Kiiremini kui brauser!
74 suhted: Alam-Saksi, Alamsaksa keel, Aurich, Aurichi kreis, Baltrum, Borkum, Bremeni peapiiskopkond, Brookmerlandi ühisvald, Emden, Ems, Emsland, Euroopa, Frangi riik, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Friisi keel, Friisi saared, Friisid, Friisimaa, Friisimaa provints, Germaanlased, Groningen, Groningeni provints, Hamburg, Hamburgi kultuur, Hannoveri kuningriik, Hansa Liit, Heinrich Lõvi, Holland, Hollandi Kuningriik, Juist, Kalvinism, Karl Suur, Klaus Störtebeker, Kohv, Kristlus, Krummhörn, Langeoog, Leer, Leeri kreis, Liidumaa, Loivalised, Luterlus, Münsteri piiskopkond, Meyer Werft, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Nero Claudius Drusus, Norderney, Oldenburg, Põhja-Hollandi provints, ..., Prantsuse esimene keisririik, Preisimaa, Reformatsioon, Rooma riik, Rumm, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksid, Saksimaa, Saterland, Schleswig-Holstein, Spiekeroog, Tacitus, Tee (jook), UNESCO, Vana-Rooma merevägi, Väljasurnud keel, Volkswagen, Waddenzee, Wangerooge, Weser, Wilhelmshaven, Wittmundi kreis. Laienda indeks (24 rohkem) »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Alam-Saksi · Näe rohkem »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Aurich
Aurich (alamsaksa Auerk, läänefriisi Auwerk) on linn Idafriisi alal Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Aurich · Näe rohkem »
Aurichi kreis
Aurich (saksa Landkreis Aurich) on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Aurichi kreis · Näe rohkem »
Baltrum
Õhuvaade Baltrumile läänest Baltrum on barjäärsaar Saksamaal Ida-Friisimaa rannikul.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Baltrum · Näe rohkem »
Borkum
Borkum fotografeerituna tuletornist Borkum on saar ja vald Põhjameres Saksamaal Leeri kreisis.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Borkum · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Brookmerlandi ühisvald
Samtgemeinde Brookmerlandi vapp Brookmerland on Samtgemeinde ("valdade ühendus") Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Aurichi kreisis.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Brookmerlandi ühisvald · Näe rohkem »
Emden
Emden on kreisivaba linn ja sadam Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Põhjamere kaldal Emsi jõe suudmes.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Emden · Näe rohkem »
Ems
Ems (saksa Ems; hollandi Eems) on jõgi Loode-Saksamaal.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Ems · Näe rohkem »
Emsland
Emsland on piirkond Emsi jõe ääres Alam-Saksimaa lääneosas ja Nordrhein-Westfaleni põhjaosas.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Emsland · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Euroopa · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Frangi riik · Näe rohkem »
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Friisi keel
Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Friisi keel · Näe rohkem »
Friisi saared
Friisi saarte asendikaart Friisi saared on saarestik Põhjameres Hollandi ja Saksamaa põhjarannikul ning Taani läänerannikul.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Friisi saared · Näe rohkem »
Friisid
Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Friisid · Näe rohkem »
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Friisimaa · Näe rohkem »
Friisimaa provints
Friisimaa provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Friisimaa provints · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Germaanlased · Näe rohkem »
Groningen
Groningen on linn Hollandis, Groningeni provintsi keskus.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Groningen · Näe rohkem »
Groningeni provints
Groningeni provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Groningeni provints · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Hamburg · Näe rohkem »
Hamburgi kultuur
Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat e.m.a (teisel hinnangul 15 000 kuni 12 000 aastat; C14-meetodil on saadud dateering 12 400 kuni 12 100 e.m.a) põhiliselt Põhja-Saksa madalikul (Saksamaa põhjaosa ja Taani lõunaosa aladel, samuti Hollandi, Belgia ning Poola põhjaosa aladel (Alam-Sileesias ja Suur-Poolas). Leide on ka Põhja-Prantsusmaalt. Leidude põhiosa paigutub soojemasse Böllingi perioodi (12 700...12 050 e.m.a), kuid ala võis olla asustatud juba 15 700 e.m.a. Hamburgi kultuuriga seostatakse ka leide Jelsist Jüütimaal (1980ndate algus). Arvatakse, et jäljed Möllerödist Finjasjöni järve äärest Skåne lõunaosast pärinevad jahiekspeditsioonidelt, mitte püsiasulatest. Kultuurile pani nime 1933 Kielis töötanud esiajaloolane Gustav Schwantes leidude järgi Hamburgi ümbrusest (Meiendorf, Stellmoor, Borneck, Poggenwisch). Need leidis Alfred Rust 1920ndatel ja 1930ndatel. Hamburgi kultuur oli üks esimesi pärast jääaha