jahti pidada.
Uus!!: Õõnetuvi ja Jahilind · Näe rohkem »
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Uus!!: Õõnetuvi ja Jalg · Näe rohkem »
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Uus!!: Õõnetuvi ja Kael · Näe rohkem »
Kaelustuvi
Kaelustuvi ehk meigas (Columba palumbus) on tuvilaste (Columbidae) sugukonda tuvi (Columba) perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Õõnetuvi ja Kaelustuvi · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Õõnetuvi ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Uus!!: Õõnetuvi ja Kesk-Aasia · Näe rohkem »
Kodutuvi
Kodutuvi (Columba livia var. domestica) on kaljutuvi alamliik tuvilaste sugukonnast tuvi perekonnast.
Uus!!: Õõnetuvi ja Kodutuvi · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Õõnetuvi ja Kollane · Näe rohkem »
Lääne-Siber
Lääne-Siber Lääne-Siberi maastik Lääne-Siber (vene keeles Западная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lääneosa.
Uus!!: Õõnetuvi ja Lääne-Siber · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Õõnetuvi ja Leht · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Õõnetuvi ja Linnud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Õõnetuvi ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Õõnetuvi ja Loomade elu · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Õõnetuvi ja Mai · Näe rohkem »
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Uus!!: Õõnetuvi ja Mari · Näe rohkem »
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Uus!!: Õõnetuvi ja Märts · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Õõnetuvi ja Muna · Näe rohkem »
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Uus!!: Õõnetuvi ja Must · Näe rohkem »
Musträhn
Musträhn (Dryocopus martius L.) on tuhm- või läikivmusta värvi rähnlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Õõnetuvi ja Musträhn · Näe rohkem »
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Uus!!: Õõnetuvi ja Nokk · Näe rohkem »
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Uus!!: Õõnetuvi ja Oktoober · Näe rohkem »
Päranipunääre
Päranipunäärme asukoht näidatud noolega Päranipunääre (ladina glandula uropygialis või glandula uropygii) on lindude keha tagaosas (päranipualal) asuv paariline rasvanääre; ühtlasi lindude ainus nahatekkeline nääreE.
Uus!!: Õõnetuvi ja Päranipunääre · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Õõnetuvi ja Põld · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Õõnetuvi ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pesakast
männi otsas Staten Islandil Pesakast (ka linnumaja) on inimese tehtud kast, mis on mõeldud lindudele pesitsemiseks.
Uus!!: Õõnetuvi ja Pesakast · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Õõnetuvi ja Pruun · Näe rohkem »
Pugu
Pardi pugu Pugu on mitme loomarühma (nt lindude) söögitoru laiend.
Uus!!: Õõnetuvi ja Pugu · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Õõnetuvi ja Punane · Näe rohkem »
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Uus!!: Õõnetuvi ja Pung · Näe rohkem »
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Uus!!: Õõnetuvi ja Puukoor · Näe rohkem »
Raag
Raag on vilja või õie vars.
Uus!!: Õõnetuvi ja Raag · Näe rohkem »
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Uus!!: Õõnetuvi ja Rändlinnud · Näe rohkem »
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Uus!!: Õõnetuvi ja Roheline · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Õõnetuvi ja Saba · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Õõnetuvi ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Õõnetuvi ja Seeme · Näe rohkem »
Selg
Inimese selg Selg on loomade kehapiirkond, mis ulatub kaelast saba või tuharateni.
Uus!!: Õõnetuvi ja Selg · Näe rohkem »
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Uus!!: Õõnetuvi ja September · Näe rohkem »
Soodsas seisundis
Soodsas seisundis (inglise least concern, lühendatult LC) on üks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kaitsestaatuse kategooriatest, mis määratakse elusolevale taksonile, mille ökoloogilist seisukorda on hinnatud ning mis ei kvalifitseeru ühegi muu kategooria alla.
Uus!!: Õõnetuvi ja Soodsas seisundis · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Õõnetuvi ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Õõnetuvi ja Tallinn · Näe rohkem »
Talvitumine
Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.
Uus!!: Õõnetuvi ja Talvitumine · Näe rohkem »
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Uus!!: Õõnetuvi ja Tiib · Näe rohkem »
Tuvi
Tuvi (Columba) on perekond linde sugukonnast tuvilased.
Uus!!: Õõnetuvi ja Tuvi · Näe rohkem »
Tuvilased
Tuvilased (Columbidae) on lindude sugukond tuviliste seltsist.
Uus!!: Õõnetuvi ja Tuvilased · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Õõnetuvi ja Valge · Näe rohkem »
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Uus!!: Õõnetuvi ja Väike-Aasia · Näe rohkem »
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Uus!!: Õõnetuvi ja Veebruar · Näe rohkem »
1758
1758.
Uus!!: Õõnetuvi ja 1758 · Näe rohkem »
1950. aastad
1950.
Uus!!: Õõnetuvi ja 1950. aastad · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: Õõnetuvi ja 1954 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Õõnetuvi ja 20. sajand · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Õõnetuvi ja 2000 · Näe rohkem »
