Sisukord
39 suhted: Aatom, Alkaanid, Alküülimine, Alumiiniumkloriid, Anhüdriidid, Areenid, Atsüülimine, Atsüülrühm, Atseetanhüdriid, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Elektron, Friedeli-Craftsi alküülimine, Friedeli-Craftsi reaktsioon, Hape, Hapnik, Ioon, Karbokatioonid, Karboksüülhapped, Karbonüülrühm, Katalüsaator, Katioon, Ketoonid, Lahus, Lewisi happed ja alused, Metallid, Molekul, Oksiidid, Orgaaniline reaktsioon, Plahvatus, Rõhk, Reagent, Reduktsioon (keemia), Saltser, Süsinik, Substraat (keemia), Vesinik, Vesinikkloriid, Vingugaas, 1877.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Aatom
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Alkaanid
Alküülimine
Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Alküülimine
Alumiiniumkloriid
Alumiiniumkloriid on alumiiniumi ja kloori ühend, mille keemiline valem on AlCl3.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Alumiiniumkloriid
Anhüdriidid
Anhüdriid äädikhappest pisi Anhüdriid on keemiline aine, mis tekib vee formaalsel eraldumisel happest või alusest.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Anhüdriidid
Areenid
Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Areenid
Atsüülimine
Atsüülimine (IUPAC-i nomenklatuuri järgi alkanoüülimine) on keemiline reaktsioon, mille tulemusena viiakse molekuli atsüülrühm RC(.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Atsüülimine
Atsüülrühm
Atsüülrühm Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Atsüülrühm
Atseetanhüdriid
Atseetanhüdriid ehk etaanhappe anhüdriid (ka äädikhappe anhüdriid) on keemiline ühend valemiga (CH3CO) 2O, mille puhul tihti kasutatav lühend on Ac2O.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Atseetanhüdriid
Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Elektron
Friedeli-Craftsi alküülimine
Friedeli-Craftsi alküülimine on keemiline protsess, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele alküülrühm.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Friedeli-Craftsi alküülimine
Friedeli-Craftsi reaktsioon
Friedeli-Craftsi reaktsioon on keemiline meetod aromaatsete ühendite alküülimiseks ja atsüülimiseks veevaba alumiiniumkloriidi kui katalüsaatori manulusel: kus Ar on arüülrühm ja R on alküülrühm.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Friedeli-Craftsi reaktsioon
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Hape
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Hapnik
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Ioon
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Karbokatioonid
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Karboksüülhapped
Karbonüülrühm
Karbonüülrühm Karbonüülrühm ehk oksorühm on funktsionaalrühm, kus süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Karbonüülrühm
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Katalüsaator
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Katioon
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Ketoonid
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Lahus
Lewisi happed ja alused
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Lewisi happed ja alused
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Metallid
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Molekul
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Oksiidid
Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Orgaaniline reaktsioon
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Plahvatus
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Rõhk
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Reagent
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Reduktsioon (keemia)
Saltser
Saltser ehk tsinkkloriid on jootevedelik, mida kasutatakse erinevate metallide (nagu raud, teras, vask, valgevask, pronks, plii) tinaga jootmisel.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Saltser
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Süsinik
Substraat (keemia)
Substraat (ld. substratum – alus) on mõiste keemias, mis ei ole rangelt defineeritud.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Substraat (keemia)
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Vesinik
Vesinikkloriid
Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Vesinikkloriid
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja Vingugaas
1877
1877.
Vaata Friedeli-Craftsi atsüülimine ja 1877
Tuntud ka kui Friedel-Craftsi atsüülimine.