Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Amüotroofne lateraalskleroos

Index Amüotroofne lateraalskleroos

Amüotroofne lateraalskleroos ehk amüotroofiline lateraalskleroos ehk motoorneuroni haigus (ladina keeles sclerosis lateralis amyotrophica, lühendatult ALS) on peamiselt täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev motoneuronihaiguse vorm, millele on iseloomulik mitmete närvide põletik ja mis põhjustab lihasatroofiat ja halvatust ning lõpeb hingamispuudulikkuse korral harilikult surmaga.

85 suhted: A-vitamiin, Aju kõvakest, Ajutüvi, Akson, Alzheimeri tõbi, Antikehad, Apoptoos, Autoimmuunhaigus, Autonoomne närvisüsteem, B12-vitamiin, Betsi rakud, C-vitamiin, Cu, Düsartria, Dendriitrakk, Dopamiin, E-vitamiin, Eelvitamiinid, Elumus, Eristusdiagnoos, Etanool, Geen, Halvatus, Hematoentsefaalne barjäär, Hingamispuudulikkus, Immuunsüsteem, Impotentsus, Inimene, Jean-Martin Charcot, Karotenoidid, Kesknärvisüsteem, Kobra, Kopsud, Kraniaalnärvid, Kusepõis, Kuulmine, Ladina keel, Lamatis, Lastehalvatus, Lükopeen, Lümfisüsteem, Leukotsüüt, Lihas, Luteiin, Mandeltuum, Mart Saarma, Medicina, Meditsiinisõnastik, Megavitamiiniteraapia, Motoorne ajukoor, ..., Motoorsed neuronid, Mutatsioon, Nägemine, Närilised, Närvirakkude kasvufaktor, Neuron, Neurotransmitter, Oksüdatiivne stress, Otsmikusagar, Parkinsoni tõbi, Peaaju, Pestitsiid, Peter Singer, Piklikaju, Polüskleroos, Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, RHK-9, Rilusool, Sarkoidoos, Süda, Seedimine, Seljaaju, Silm, Somaatiline närvisüsteem, Suitsetamine, Suurajukoor, T-lümfotsüüdid, Tsütokiinid, Tsink, Vaheneuron, Vereringe, Vitameer, 1869, 1874, 21. kromosoom. Laienda indeks (35 rohkem) »

A-vitamiin

A-vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja A-vitamiin · Näe rohkem »

Aju kõvakest

Aju kõvakest ehk peaaju kõvakest ehk peaaju-kõvakest (dura mater encephali) on paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete peaaju ümbritsev ajukest, mis liibub vastu ajukolju sisepinda.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Aju kõvakest · Näe rohkem »

Ajutüvi

Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Ajutüvi · Näe rohkem »

Akson

Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Akson · Näe rohkem »

Alzheimeri tõbi

Pildil on vasakul normaalse eaka inimese aju ja paremal Alzheimeri haige aju. Eristustunnused on välja toodud. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida esmakordselt kirjeldas 1906.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Alzheimeri tõbi · Näe rohkem »

Antikehad

Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Antikehad · Näe rohkem »

Apoptoos

Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Apoptoos · Näe rohkem »

Autoimmuunhaigus

Autoimmuunhaigus ehk autoimmuuntõbi (lühend AIH) on perekondlik ja/või krooniline haiguslik seisund, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Autoimmuunhaigus · Näe rohkem »

Autonoomne närvisüsteem

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Autonoomne närvisüsteem · Näe rohkem »

B12-vitamiin

B12-vitamiin ehk kobalamiinid on mittesüstemaatiline (tavatermin) üldnimetus vesilahustuvate antianeemiliste bioaktiivsete, valdavalt orgaaniliste molekulide ja nende ühendite rühma kohta.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja B12-vitamiin · Näe rohkem »

Betsi rakud

Inimese püramiidrakk vaadatuna Golgi meetodil värvitult Betsi rakud ehk Betsi neuronid on osade selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoneuronite tüüp - need mitte väga arvukad rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara hallaine premotoorse korteksi V kihis.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Betsi rakud · Näe rohkem »

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja C-vitamiin · Näe rohkem »

Cu

Cu võib tähendada mitut asja.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Cu · Näe rohkem »

Düsartria

Düsartria (dysarthria) on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Düsartria · Näe rohkem »

