Sisukord
46 suhted: Aargau kanton, Aini departemang, Alam-Burgundia, Alemannia, Arelaat, Arles, Arnulf (Frangi keiser), Šveits, Berengar Frioolist, Berni kanton, Burgundia, Burgundia (täpsustus), Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Burgundia kuningriik, Charles II Paljaspea, Departemang, Franche-Comté, Haute-Savoie departemang, Hõimuhertsogkonnad, Ida-Frangi riik, Itaalia kuningriik (keskaegne), Juura mäed, Karl Paks, Karolingide impeerium, Kesk-Frangi riik, Lombardia raudkroon, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lotringi hertsogkond, Ludwig Sakslane, Markkrahv, Pavia, Piirkond (Prantsusmaa), Provence, Rhône, Richard Justiciarius, Roomlaste kuningas, Rudolf I (Burgundia), Saône, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Valais' kanton, Valle d'Aosta, Verduni leping.
- Burgundia ajalugu
Aargau kanton
Aargau kanton on kanton Põhja-Šveitsis.
Vaata Ülem-Burgundia ja Aargau kanton
Aini departemang
Bourg-en-Bresse'i prefektuurihoone Aini departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Ida-Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonnas Aini jõe ääres.
Vaata Ülem-Burgundia ja Aini departemang
Alam-Burgundia
Alam-Burgundia oli kuningriik tänapäeva Kagu-Prantsusmaa aladel.
Vaata Ülem-Burgundia ja Alam-Burgundia
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Vaata Ülem-Burgundia ja Alemannia
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Vaata Ülem-Burgundia ja Arelaat
Arles
Arles on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus.
Vaata Ülem-Burgundia ja Arles
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Vaata Ülem-Burgundia ja Arnulf (Frangi keiser)
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Ülem-Burgundia ja Šveits
Berengar Frioolist
Berengar Frioolist (Berengario I; umbes 845 – 16. aprill 924) oli Friuli markkrahv, Itaalia kuningas ja Frangi keiser.
Vaata Ülem-Burgundia ja Berengar Frioolist
Berni kanton
Berni kanton (saksa keeles Kanton Bern, prantsuse keeles Canton de Berne) on kanton Šveitsi keskosas.
Vaata Ülem-Burgundia ja Berni kanton
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Vaata Ülem-Burgundia ja Burgundia
Burgundia (täpsustus)
Burgundia võib tähendada.
Vaata Ülem-Burgundia ja Burgundia (täpsustus)
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega.
Vaata Ülem-Burgundia ja Burgundia hertsogkond
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Vaata Ülem-Burgundia ja Burgundia krahvkond
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Vaata Ülem-Burgundia ja Burgundia kuningriik
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Vaata Ülem-Burgundia ja Charles II Paljaspea
Departemang
Departemang (prantsuse département, hispaania departamento) on paljude riikide haldus- ja poliitiline alljaotus.
Vaata Ülem-Burgundia ja Departemang
Franche-Comté
Franche-Comté oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa idaosas.
Vaata Ülem-Burgundia ja Franche-Comté
Haute-Savoie departemang
Haute-Savoie departemang on 2.
Vaata Ülem-Burgundia ja Haute-Savoie departemang
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Vaata Ülem-Burgundia ja Hõimuhertsogkonnad
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Vaata Ülem-Burgundia ja Ida-Frangi riik
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Vaata Ülem-Burgundia ja Itaalia kuningriik (keskaegne)
Juura mäed
Juura mäed Juura (prantsuse Jura) on mäestik Euroopas.
Vaata Ülem-Burgundia ja Juura mäed
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Vaata Ülem-Burgundia ja Karl Paks
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Ülem-Burgundia ja Karolingide impeerium
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Vaata Ülem-Burgundia ja Kesk-Frangi riik
Lombardia raudkroon
Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.
Vaata Ülem-Burgundia ja Lombardia raudkroon
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Vaata Ülem-Burgundia ja Lothar I (Frangi keiser)
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Vaata Ülem-Burgundia ja Lothar II (Lotring)
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Vaata Ülem-Burgundia ja Lotringi hertsogkond
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Vaata Ülem-Burgundia ja Ludwig Sakslane
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Vaata Ülem-Burgundia ja Markkrahv
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Vaata Ülem-Burgundia ja Pavia
Piirkond (Prantsusmaa)
Prantsusmaa jaguneb 18 administratiivseks piirkonnaks (prantsuse keeles régions), millest 13 on Prantsuse emamaal ja 5 on ülemerepiirkonnad.
Vaata Ülem-Burgundia ja Piirkond (Prantsusmaa)
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Vaata Ülem-Burgundia ja Provence
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Vaata Ülem-Burgundia ja Rhône
Richard Justiciarius
Richard Justiciarius (prantsuse keeles Richard le Justicier; suri 921) oli Autuni krahv ja Burgundia hertsog 888–921.
Vaata Ülem-Burgundia ja Richard Justiciarius
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Vaata Ülem-Burgundia ja Roomlaste kuningas
Rudolf I (Burgundia)
Rudolf I (859 – 25. oktoober 912) oli Ülem-Burgundia kuningas 888.
Vaata Ülem-Burgundia ja Rudolf I (Burgundia)
Saône
Saône (hääldub son) on jõgi Prantsusmaal, Rhône'i parempoolne lisajõgi.
Vaata Ülem-Burgundia ja Saône
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Ülem-Burgundia ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Ülem-Burgundia ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Vaata Ülem-Burgundia ja Saksamaa kuningriik
Valais' kanton
Valais' ehk Wallis (v'allis) on kanton Šveitsis.
Vaata Ülem-Burgundia ja Valais' kanton
Valle d'Aosta
Valle d'Aosta (prantsuse Vallée d'Aoste) on eristaatusega maakond Itaalia loodeosas.
Vaata Ülem-Burgundia ja Valle d'Aosta
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Vaata Ülem-Burgundia ja Verduni leping
Vaata ka
Burgundia ajalugu
- Ülem-Burgundia
- Burgundia ajalugu
- Burgundia hertsogkond