76 suhted: Aju tõrres, Aristoteles, Auruvedur, Biheiviorism, Burrhus Frederic Skinner, Daniel Dennett, David Chalmers, Dualistlik interaktsionism, Eliminativism, Entiteet, Epifenomen, Epifenomenilised kvaalid, Ettemääratud harmoonia, Filosoofia, Frank Jackson, Funktsionalism (vaimufilosoofia), George Romanes, Gilbert Ryle, Ivan Pavlov, Jerry Fodor, John Carew Eccles, John Watson (psühholoog), Karl Popper, Kategooriaviga, Käitumine, Kõneakt, Keha ja vaimu dualism, Kognitiivne pööre, Kvaalid, Lihas, Looduslik valik, Loodusseadus, Mõtlemine, Mis tunne on olla nahkhiir?, Närviimpulss, Osutamine, Põhjuslikkus, Refleks, René Descartes, Richard Taylor (filosoof), Robot, Seletus, Soov, Stiimul, Substantsidualism, Teadus, Teadvus, The Principles of Psychology, Thomas Huxley, Thomas Nagel, ..., Uskumus, Vaim (mens), Vaimufilosoofia, Wilhelm Wundt, William James, 1755, 1865, 1874, 1879, 1890, 1896, 1901, 1977, 1979, 1982, 1985, 1989, 1994, 1996, 1997, 1998, 2001, 2002, 2003, 2004, 2006. Laienda indeks (26 rohkem) »
Aju tõrres
Aju tõrres usub arvuti edastatud impulsside tõttu, et ta kõnnib Aju tõrres ehk vaadiaju on filosoofiline mõtteeksperiment, millega tõstatatakse muuhulgas küsimusi eetika, teadmiste ja inimolemuse osas.
Uus!!: Epifenomenalism ja Aju tõrres · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Epifenomenalism ja Aristoteles · Näe rohkem »
Auruvedur
Auruvedur Su pildistatuna Balti jaama lähedal Richard Trevithicki auruvedur (1804) Video Jaapani Daiichi Tadamigawa silda ületavast auruvedurist 2013. aastal Auruvedur on auru jõul töötav vedur.
Uus!!: Epifenomenalism ja Auruvedur · Näe rohkem »
Biheiviorism
Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega.
Uus!!: Epifenomenalism ja Biheiviorism · Näe rohkem »
Burrhus Frederic Skinner
B. F. Skinner Burrhus Frederic Skinner (20. märts 1904 – 18. august 1990) oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ja sotsiaalfilosoof.
Uus!!: Epifenomenalism ja Burrhus Frederic Skinner · Näe rohkem »
Daniel Dennett
Daniel Dennett, 2006. Daniel Clement Dennett (sündinud 28. märtsil 1942 Bostonis) on USA filosoof, üks juhtivaid vaimufilosoofe.
Uus!!: Epifenomenalism ja Daniel Dennett · Näe rohkem »
David Chalmers
David Chalmers David John Chalmers (sündinud 20. aprillil 1966 Sydneys) on austraalia ja USA filosoof ja kognitiivteadlane.
Uus!!: Epifenomenalism ja David Chalmers · Näe rohkem »
Dualistlik interaktsionism
Dualistlik interaktsionism (kasutatakse ka lühivormi: interaktsionism; inglise (dualistic) interactionism) on vaimufilosoofias teooria, mis väidab, et aine (keha) ja vaim on eraldiseisvad ja sõltumatud, ja nad avaldavad teineteisele põhjuslikke mõjusid.
Uus!!: Epifenomenalism ja Dualistlik interaktsionism · Näe rohkem »
Eliminativism
Eliminativism mingi mõiste või mõistestiku suhtes on seisukoht, et selle mõistestiku kasutamisest tuleb täielikult loobuda ning asendada see fundamentaalsema mõistestikuga.
Uus!!: Epifenomenalism ja Eliminativism · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Epifenomenalism ja Entiteet · Näe rohkem »
Epifenomen
Mingi nähtuse epifenomeniks nimetatakse üldises mõttes selle nähtuse kaasnähtust – nähtust, mis põhinähtusega kaasneb, ilma et tal oleks vaadeldavas seoses iseseisvat tähtsust.