Dendriitrakk

Dendriitrakud ehk dendriitsed rakud (lühend DC) on peamiselt imetajate lümfoid(-immuun)süsteemi rakutüüp, mille ülesandeks on antigeenide esitlemine T-lümfotsüütidele ja osalemine immuunvastuses.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Dendriitrakk · Näe rohkem »

Dopamiin

Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Dopamiin · Näe rohkem »

E-vitamiin

Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk vitamiin E ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja E-vitamiin · Näe rohkem »

Eelvitamiinid

Eelvitamiinid ehk provitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaanilised biomolekulid, ka looduslike vitamiinide algvormid, mis muundatakse organismides toimivateks bioaktiivseteks vitamiinideks.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Eelvitamiinid · Näe rohkem »

Elumus

Elumus (elulemus pole soovitatav) on ajavahemik, mille raskelt haige (näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient) võib kas ravimite ja/või ravimeetodite, elundi transplantatsiooni või muude meditsiinivõtete rakendamisega juurde võita elueapikendusena võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Elumus · Näe rohkem »

Eristusdiagnoos

Eristusdiagnoos (inglise differential diagnosis) ka diferentsiaaldiagnoos, on meditsiiniteaduses kasutatav haiguslike seisundite, kinnitatud klassifikaatorite ning teostavate laboratoorsete analüüside läbiviimise ning täpsustamise ja tõlgendamise protsess.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Eristusdiagnoos · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Etanool · Näe rohkem »

Geen

See diagramm näitab kuidas geen on seotud DNA kaksikheeliksi struktuuriga ning kromosooniga. Kromosoom on X-kujuline sellepärast, et see on jagunemas. Intronid eemaldatakse splaissinguga pärast transkriptsiooni, kus DNA-st saab RNA. Ainult eksonid kodeerivad valku. Sellel pildil on geenil kujutatud umbes 50 alust. Tegelikkuses aga on geenid tuhandeid kordi suuremad. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur. Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Geen · Näe rohkem »

Halvatus

Halvatus ehk paralüüs on seisund, mida iseloomustab lihasjõu langus.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Halvatus · Näe rohkem »

Hematoentsefaalne barjäär

Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondade kapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Hematoentsefaalne barjäär · Näe rohkem »

Hingamispuudulikkus

Hingamispuudulikkus (lüh HP, ka pulmonaalpuudulikkus) (insufficientia respirationis, ingl pulmonary inufficiency, respiratory insufficiency) on elundkonnapuudulikkust tähistav termin, mida iseloomustab hingamiselundkonna elundite (näiteks kopsude) võimetus (insufients) tagada organismi piisav hapnikuga varustatus ja süsinikdioksiidi eemaldus.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Hingamispuudulikkus · Näe rohkem »

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »

Impotentsus

Impotentsus (ladina impotentia 'võimetus, nõrkus') on valdavalt täiskasvanud meeste suguvõimetus ja täiskasvanud meeste sigitamisvõimetus, või naiste sigimisvõimetus, ka viljatus.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Impotentsus · Näe rohkem »

Inimene

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Inimene · Näe rohkem »

Jean-Martin Charcot

''Jean Martin Charcot'' Jean-Martin Charcot (29. november 1825 Pariis – 16. august 1893 Morvan) oli prantsuse neuroloog, kaasaegse neuroloogia rajajaid (koos Guillaume Duchenne'iga) ning üks oma aja parimaid arstiteaduse professoreid ja klinitsiste.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Jean-Martin Charcot · Näe rohkem »

Karotenoidid

Flamingode sulestiku värvus tuleneb karotenoidsetest pigmentidest. Karotenoidid on tetraterpenoidsed pigmendid, mis jagunevad kaheks rühmaks: ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavateks karoteenideks ning nende oksüdeneerunud derivaatideks ksantofüllideks.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Karotenoidid · Näe rohkem »

Kesknärvisüsteem

Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »

Kobra

Kobra (Naja) on maoperekond.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Kobra · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on sünnijärgselt hädavajalikud hingamiselundkonna elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Kopsud · Näe rohkem »

Kraniaalnärvid

Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nn.craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »

Kusepõis

Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Kusepõis · Näe rohkem »