taandumist põhja poole levinud kultuure. Erinevalt nooremast Ahrensburgi kultuurist, kus kasutati juba vibu ja nooli, olid Hamburgi kultuuri relvad odad ja odaheitjad (atlatlid). Ei kasutatud veel ajujahti, vaid rünnati karja üksikuid loomi. Kasutati tulekivi. Tüüpilised kiviriistad on sälkotsad Kerbspitzen. Kasutati ka puuri ja uuritsat. Iseloomulikud on ka kaapenoad ja luutöötlemispeitlid. Luust ja sarvedest tehti odaotsi ja harpuune. Kunstiesemeid oli väga vähe, ehteid harva. Asulad on hooajalise iseloomuga. Need on küttide peatuspaigad, kus kütiti ainult põhjapõtru, metshobuseid, jäneseid ja linde. Püüti kala. Tegeldi korilusega. Elati saamide elamuid meenutavates telkides. Mõnes asulas on leitud kiviringe; need kivid olid tipi katte raskused. Põhja-Saksamaalt on leitud purdmaterjali kihtidega laagreid. Neis kihtides on palju sarv- ja luumaterjali, mis osutab sellele, et peamine saakloom oli põhjapõder. Leidude jaotus asulates näitab, et asulad olid väikesed ja väikese elanike arvuga. Asulad paiknesid mandrijää piiri läheduses. Elati väga karmis kliimas puudevaeses, põõsaste ning madalate vaevakaskede ja mändidega tundras, mis sobis hästi põhjapõtradele. 2005. aasta leiud näitavad, et suveperioodil rännati mööda Norra rannikut kaugele põhja. Sel ajal oli merevee tase tänapäevasest 50 m madalamal. Asulad meenutavad Gröönimaa inuittide asulaid 19. sajandi lõpus. Arvatakse, et Hamburgi kultuur pärineb tuhande aasta jooksul Euroopasse tunginud inimrühmadest. Lähtekohaks peetakse Põhja-Prantsusmaad. Arvatakse, et ta sai alguse Meiendorfi jäävaheajal ning levis lühikese ajaga 127. sajandil e.m.a. Meiendorfi leiukoha temperatuur umbes 12 600 e.m.a oli suvel +13 ja talvel −5 kraadi. Meiendorfist on leitud tuhandeid põhjapõdraluid ja atlatl. Stellmoorist Hamburgi lähedalt on leitud kaks asustuskihti, millest alumine kuulub külma Dryase perioodi. Rootsi vanim asula oli Hamburgi kultuuriga seonduv Mölleröd Skånes (12 000 aastat e.m.a). Hampurgi kultuur levis Põhja-Saksamaal Böllingi-Meiendorfi perioodi lõpus. Geograafiliselt on kõige lähem Madeleine'i kultuur, kuid on ka Venemaa kütikultuuridele lähedasi leide. Arvatakse, et Hamburgi kultuuri inimesed olid pärit Solutré kultuurist ja Kostenki kultuurist. Hamburgi kultuur on võib-olla seotud Rootsis levinud Bromme kultuuri ja Ahrensburgi kultuuriga. Hamburgi kultuurist olid mõjutatud ka Swidry kultuur ja Kunda kultuur. Kategooria:Arheoloogilised kultuurid Kategooria:Euroopa esiaeg.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Hamburgi kultuur · Näe rohkem »
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Hannoveri kuningriik · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Holland · Näe rohkem »
Hollandi Kuningriik
Hollandi Kuningriik (hollandi keeles Koninkrijk Holland; prantsuse keeles Royaume de Hollande) oli aastail 1806–1810 eksisteerinud nukuriik, mille lõi Napoleon I oma venna Louis Bonaparte'i (kuningas Lodewijk I) jaoks.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Hollandi Kuningriik · Näe rohkem »
Juist
Juist on saar ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Aurichi kreisis.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Juist · Näe rohkem »
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Kalvinism · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Karl Suur · Näe rohkem »
Klaus Störtebeker
Klaus Störtebekeri mälestussammas Hamburgis Klaus Störtebeker (umbes 1360 – tõenäoliselt 20. oktoober 1401 Hamburg) oli saksa mereröövlite ehk vitaalivendade juht.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Klaus Störtebeker · Näe rohkem »
Kohv
Tass kohvi Röstitud kohvioad Kohviistandus Brasiilias Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Kohv · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Kristlus · Näe rohkem »
Krummhörn
Krummhörn on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Aurichi kreisis.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Krummhörn · Näe rohkem »
Langeoog
Aerofoto Langeoogi õhuvaade põhjast Langeoog on üks seitsmest asustatud Ida-Friisi saarest Alam-Saksi Waddenzee servas Põhjamere lõunaosas, paiknedes Baltrumi (läänes) ja Spiekeroogi (idas) saarte vahel.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Langeoog · Näe rohkem »
Leer
Leeriks (saksa sõnast Lehre 'õpetus'; murdekeeles ka peakool) nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas katoliku kirikus ja luteri kirikus) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Leer · Näe rohkem »
Leeri kreis
Leer on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Leeri kreis · Näe rohkem »
Liidumaa
Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Liidumaa · Näe rohkem »
Loivalised
Loivalised (Pinnipedia) on poolvee-eluliste mereimetajate alamselts (käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana).
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Loivalised · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Luterlus · Näe rohkem »
Münsteri piiskopkond
Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Münsteri piiskopkond · Näe rohkem »
Meyer Werft
Meyer Werft on 1795 asutatud laevatehas Papenburgi linnas Emslandis Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Meyer Werft · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Napoleon I · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Nero Claudius Drusus
pisi Nero Claudius Drusus Germanicus (ka Drusus Vanem; 38 eKr – 9 eKr) oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Nero Claudius Drusus · Näe rohkem »
Norderney
Norderney on saar Põhjameres, üks Ida-Friisi saartest.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Norderney · Näe rohkem »
Oldenburg
Oldenburgi kesklinn, sealhulgas Püha Lamberti kirik Oldenburg on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Oldenburg · Näe rohkem »
Põhja-Hollandi provints
Põhja-Hollandi provints on provints (1. järgu haldusüksus) Hollandis.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Põhja-Hollandi provints · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Preisimaa · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Rooma riik · Näe rohkem »
Rumm
Rumm on kange, kuni 96% etanoolisisaldusega jook, mis saadakse fermenteerimise ja destilleerimise teel kas suhkruroomelassist või suhkruroomahlast ja -siirupist.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Rumm · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Saksid · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Saksimaa · Näe rohkem »
Saterland
Saterland (Saterlandi friisi keeles Seelterlound) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Cloppenburgi kreisis.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Saterland · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Spiekeroog
Spiekeroog on üks Ida-Friisi saartest Saksamaa Põhjamere rannikul.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Spiekeroog · Näe rohkem »
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Tacitus · Näe rohkem »
Tee (jook)
Teepõõsad Tee on looduslik, aromaatne ja värskendav ning tulenevalt valmistusviisist kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Tee (jook) · Näe rohkem »
UNESCO
UNESCO lipp Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja UNESCO · Näe rohkem »
Vana-Rooma merevägi
Rooma mereväe suuremad baasid printsipaadi ajal Vana-Rooma merevägi (ladina keeles Classis, laevastik) on termin, mille all mõeldakse Vana-Rooma riigi sõjamerelaevastikku.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Vana-Rooma merevägi · Näe rohkem »
Väljasurnud keel
Väljasurnud keel on keel, millel pole enam kõnelejaid.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Väljasurnud keel · Näe rohkem »
Volkswagen
VW Beetle Volkswagen on Volkswagen AG kaubamärk, sageli kasutatakse ka lühendit VW.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Volkswagen · Näe rohkem »
Waddenzee
Waddenzee ehk Wattenmeer (hollandi keeles Waddenzee, saksa keeles Wattenmeer, alamsaksa keeles Wattensee, taani keeles Vadehavet ja läänefriisi keeles Waadzee, kõik tähenduses 'mudameri') on Põhjamere osa, mis eraldab Friisi saari Euroopa mandrist ja IJsselmeerist.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Waddenzee · Näe rohkem »
Wangerooge
Wangerooge õhust, lähenemisega saarele lõunast Wangerooge on üks 32-st Friisi saarest Põhjameres.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Wangerooge · Näe rohkem »
Weser
Weseri hüdrograaf Weser Bad Oeynhauseni juures Weseri valgla 50px Weser on jõgi Loode-Saksamaal.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Weser · Näe rohkem »
Wilhelmshaven
Wilhelmshaveni paiknemine Alam-Saksimaal Wilhelmshaven (Wilhelmi sadam) on rannikulinn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Wilhelmshaven · Näe rohkem »
Wittmundi kreis
Wittmund on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Uus!!: Ida-Friisimaa ja Wittmundi kreis · Näe rohkem »