Uus!!: Epifenomenalism ja Epifenomen · Näe rohkem »
Epifenomenilised kvaalid
"Epifenomenilised kvaalid" (Epiphenomenal Qualia) on Frank Jacksoni üks tuntumaid artikleid.
Uus!!: Epifenomenalism ja Epifenomenilised kvaalid · Näe rohkem »
Ettemääratud harmoonia
Ettemääratud harmoonia teooria (inglise pre-established harmony) on Gottfried Wilhelm Leibnitzi seisukoht, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka vaimsed sündmused on jumala poolt ette määratud ning kooskõlastatud.
Uus!!: Epifenomenalism ja Ettemääratud harmoonia · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Epifenomenalism ja Filosoofia · Näe rohkem »
Frank Jackson
Frank Cameron Jackson (sündinud 1943) on Austraalia filosoof.
Uus!!: Epifenomenalism ja Frank Jackson · Näe rohkem »
Funktsionalism (vaimufilosoofia)
Funktsionalism on seisukoht vaimufilosoofias, mille kohaselt vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega.
Uus!!: Epifenomenalism ja Funktsionalism (vaimufilosoofia) · Näe rohkem »
George Romanes
George John Romanes (19. mai 1848 – 23. mai 1894) oli Kanadas sündinud inglise evolutsioonibioloog ja füsioloog.
Uus!!: Epifenomenalism ja George Romanes · Näe rohkem »
Gilbert Ryle
Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.
Uus!!: Epifenomenalism ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »
Ivan Pavlov
| pilt.
Uus!!: Epifenomenalism ja Ivan Pavlov · Näe rohkem »
Jerry Fodor
Jerry Fodor (2007) Jerry Alan Fodor (22. aprill 1935 New York – 29. november 2017) oli ameerika filosoof ja kognitiivteadlane.
Uus!!: Epifenomenalism ja Jerry Fodor · Näe rohkem »
John Carew Eccles
Sir John Carew Eccles (27. jaanuar 1903 – 2. mai 1997) oli Austraalia neurofüsioloog.
Uus!!: Epifenomenalism ja John Carew Eccles · Näe rohkem »
John Watson (psühholoog)
John B. Watson John Broadus Watson (9. jaanuar 1878 – 25. september 1958) oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini "biheiviorism", tehes uuringuid loomade peal.
Uus!!: Epifenomenalism ja John Watson (psühholoog) · Näe rohkem »
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Uus!!: Epifenomenalism ja Karl Popper · Näe rohkem »
Kategooriaviga
Kategooriaviga seisneb mingi asja, fakti või nähtuse paigutamises kategooriasse, kuhu see tegelikult ei kuulu.
Uus!!: Epifenomenalism ja Kategooriaviga · Näe rohkem »
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Uus!!: Epifenomenalism ja Käitumine · Näe rohkem »
Kõneakt
Kõneakt ehk kõnetegu on lingvistika mõiste, mis viitab tegevusele, mida lausungeid lausudes läbi viiakse.
Uus!!: Epifenomenalism ja Kõneakt · Näe rohkem »
Keha ja vaimu dualism
Keha ja vaimu dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised nähtused ega ümberpöördult.
Uus!!: Epifenomenalism ja Keha ja vaimu dualism · Näe rohkem »
Kognitiivne pööre
Kognitiivne pööre ehk kognitiivne revolutsioon oli 1950.
Uus!!: Epifenomenalism ja Kognitiivne pööre · Näe rohkem »
Kvaalid
Kvaalideks ehk fenomenilisteks omadusteks ehk fenomenoloogilisteks omadusteks nimetatakse analüütilises vaimufilosoofias vaimuseisundeid eristavaid subjektiivseid kvaliteete, ühe või teise vaimuseisundiga kaasnevaid spetsiifilisi läbielamis-, "kogemis"-viise, "tundeid" ("mis tunne on").
Uus!!: Epifenomenalism ja Kvaalid · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Epifenomenalism ja Lihas · Näe rohkem »
Looduslik valik
Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.
Uus!!: Epifenomenalism ja Looduslik valik · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Epifenomenalism ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: Epifenomenalism ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Mis tunne on olla nahkhiir?
"Mis tunne on olla nahkhiir?" ("What is it like to be a bat?") on Thomas Nageli artikkel.
Uus!!: Epifenomenalism ja Mis tunne on olla nahkhiir? · Näe rohkem »
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Uus!!: Epifenomenalism ja Närviimpulss · Näe rohkem »
Osutamine
Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).
Uus!!: Epifenomenalism ja Osutamine · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Epifenomenalism ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Refleks
Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.
Uus!!: Epifenomenalism ja Refleks · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Epifenomenalism ja René Descartes · Näe rohkem »
Richard Taylor (filosoof)
Richard Taylor (5. november 1919 – 30. oktoober 2003 Trumansburgi lähedal) oli USA filosoof ja mesinik.
Uus!!: Epifenomenalism ja Richard Taylor (filosoof) · Näe rohkem »
Robot
Inimesesarnane robot Robot (tšehhi sõnast robota – 'sunnitöö') on programmeeritav, automaatselt isetoimiv/-töötav masin, mida kasutatakse inimese liikumist ja tajumist asendavates töödes või toimingutes.
Uus!!: Epifenomenalism ja Robot · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Epifenomenalism ja Seletus · Näe rohkem »
Soov
Soov on püüdlus või ihalus midagi teha, midagi saada või lootus reaalsust või tajutavat muuta või lootus enda või kellegi teise jaoks mingit eesmärki saavutada.
Uus!!: Epifenomenalism ja Soov · Näe rohkem »
Stiimul
Stiimul (ladina sõnast stimulus 'astel') on füsioloogilist reaktsiooni või psühholoogilist reaktsiooni esile kutsuv fenomen (aisting, taju, mõte, idee, aine vm).
Uus!!: Epifenomenalism ja Stiimul · Näe rohkem »
Substantsidualism
Substantsidualism on vaimufilosoofias seisukoht, mille järgi inimene sisaldab kahte substantsi.
Uus!!: Epifenomenalism ja Substantsidualism · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Epifenomenalism ja Teadus · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Epifenomenalism ja Teadvus · Näe rohkem »
The Principles of Psychology
"The Principles of Psychology" on Ameerika psühholoogi William Jamesi 1890.
Uus!!: Epifenomenalism ja The Principles of Psychology · Näe rohkem »
Thomas Huxley
Thomas Henry Huxley (4. mai 1825 Ealing – 29. juuni 1895 Eastbourne) oli inglise loodusteadlane, kes oli tuline Charles Darwini evolutsiooniteooria pooldaja – seetõttu on teda nimetatud ka Darwini buldogiks.
Uus!!: Epifenomenalism ja Thomas Huxley · Näe rohkem »
Thomas Nagel
Thomas Nagel (1978) Thomas Nagel (2008) Thomas Nagel (sündinud 4. mail 1937 Belgradis) on juudi päritolu USA filosoof, Balzani auhinna laureaat.
Uus!!: Epifenomenalism ja Thomas Nagel · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Epifenomenalism ja Uskumus · Näe rohkem »
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Uus!!: Epifenomenalism ja Vaim (mens) · Näe rohkem »
Vaimufilosoofia
Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia (inglise keeles philosophy of mind) on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku struktuuri sobivad.
Uus!!: Epifenomenalism ja Vaimufilosoofia · Näe rohkem »
Wilhelm Wundt
Wilhelm Maximilian Wundt (16. august 1832 – 31. august 1920) oli saksa füsioloog, filosoof ja psühholoog.
Uus!!: Epifenomenalism ja Wilhelm Wundt · Näe rohkem »
William James
William James (11. jaanuar 1842 New York – 26. august 1910) oli USA psühholoog ja filosoof, üks pragmatismi alusepanijatest.
Uus!!: Epifenomenalism ja William James · Näe rohkem »
1755
1755.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1755 · Näe rohkem »
1865
1865.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1865 · Näe rohkem »
1874
1874.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1874 · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1879 · Näe rohkem »
1890
1890.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1890 · Näe rohkem »
1896
1896.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1896 · Näe rohkem »
1901
1901.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1901 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1977 · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1979 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1982 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1985 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1989 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1994 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1996 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1997 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Epifenomenalism ja 1998 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Epifenomenalism ja 2001 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Epifenomenalism ja 2002 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Epifenomenalism ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Epifenomenalism ja 2004 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Epifenomenalism ja 2006 · Näe rohkem »