Kuulmine

Kuulmine ehk kuulmismeel (inglise hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Kuulmine · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lamatis

fibriin Lamatis (ladina keeles decubitus) on pehmete kudede nekroos, mis tekib vereringe häirete tagajärjel.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Lamatis · Näe rohkem »

Lastehalvatus

Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Lastehalvatus · Näe rohkem »

Lükopeen

Lükopeen ehk lükopiin on karotenoidide hulka kuuluv pigment, mida leidub rohkesti küpsetes tomatites ja mis on nende punase värvuse peamine põhjus.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Lükopeen · Näe rohkem »

Lümfisüsteem

Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »

Leukotsüüt

Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Leukotsüüt · Näe rohkem »

Lihas

Lihas ehk muskel on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Lihas · Näe rohkem »

Luteiin

pisi Luteiin (sõnast luteus 'reseedaga värvitud, oranžkollane') ehk ksantofüll ehk toiduvärvina E 161b on kollakas-oranž taimepigment, mis kuulub karotenoidide hulka.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Luteiin · Näe rohkem »

Mandeltuum

Mandeltuumad ehk mandelkehad ehk amügdalad ehk amügdaloidkehad (ladina keeles corpus amygdaloideum, kreeka αμυγδαλή – mandel) on selgroogsete loomade aju oimusagaras asuvad paarilised ganglionirühmad.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Mandeltuum · Näe rohkem »

Mart Saarma

Mart Saarma (sündinud 29. juuni 1949 Tartus) on eesti molekulaarbioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Mart Saarma · Näe rohkem »

Medicina

Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka: Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) on Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Medicina · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »

Megavitamiiniteraapia

Megavitamiiniteraapia (inglise megavitamin therapy) ka megadoosides vitamiiniteraapia (inglie high-dose vitamin therapy) ka ortomolekulaarne teraapia (inglise orthomolecular therapy) korral manustatakse patsiendile (kliendile) vastava väljaõppe saanud meditsiinipersonali kaasabil tervise säilitamiseks, haiguslike seisundite vältimisel ja/või raviks megadoosides vitamiinipreparaate.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Megavitamiiniteraapia · Näe rohkem »

Motoorne ajukoor

Motoorne ajukoor ehk motoorne piirkond ehk motoorne korteks on paljudel selgroogsetel loomadel peaajus paiknev ja talitlev suurajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt tahtliku motoorika (liikumine, liigutused) planeerimise, sooritamise ja kontrolliga.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Motoorne ajukoor · Näe rohkem »

Motoorsed neuronid

Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Motoorsed neuronid · Näe rohkem »

Mutatsioon

Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Mutatsioon · Näe rohkem »

Nägemine

Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Nägemine · Näe rohkem »

Närilised

Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Närilised · Näe rohkem »

Närvirakkude kasvufaktor

Närvirakkude kasvufaktor ehk närvikasvufaktor (inglise nerve growth factor; lüh NGF) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade perifeerse ja kesknärvisüsteemi närvirakkude looduslik bioloogiliselt aktiivne sisemine lahustuv kasvutegur.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Närvirakkude kasvufaktor · Näe rohkem »

Neuron

Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Neuron · Näe rohkem »

Neurotransmitter

Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Neurotransmitter · Näe rohkem »

Oksüdatiivne stress

Oksüdatiivne stress on olukord organismis, kus on häiritud oksüdatiivsete stressorite ja antioksüdantide omavaheline tasakaal.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Oksüdatiivne stress · Näe rohkem »

Otsmikusagar

Otsmikusagar ehk frontaalsagar paikneb selgroogsetel loomadel peaajus, suuraju poolkerade eesmises osas, tsentraalvaost (sulcus centralis) eespool ja tegeleb stiimulitele reageerimisega.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Otsmikusagar · Näe rohkem »

Parkinsoni tõbi

Parkinsoni tõbi (ladina morbus Parkinson, lüh: PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Parkinsoni tõbi · Näe rohkem »

Peaaju

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Peaaju · Näe rohkem »

Pestitsiid

Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Pestitsiid · Näe rohkem »

Peter Singer

Peter Singer Peter Albert David Singer (sündinud 6. juulil 1946 Melbourne'is) on Austraalia filosoof.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Peter Singer · Näe rohkem »

