Sisukord
65 suhted: Akustika, Amplituud, Üheaegsus, Ülilühike impulss, Besseli võrrand, Difraktsioon, Difraktsioonivõre, Distants, Eksperiment, Elektriväli, Elektromagnetiline kiirgus, Energia, Faas, Fookuskaugus, Funktsioon (matemaatika), Geenitehnoloogia, Graafik, Gravitatsioonilained, Hajumine, Helilaine, Holograafia, Huygensi printsiip, Impulsimoment, Impulss, Induktiivpool, Integraal, Intensiivsus (füüsika), Interferents, Jõud, Kaksikmurdumine, Kontsentrilised objektid, Lainepikkus, Lainepind, Laser, Lõikuvad sirged, Lõpmatus, Liitmine, Mikromeeter, Monokromaatiline laine, Murdumisnäitaja, Nurk, Optika, Optiline telg, Paralleelsed sirged, Pöörlemine, Peeter Saari, Plasma, Polarisatsioon, Raadius, Rakk, ... Laienda indeks (15 rohkem) »
Akustika
Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes.
Vaata Besseli kimp ja Akustika
Amplituud
Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.
Vaata Besseli kimp ja Amplituud
Üheaegsus
Üheaegsus ehk samaaegsus (saksa keeles Gleichzeitigkeit) ehk simultaansus (inglise keeles simultaneity, saksa keeles Simultanität) ehk sünkroonsus (saksa keeles Synchronität) on sündmuste omadus toimuda täielikult või osaliselt ühel ja samal ajal.
Vaata Besseli kimp ja Üheaegsus
Ülilühike impulss
Ülilühike impulss ehk femtosekundimpulss on elektromagnetlainete impulss, mille ajaline kestus (fikseeritud punktis) on femto- või pikosekundi suurusjärgus.
Vaata Besseli kimp ja Ülilühike impulss
Besseli võrrand
Besseli võrrandiks (ka Besseli diferentsiaalvõrrandiks) nimetatakse matemaatikas harilikku teist järku homogeenset diferentsiaalvõrrandit kus α on kompleksarvuline parameeter.
Vaata Besseli kimp ja Besseli võrrand
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Vaata Besseli kimp ja Difraktsioon
Difraktsioonivõre
Ringsümmeetriliselt difraktsioonivõrelt tagasidifrageerunud valge valguse eri värvi rõngad on sattunud kahe peegli äärele, värvides võrele lähemal oleva peegli punaseks ja kaugemal paikneva siniseks. Sinine rõngas on aimatav punase peegli pinnal.
Vaata Besseli kimp ja Difraktsioonivõre
Distants
Distants (ladina sõnast distantia) on vahemaa.
Vaata Besseli kimp ja Distants
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Vaata Besseli kimp ja Eksperiment
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Vaata Besseli kimp ja Elektriväli
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Vaata Besseli kimp ja Elektromagnetiline kiirgus
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Besseli kimp ja Energia
Faas
Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument (sõltumatu muutuja), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist.
Vaata Besseli kimp ja Faas
Fookuskaugus
Fookuskaugus (tähis f) optilise süsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus.
Vaata Besseli kimp ja Fookuskaugus
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Vaata Besseli kimp ja Funktsioon (matemaatika)
Geenitehnoloogia
Geenitehnoloogia ehk tehnogeneetika ehk insenergeneetika ehk geenimanipulatsioon on geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid.
Vaata Besseli kimp ja Geenitehnoloogia
Graafik
Graafik (kreeka keeles graphikos kirjutatav, joonistatav) on mitmetähenduslik sõna:Sõnaveeb.
Vaata Besseli kimp ja Graafik
Gravitatsioonilained
neutrontähe tekitatud gravitatsioonilainetest Kaks LIGO teadlast püüavad seadmeriket lahendada (2019) Gravitatsioonilainete spekter, allikad ja detektorid Gravitatsioonilained on massi liikumisega kaasnevad aegruumi võnked, mis levivad tekkeallikast lainekujulistena.
Vaata Besseli kimp ja Gravitatsioonilained
Hajumine
Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, heli, osakeste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu, näiteks kokkupõrke tõttu liikumisteel oleva objektiga.
Vaata Besseli kimp ja Hajumine
Helilaine
Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.
Vaata Besseli kimp ja Helilaine
Holograafia
Pildid samast hologrammist eri nurkade alt Holograafia on optikavaldkond, optiline menetlus esemeist ruumilise kujutise saamiseks.
Vaata Besseli kimp ja Holograafia
Huygensi printsiip
Huygensi printsiip (ka Huygensi-Fresneli printsiip) on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.
Vaata Besseli kimp ja Huygensi printsiip
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Vaata Besseli kimp ja Impulsimoment
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Vaata Besseli kimp ja Impulss
Induktiivpool
Induktiivpool (lühidalt: pool) on elektroonikakomponent, mida kasutatakse elektriahelates võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina.
