Kiiremini kui brauser!
94 suhted: Alam-Saksi, Aurichi kreis, Burgundia hertsogkond, Burgundia kuningriik, Butjadingen, Charles III (Lääne-Frangi), Cloppenburgi kreis, Cuxhaveni kreis, East Anglia kuningriik, Elbe, Emden, Feodalism, Frangi keiser, Frangi riik, Frangid, Friisi keel, Friisi saared, Friisid, Friisimaa kreis, Friisimaa provints, Germaanlased, Groningen, Groningeni provints, Helgoland, Holland, Hollandi keel, Hollandi krahv, Hollandi krahvkond, Ida-Frangi riik, Ida-Friisi saared, Ida-Friisimaa, Inglise keel, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jüütimaa, Julius Caesar, Karl Martell, Karl Suur, Karolingid, Kent, Kesk-Frangi riik, Knud Suur, Kodumaa, Krahv, Lääne-Frangi riik, Lõuna-Jüütimaa maakond, Leeri kreis, Lorraine, Lothar I (Frangi keiser), Ludwig III Laps, Ludwig Vaga, ..., Madalmaad, Majordoomus, Paavst, Põhja-Friisimaa kreis, Põhja-Hollandi provints, Põhjafriisi keel, Põhjameri, Plinius Vanem, Polder, Preisi kuningriik, Provence, Rein, Rooma keisririik, Saksa keel, Saksa laht, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi sõjad, Saterland, Schelde, Schleswig, Schleswig-Holstein, Sergius I, Skandinaavia rist, Suur rahvasterändamine, Taani, Taani keel, Taani kuningas, Utrecht, Viikingiaeg, Waddenzee, Weser, Wesermarschi kreis, Widukind, Wilhelmshaven, Wittmundi kreis, Zuiderzee, 1256, 27. november, 4. sajand, 6. sajand, 695, 7. sajand, 8. sajand. Laienda indeks (44 rohkem) »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Friisimaa ja Alam-Saksi · Näe rohkem »
Aurichi kreis
Aurich (saksa Landkreis Aurich) on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Friisimaa ja Aurichi kreis · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Friisimaa ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Uus!!: Friisimaa ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »
Butjadingen
Butjadingen on poolsaar ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wesermarschi kreisis.
Uus!!: Friisimaa ja Butjadingen · Näe rohkem »
Charles III (Lääne-Frangi)
Charles III. Georges Rouget' (1783–1869) maal. Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.
Uus!!: Friisimaa ja Charles III (Lääne-Frangi) · Näe rohkem »
Cloppenburgi kreis
Cloppenburg on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Friisimaa ja Cloppenburgi kreis · Näe rohkem »
Cuxhaveni kreis
Cuxhaven on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Friisimaa ja Cuxhaveni kreis · Näe rohkem »
East Anglia kuningriik
Idaanglite kuningriik (vanainglise Ēast Engla Rīce; ladina Regnum Orientalium Anglorum), tänapäeval tuntud kui East Anglia kuningriik oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Uus!!: Friisimaa ja East Anglia kuningriik · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Friisimaa ja Elbe · Näe rohkem »
Emden
Emden on kreisivaba linn ja sadam Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Põhjamere kaldal Emsi jõe suudmes.
Uus!!: Friisimaa ja Emden · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Friisimaa ja Feodalism · Näe rohkem »
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Uus!!: Friisimaa ja Frangi keiser · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Friisimaa ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Friisimaa ja Frangid · Näe rohkem »
Friisi keel
Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.
Uus!!: Friisimaa ja Friisi keel · Näe rohkem »
Friisi saared
Friisi saarte asendikaart Friisi saared on saarestik Põhjameres Hollandi ja Saksamaa põhjarannikul ning Taani läänerannikul.
Uus!!: Friisimaa ja Friisi saared · Näe rohkem »
Friisid
Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Uus!!: Friisimaa ja Friisid · Näe rohkem »
Friisimaa kreis
Friisimaa kreis (Landkreis Friesland) on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Friisimaa ja Friisimaa kreis · Näe rohkem »
Friisimaa provints
Friisimaa provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Friisimaa ja Friisimaa provints · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Friisimaa ja Germaanlased · Näe rohkem »
Groningen
Groningen on linn Hollandis, Groningeni provintsi keskus.
Uus!!: Friisimaa ja Groningen · Näe rohkem »
Groningeni provints
Groningeni provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Friisimaa ja Groningeni provints · Näe rohkem »
Helgoland
Helgolandi vaade linnulennult Helgoland (friisi keele Helgolandi murdes Deät Lun 'maa', inglise keeles Heligoland) on kahest saarest koosnev ala Põhjamere Saksa lahes.
Uus!!: Friisimaa ja Helgoland · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Friisimaa ja Holland · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Friisimaa ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Hollandi krahv
Hollandi krahvide vapp Hollandi krahvid valitsesid 10.
Uus!!: Friisimaa ja Hollandi krahv · Näe rohkem »
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Uus!!: Friisimaa ja Hollandi krahvkond · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Friisimaa ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Ida-Friisi saared
thumb Kaart Ida-Friisi saared (saksa keeles Ostfriesische Inseln, läänefriisi keeles Eastfryske eilannen) on saarteahelik Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Ida-Friisimaa rannikul Põhjameres.
Uus!!: Friisimaa ja Ida-Friisi saared · Näe rohkem »
Ida-Friisimaa
Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.
Uus!!: Friisimaa ja Ida-Friisimaa · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Friisimaa ja Inglise keel · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Friisimaa ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Uus!!: Friisimaa ja Jüütimaa · Näe rohkem »
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Uus!!: Friisimaa ja Julius Caesar · Näe rohkem »
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Uus!!: Friisimaa ja Karl Martell · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Friisimaa ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Friisimaa ja Karolingid · Näe rohkem »
Kent
Kent on tseremoniaalkrahvkond Kagu-Inglismaal.