Piklikaju

Piklikaju ja ajusild Piklikaju (5) Piklikaju (animatsioon) Piklikaju ehk müelentsefalon (varem piklik aju; ladina medulla oblongata ('piklik üdi'), myelencephalon, bulbus medullae spinalis ('seljaajusibul'), bulbus cerebri ('ajusibul')) on peaaju kõige kaudaalsem osa, ajutüve ning kesknärvisüsteemi osa.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Piklikaju · Näe rohkem »

Polüskleroos

Demüelisatsioon polüskleroosi korral. Värvunud CD68 kude näitab haiguskolde piirkonnas mitmeid makrofaage. Mõõtkava 1:100. Polüskleroos ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex; inglise keeles multiple sclerosis; lühend MS või SM) on peamiselt inimestel esinev krooniline, kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega, harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused kesknärvisüsteemi valgeaines.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Polüskleroos · Näe rohkem »

Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon

Rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (lühend RHK) võib vaadelda kui jaotiste süsteemi, millesse haigused on määratud vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon · Näe rohkem »

RHK-9

RHK-9 (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, 9. versioon) oli rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon aastatel 1975–1992.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja RHK-9 · Näe rohkem »

Rilusool

Rilusool (ladina Riluzolum) on keemiline aine ja ravimi geneeriline nimetus.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Rilusool · Näe rohkem »

Sarkoidoos

Sarkoidoos on koondnimetus ƒosadel inimestel (harvemini kassidel ja koertel) esineva teadmata etioloogiaga Th1-immuunrakkude vahendatud progresseeruva multisüsteemse granulomatoosse ning lümfoidkoe sümptomitega krooniliselt ja ettearvamatult kulgevate haiguste rühma kohta.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Sarkoidoos · Näe rohkem »

Süda

Süda (ladina cor; kreeka καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on evolutsiooniteooria kohaselt jaotunud kambriteks ning mille töö (pumbafunktsiooni) tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Süda · Näe rohkem »

Seedimine

Seedimine on toidu mehaaniline ja keemiline lagundamine väiksemateks koostisosadeks, mida elusorganismil on kergem omandada (nt vereringe kaudu).

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Seedimine · Näe rohkem »

Seljaaju

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt selgrookanalis.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Seljaaju · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Silm · Näe rohkem »

Somaatiline närvisüsteem

Somaatiline närvisüsteem on selgroogsetel loomadel närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Somaatiline närvisüsteem · Näe rohkem »

Suitsetamine

Suitsetamine (ka tubakasuitsetamine) on mingi aine, suitsetatavate tubakatoodete või kanepi põletamisel tekkiva suitsu eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Suitsetamine · Näe rohkem »

Suurajukoor

Suurajukoor ehk ajukoor (cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Suurajukoor · Näe rohkem »

T-lümfotsüüdid

skaneeriva elektronmikroskoobiga vaadates T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (ladina lymphocytus T) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »

Tsütokiinid

Tsütokiinid (inglise keeles cytokines) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel tuumaga rakkude poolt komplekteeritavate ja vabastatavate mitmesuguste väikesemolekuliliste lahustuvate valkude või glükoproteiinide koondnimetus, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Tsütokiinid · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Tsink · Näe rohkem »

Vaheneuron

Vaheneuron ehk interneuron (ladina neuron internuntiale) on enamiku loomade närvisüsteemis kahe teise närviraku vahel paiknev juhtetee närvirakk.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Vaheneuron · Näe rohkem »

Vereringe

Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame poolt tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Vereringe · Näe rohkem »

Vitameer

Vitameeriks loetakse iga üksikut vitamiini, vastavalt vitamiinide nomenklatuurile ja biokeemilisele toimele vastavasse rühma liigitatud keemilist ühendit ja metaboliiti, millel on sarnane molekulaarstruktuur ja mis evib vitamiinivaegusega organismides vitamiinidele omistatud bioaktiivsust (varieeruv suurus) või mis muundatakse vastavaks ühendiks metabolismi käigus.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja Vitameer · Näe rohkem »

1869

1869.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja 1869 · Näe rohkem »

1874

1874.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja 1874 · Näe rohkem »

21. kromosoom

21. kromosoomi ehitus Inimese 21.

Uus!!: Amüotroofne lateraalskleroos ja 21. kromosoom · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Amüotroofiline lateraalskleroos, Lou Gehrigi haigus, Motoorneuroni haigus, Sclerosis lateralis amyotrophica.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »