Sisukord
67 suhted: Aprill, Carl von Linné, Eerik Kumari, Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Riiklik Kirjastus, Euroopa, Hall (värvus), Haudelind, Haudumine, Hirundo, Inglismaa, Iraak, Iraan, Jahilind, Jalg, Kael, Kaelustuvi, Keelikloomad, Kesk-Aasia, Kodutuvi, Kollane, Lääne-Siber, Leht, Linnud, Loomad, Loomade elu, Mai, Mari, Märts, Muna, Must, Musträhn, Nokk, Oktoober, Päranipunääre, Põld, Perekond (bioloogia), Pesakast, Pruun, Pugu, Punane, Pung, Puukoor, Raag, Rändlinnud, Roheline, Saba, Sammaltaimed, Seeme, ... Laienda indeks (17 rohkem) »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Vaata Õõnetuvi ja Aprill
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Õõnetuvi ja Carl von Linné
Eerik Kumari
Eerik Kumari mälestuskivi Puhtulaiul Eerik Madis Kumari (7. märts 1912 Aru (Vapra) talu, Martna kihelkond, Läänemaa – 8. jaanuar 1984 Tartu) oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1961).
Vaata Õõnetuvi ja Eerik Kumari
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Õõnetuvi ja Eesti
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Vaata Õõnetuvi ja Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).
Vaata Õõnetuvi ja Eesti Riiklik Kirjastus
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Õõnetuvi ja Euroopa
Hall (värvus)
Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.
Vaata Õõnetuvi ja Hall (värvus)
Haudelind
Haudelind on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) teeb läbi oma pesitsustsükliE.
Vaata Õõnetuvi ja Haudelind
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Vaata Õõnetuvi ja Haudumine
Hirundo
Hirundo (ladina 'pääsuke') on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri.
Vaata Õõnetuvi ja Hirundo
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Õõnetuvi ja Inglismaa
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Vaata Õõnetuvi ja Iraak
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Vaata Õõnetuvi ja Iraan
Jahilind
Jahilinnud on linnud, kellele tohib jahilubade alusel jahiajal jahti pidada.
Vaata Õõnetuvi ja Jahilind
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Vaata Õõnetuvi ja Jalg
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Vaata Õõnetuvi ja Kael
Kaelustuvi
Kaelustuvi ehk meigas (Columba palumbus) on tuvilaste (Columbidae) sugukonda tuvi (Columba) perekonda kuuluv lind.
Vaata Õõnetuvi ja Kaelustuvi
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Õõnetuvi ja Keelikloomad
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Vaata Õõnetuvi ja Kesk-Aasia
Kodutuvi
Kodutuvi (Columba livia var. domestica) on kaljutuvi alamliik tuvilaste sugukonnast tuvi perekonnast.
Vaata Õõnetuvi ja Kodutuvi
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Vaata Õõnetuvi ja Kollane
Lääne-Siber
Lääne-Siber Lääne-Siberi maastik Lääne-Siber (vene keeles Западная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lääneosa.
Vaata Õõnetuvi ja Lääne-Siber
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Õõnetuvi ja Leht
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Õõnetuvi ja Linnud
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Õõnetuvi ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Õõnetuvi ja Loomade elu
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Vaata Õõnetuvi ja Mai
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Vaata Õõnetuvi ja Mari
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Vaata Õõnetuvi ja Märts
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.
Vaata Õõnetuvi ja Muna
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Vaata Õõnetuvi ja Must
Musträhn
Musträhn (Dryocopus martius L.) on tuhm- või läikivmusta värvi rähnlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Vaata Õõnetuvi ja Musträhn
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Vaata Õõnetuvi ja Nokk
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Vaata Õõnetuvi ja Oktoober
Päranipunääre
Päranipunäärme asukoht näidatud noolega Päranipunääre (ladina glandula uropygialis või glandula uropygii) on lindude keha tagaosas (päranipualal) asuv paariline rasvanääre; ühtlasi lindude ainus nahatekkeline nääreE.
Vaata Õõnetuvi ja Päranipunääre
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Vaata Õõnetuvi ja Põld
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Õõnetuvi ja Perekond (bioloogia)
Pesakast
männi otsas Staten Islandil Pesakast (ka linnumaja) on inimese tehtud kast, mis on mõeldud lindudele pesitsemiseks.
Vaata Õõnetuvi ja Pesakast
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Vaata Õõnetuvi ja Pruun
Pugu
Pardi pugu Pugu on mitme loomarühma (nt lindude) söögitoru laiend.
Vaata Õõnetuvi ja Pugu
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Vaata Õõnetuvi ja Punane
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Vaata Õõnetuvi ja Pung
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Vaata Õõnetuvi ja Puukoor
Raag
Raag on vilja või õie vars.
Vaata Õõnetuvi ja Raag
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Vaata Õõnetuvi ja Rändlinnud
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Vaata Õõnetuvi ja Roheline
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Vaata Õõnetuvi ja Saba
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Õõnetuvi ja Sammaltaimed
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Õõnetuvi ja Seeme
Selg
Inimese selg Selg on loomade kehapiirkond, mis ulatub kaelast saba või tuharateni.
Vaata Õõnetuvi ja Selg
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Vaata Õõnetuvi ja September
Soodsas seisundis
Soodsas seisundis (inglise least concern, lühendatult LC) on üks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kaitsestaatuse kategooriatest, mis määratakse elusolevale taksonile, mille ökoloogilist seisukorda on hinnatud ning mis ei kvalifitseeru ühegi muu kategooria alla.
Vaata Õõnetuvi ja Soodsas seisundis
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Õõnetuvi ja Sugukond (bioloogia)
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Õõnetuvi ja Tallinn
Talvitumine
Talvitumine on protsess, mille käigus mõned organismid kohanevad talviste (miinustemperatuurid, jää, lumi, piiratud toiduvarud) tingimustega, mis takistavad nende organismide normaalset elutegevust või isegi muudavad ellujäämise võimatuks.
Vaata Õõnetuvi ja Talvitumine
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Vaata Õõnetuvi ja Tiib
Tuvi
Tuvi (Columba) on perekond linde sugukonnast tuvilased.
Vaata Õõnetuvi ja Tuvi
Tuvilased
Tuvilased (Columbidae) on lindude sugukond tuviliste seltsist.
Vaata Õõnetuvi ja Tuvilased
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Vaata Õõnetuvi ja Valge
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Vaata Õõnetuvi ja Väike-Aasia
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Vaata Õõnetuvi ja Veebruar
1758
1758.
Vaata Õõnetuvi ja 1758
1950. aastad
1950.
Vaata Õõnetuvi ja 1950. aastad
1954
1954.
Vaata Õõnetuvi ja 1954
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Õõnetuvi ja 20. sajand
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Õõnetuvi ja 2000