Uus!!: Friisimaa ja Kent · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Friisimaa ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Uus!!: Friisimaa ja Knud Suur · Näe rohkem »
Kodumaa
Kodumaa on maa, riik, kust isik on pärit või mille kodanik ta on.
Uus!!: Friisimaa ja Kodumaa · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Friisimaa ja Krahv · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Friisimaa ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Lõuna-Jüütimaa maakond
Lõuna-Jüütimaa oli aastatel 1970–2006 maakond Taanis Jüütimaal.
Uus!!: Friisimaa ja Lõuna-Jüütimaa maakond · Näe rohkem »
Leeri kreis
Leer on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Friisimaa ja Leeri kreis · Näe rohkem »
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Friisimaa ja Lorraine · Näe rohkem »
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Uus!!: Friisimaa ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Uus!!: Friisimaa ja Ludwig III Laps · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Friisimaa ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Friisimaa ja Madalmaad · Näe rohkem »
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Uus!!: Friisimaa ja Majordoomus · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Friisimaa ja Paavst · Näe rohkem »
Põhja-Friisimaa kreis
thumb Põhja-Friisimaa kreis on haldusüksus (kreis) Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Friisimaa ja Põhja-Friisimaa kreis · Näe rohkem »
Põhja-Hollandi provints
Põhja-Hollandi provints on provints (1. järgu haldusüksus) Hollandis.
Uus!!: Friisimaa ja Põhja-Hollandi provints · Näe rohkem »
Põhjafriisi keel
Põhjafriisi keel on rühm friisi keele murdeid, mida räägitakse Saksamaal Schleswig-Holsteini rannikul ja saartel.
Uus!!: Friisimaa ja Põhjafriisi keel · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Friisimaa ja Põhjameri · Näe rohkem »
Plinius Vanem
Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Friisimaa ja Plinius Vanem · Näe rohkem »
Polder
Polder Satelliidipilt Hollandi Noordoostpolderist Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal.
Uus!!: Friisimaa ja Polder · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Friisimaa ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Friisimaa ja Provence · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Friisimaa ja Rein · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Friisimaa ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Friisimaa ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa laht
Saksa laht on laht Lämmijärve lääneküljel.
Uus!!: Friisimaa ja Saksa laht · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Friisimaa ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Friisimaa ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Uus!!: Friisimaa ja Saksi sõjad · Näe rohkem »
Saterland
Saterland (Saterlandi friisi keeles Seelterlound) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Cloppenburgi kreisis.
Uus!!: Friisimaa ja Saterland · Näe rohkem »
Schelde
Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.
Uus!!: Friisimaa ja Schelde · Näe rohkem »
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Uus!!: Friisimaa ja Schleswig · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: Friisimaa ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Sergius I
Sergius I oli paavst 687–701.
Uus!!: Friisimaa ja Sergius I · Näe rohkem »
Skandinaavia rist
Põhja-Euroopa ristilipud Skandinaavia rist on lippude element – rist, mille vertikaalne riba on keskmest nihutatud lipuvardapoolsele küljele.
Uus!!: Friisimaa ja Skandinaavia rist · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Friisimaa ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Friisimaa ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Friisimaa ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Friisimaa ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Utrecht
Utrecht on linn Hollandis, Utrechti provintsi halduskeskus.
Uus!!: Friisimaa ja Utrecht · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Friisimaa ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Waddenzee
Waddenzee ehk Wattenmeer (hollandi keeles Waddenzee, saksa keeles Wattenmeer, alamsaksa keeles Wattensee, taani keeles Vadehavet ja läänefriisi keeles Waadzee, kõik tähenduses 'mudameri') on Põhjamere osa, mis eraldab Friisi saari Euroopa mandrist ja IJsselmeerist.
Uus!!: Friisimaa ja Waddenzee · Näe rohkem »
Weser
Weseri hüdrograaf Weser Bad Oeynhauseni juures Weseri valgla 50px Weser on jõgi Loode-Saksamaal.
Uus!!: Friisimaa ja Weser · Näe rohkem »
Wesermarschi kreis
Wesermarsch on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Friisimaa ja Wesermarschi kreis · Näe rohkem »
Widukind
Widukind (saksa keeles ka Wittekind) oli sakside juht (dux Saxonum) ja Frangi riigi kuninga Karl Suure vastaste juht Saksi sõdade ajal 777–785.
Uus!!: Friisimaa ja Widukind · Näe rohkem »
Wilhelmshaven
Wilhelmshaveni paiknemine Alam-Saksimaal Wilhelmshaven (Wilhelmi sadam) on rannikulinn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Friisimaa ja Wilhelmshaven · Näe rohkem »
Wittmundi kreis
Wittmund on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Friisimaa ja Wittmundi kreis · Näe rohkem »
Zuiderzee
Zuiderzee 16. sajandi kaardil Zuiderzee 17. sajandi kaardil Zuiderzee oli Põhjamere madal laht (sügavus 4...5 m) Hollandi loodeosas.
Uus!!: Friisimaa ja Zuiderzee · Näe rohkem »
1256
1256.
Uus!!: Friisimaa ja 1256 · Näe rohkem »
27. november
27.
Uus!!: Friisimaa ja 27. november · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Friisimaa ja 4. sajand · Näe rohkem »
6. sajand
6.
Uus!!: Friisimaa ja 6. sajand · Näe rohkem »
695
695.
Uus!!: Friisimaa ja 695 · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Friisimaa ja 7. sajand · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Friisimaa ja 8. sajand · Näe rohkem »