Vaata Besseli kimp ja Induktiivpool
Integraal
Määratud integraal funktsioonist ''f''(''x'') lõigul ''a'',''b'' on sinise ja kollase pinna pindalade vahe Integreerimine on koos oma pöördtehte diferentseerimisega üks matemaatilise analüüsi baasmõistetest.
Vaata Besseli kimp ja Integraal
Intensiivsus (füüsika)
Intensiivsus füüsikalise suurusena näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus, Intensiivsuse tähis on enamasti I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta (W/m2): kus P on võimsus ja A pindala.
Vaata Besseli kimp ja Intensiivsus (füüsika)
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Vaata Besseli kimp ja Interferents
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Besseli kimp ja Jõud
Kaksikmurdumine
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Laserkiire kaksikmurdumine kaltsiidikristallis. Kaksikmurdumine on valguskiire murdumise käigus kaheks erineva kiirusega liikuvaks osaks jaotumine.
Vaata Besseli kimp ja Kaksikmurdumine
Kontsentrilised objektid
Kontsentrilised ringid Üksteise sees olevatel kontsentrilistel objektidel on sama keskpunkt või telg.
Vaata Besseli kimp ja Kontsentrilised objektid
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Vaata Besseli kimp ja Lainepikkus
Lainepind
Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis.
Vaata Besseli kimp ja Lainepind
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Vaata Besseli kimp ja Laser
Lõikuvad sirged
pisi Lõikuvad sirged on sirged, millel leidub üks ja ainult üks ühine punkt.
Vaata Besseli kimp ja Lõikuvad sirged
Lõpmatus
right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.
Vaata Besseli kimp ja Lõpmatus
Liitmine
Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).
Vaata Besseli kimp ja Liitmine
Mikromeeter
Mikromeeter (tähis µm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: Enne SI-süsteemi kehtestamist (1960. a) oli mikromeetri nimetus mikron (tähis µ).
Vaata Besseli kimp ja Mikromeeter
Monokromaatiline laine
Monokromaatiline laine (soovitatava lühivormina monokroomne laine) on ühevärviline ja kindla sagedusega valgus- ehk elektromagnetlaine.
Vaata Besseli kimp ja Monokromaatiline laine
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Vaata Besseli kimp ja Murdumisnäitaja
Nurk
Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühise otspunktiga kiirt.
Vaata Besseli kimp ja Nurk
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Vaata Besseli kimp ja Optika
Optiline telg
Optiline telg on optilise süsteemi sümmeetriatelg.
Vaata Besseli kimp ja Optiline telg
Paralleelsed sirged
Sirged ''a'' ja ''b'' on paralleelsed Eukleidilises geomeetrias nimetatakse paralleelseteks sirgeteks sirgeid, mis paiknevad ühel ja samal tasandil ja ei lõiku.
Vaata Besseli kimp ja Paralleelsed sirged
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Vaata Besseli kimp ja Pöörlemine
Peeter Saari
Maailma kultuurinõukogu audiplomi pälvinud professor Peeter Saari TÜ aulas 10. novembril 2011, kus toimus Maailma kultuurinõukogu auhinnatseremoonia. Peeter Saari (sündinud 2. juunil 1945 Tallinnas) on eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1986).
Vaata Besseli kimp ja Peeter Saari
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Vaata Besseli kimp ja Plasma
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Vaata Besseli kimp ja Polarisatsioon
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Vaata Besseli kimp ja Raadius
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Besseli kimp ja Rakk
Rõngas
pisi Rõngas on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks samal tasandil asuvat kontsentrilist (ühise keskpunktiga) ringjoont.
Vaata Besseli kimp ja Rõngas
Ringsagedus
Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul.
Vaata Besseli kimp ja Ringsagedus
Sümmeetria
Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.
Vaata Besseli kimp ja Sümmeetria
Sentimeeter
Sentimeeter (tähis cm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub sajandiku meetriga ehk 10 millimeetriga: Sentimeeter on pikkuse põhiühik CGS-süsteemis.
Vaata Besseli kimp ja Sentimeeter
Spekter
Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste.
Vaata Besseli kimp ja Spekter
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Vaata Besseli kimp ja Spinn
Tangens
Täisnurkne kolmnurk Tangens ehk tangensfunktsioon (sümbol: tan) on matemaatikas üks trigonomeetrilistest funktsioonidest.
Vaata Besseli kimp ja Tangens
Tasalaine
lainepinnad kolmemõõtmelises ruumis Tasalaine on füüsikas välja või laine erijuht, mille korral füüsikalise suuruse väärtused on normaalvektoriga määratud tasandil igal hetkel võrdsed.
Vaata Besseli kimp ja Tasalaine
Tasand
pisi Tasand ehk tasapind on kahemõõtmeline eukleidiline ruum.
Vaata Besseli kimp ja Tasand
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Vaata Besseli kimp ja Vaakum
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Besseli kimp ja Valgus
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Vaata Besseli kimp ja Valguse kiirus
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Vaata Besseli kimp ja Vähk (haigus)
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Vaata Besseli kimp ja Võnkumine
X
X (x) ehk iks on ladina tähestiku täht ja eesti tähestiku võõrtäht.
Vaata Besseli kimp ja X