Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Aasta, Ajavahemik, Ellips, Fookus (geomeetria), Harmonices mundi, Johannes Kepler, Kaugus, Kepleri seadused, Keskpunkt, Kestus, Kiirus, Konstant, Marss, Orbiit, Päike, Pindala, Planeet, Rudolf II, Tycho Brahe, Võrdelisus, 1601, 1605, 1609.
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Uus!!: Astronomia nova ja Aasta · Näe rohkem »
Ajavahemik
Ajavahemik on aja osa, mida on võimalik kirjeldada ajapunktide "algus" ja "lõpp" ning ajalõigu "kestus" abil.
Uus!!: Astronomia nova ja Ajavahemik · Näe rohkem »
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Uus!!: Astronomia nova ja Ellips · Näe rohkem »
Fookus (geomeetria)
Fookus koonuselõigete (vt artikli "Koonus" alajaotustest) puhul on teatav kindel punkt koonust lõikaval tasandil.
Uus!!: Astronomia nova ja Fookus (geomeetria) · Näe rohkem »
Harmonices mundi
thumb "Harmonices Mundi" ("Maailma harmoonia") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.
Uus!!: Astronomia nova ja Harmonices mundi · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Astronomia nova ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Astronomia nova ja Kaugus · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Astronomia nova ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Keskpunkt
Näited keskpunktidega: sirglõik, ringjoon, ellips, risttahukas, kera, ellipsoid Kui punktihulk \mathcal P tasandil või ruumis on tsenraalsümmeetriline parajasti ühe punkti M suhtes, siis nimetatakse punkti M punktihulga \mathcal P keskpunktiks.
Uus!!: Astronomia nova ja Keskpunkt · Näe rohkem »
Kestus
Kestus ehk vältus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.
Uus!!: Astronomia nova ja Kestus · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Astronomia nova ja Kiirus · Näe rohkem »
Konstant
Konstant ehk jääv suurus ehk muutumatu suurus on matemaatikas fikseeritud, kuigi mitte tingimata määratletud väärtus.
Uus!!: Astronomia nova ja Konstant · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Astronomia nova ja Marss · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Astronomia nova ja Orbiit · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Astronomia nova ja Päike · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Astronomia nova ja Pindala · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Astronomia nova ja Planeet · Näe rohkem »
Rudolf II
Rudolf II (18. juuli 1552 Viin – 20. jaanuar 1612 Praha) oli Habsburgide dünastiast Saksa-Rooma keiser aastatel 1576–1612, Maximilian II ja Hispaania Maria vanim poeg.
Uus!!: Astronomia nova ja Rudolf II · Näe rohkem »
Tycho Brahe
Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.
Uus!!: Astronomia nova ja Tycho Brahe · Näe rohkem »
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Uus!!: Astronomia nova ja Võrdelisus · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Astronomia nova ja 1601 · Näe rohkem »
1605
1605.
Uus!!: Astronomia nova ja 1605 · Näe rohkem »
1609
1609.
Uus!!: Astronomia nova ja 1609 · Näe rohkem »
