Ava Google MapsisSisukord
48 suhted: Eesti kohanimeraamat, Ferdinand Johann Wiedemann, Hani, Hanikatsi tuulik, Harilik haab, Helme kihelkond, Hiiumaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala, Hiiumaa laiud, Kaevatsi laid, Kask, Kassari, Kassari mõis, Kõrts, Laid, Lauri Kettunen, Leo Tiik, Loometsad, Marja Kallasmaa, Murikatsi, Paul Ariste, Pühalepa vald, Rootsi keel, Saar, Saarnaki laid, Samblasõber, Sammaltaimed, Sarve poolsaar, Soome, Soontaimed, Taimed, Vareslaid (Väinameri), Väinameri, 1566, 1623, 1688, 17. sajand, 1717, 1732, 1770, 1798, 1826, 1878, 1888, 1930. aastad, 1940. aastad, 1964, 20. sajand.
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Vaata Hanikatsi laid ja Eesti kohanimeraamat
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Vaata Hanikatsi laid ja Ferdinand Johann Wiedemann
Hani
Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Vaata Hanikatsi laid ja Hani
Hanikatsi tuulik
Hanikatsi tuulik 10. augustil 2014 Hanikatsi pukktuulik on tuulik Hiiumaal Hiiumaa vallas Salinõmme külas Hanikatsi laiul.
Vaata Hanikatsi laid ja Hanikatsi tuulik
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Vaata Hanikatsi laid ja Harilik haab
Helme kihelkond
Helme kihelkond on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisi Liivimaa kubermangus.
Vaata Hanikatsi laid ja Helme kihelkond
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Hanikatsi laid ja Hiiumaa
Hiiumaa laidude maastikukaitseala
Hiiumaa laidude maastikukaitseala on maastikukaitseala, mis haldab enamikku Hiiumaast kagus asuvaid laide.
Vaata Hanikatsi laid ja Hiiumaa laidude maastikukaitseala
Hiiumaa laiud
390px Hiiumaa laiud on laiustik Väinameres Hiiumaa (Salinõmme ja Sarve poolsaare) ja Muhu vahel.
Vaata Hanikatsi laid ja Hiiumaa laiud
Kaevatsi laid
Kaevatsi laid on 1,25 km² suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Vaata Hanikatsi laid ja Kaevatsi laid
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Hanikatsi laid ja Kask
Kassari
Kassari ja Hiiumaa vaheline tamm Orjaku sadam 2015. aastal Kassari on Hiiumaaga tammteedega ühendatud ja liitunud saar Väinameres.
Vaata Hanikatsi laid ja Kassari
Kassari mõis
Kassari mõisa peahoone varemed (2007) Kassari mõis (saksa keeles Kassar; ka Aunaku mõis (Ounack), Saare mõis) oli mõis Eestis Pühalepa kihelkonnas Kassari saarel.
Vaata Hanikatsi laid ja Kassari mõis
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Vaata Hanikatsi laid ja Kõrts
Laid
Laid (omastav laiu) on väljakujunenud taimkattega väike saar.
Vaata Hanikatsi laid ja Laid
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Vaata Hanikatsi laid ja Lauri Kettunen
Leo Tiik
Leo Tiik (2. september (vkj)/ 15. september 1910 Tallinn – 16. juuni 1996 Tartu) oli eesti majandusgeograaf, raamatukogundustegelane, ajaloolane ja koduloolane.
Vaata Hanikatsi laid ja Leo Tiik
Loometsad
Loomets Norras Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal.
Vaata Hanikatsi laid ja Loometsad
Marja Kallasmaa
Marja Kallasmaa (sündinud 21. augustil 1950 Kehras) on eesti keeleteadlane.
Vaata Hanikatsi laid ja Marja Kallasmaa
Murikatsi
Murikatsi oli küla Viljandimaal, ajalooliselt Kärstna mõisa alal.
Vaata Hanikatsi laid ja Murikatsi
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Vaata Hanikatsi laid ja Paul Ariste
Pühalepa vald
Pühalepa vald oli vald Hiiumaa idaosas.
Vaata Hanikatsi laid ja Pühalepa vald
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Hanikatsi laid ja Rootsi keel
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Hanikatsi laid ja Saar
Saarnaki laid
Saarnaki laid on 143 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Vaata Hanikatsi laid ja Saarnaki laid
Samblasõber
Samblasõber on eestikeelne brüoloogia alane ajakiri.
Vaata Hanikatsi laid ja Samblasõber
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Hanikatsi laid ja Sammaltaimed
Sarve poolsaar
Sarve poolsaare asukoha kaart Sarve poolsaar asub Hiiumaa idaosas, administratiivselt jääb Hiiumaa valda.
Vaata Hanikatsi laid ja Sarve poolsaar
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Hanikatsi laid ja Soome
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Vaata Hanikatsi laid ja Soontaimed
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Hanikatsi laid ja Taimed
Vareslaid (Väinameri)
Vareslaid Hanikatsi laiult Vareslaid on 27,9 hektari suurune saar (laid) Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Salinõmme küla alal Hiiumaast kagus Väinameres.
Vaata Hanikatsi laid ja Vareslaid (Väinameri)
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Vaata Hanikatsi laid ja Väinameri
1566
1566.
Vaata Hanikatsi laid ja 1566
1623
1623.
Vaata Hanikatsi laid ja 1623
1688
1688.
Vaata Hanikatsi laid ja 1688
17. sajand
17.
Vaata Hanikatsi laid ja 17. sajand
1717
1717.
Vaata Hanikatsi laid ja 1717
1732
1732.
Vaata Hanikatsi laid ja 1732
1770
1770.
Vaata Hanikatsi laid ja 1770
1798
1798.
Vaata Hanikatsi laid ja 1798
1826
1826.
Vaata Hanikatsi laid ja 1826
1878
1878.
Vaata Hanikatsi laid ja 1878
1888
1888.
Vaata Hanikatsi laid ja 1888
1930. aastad
1930.
Vaata Hanikatsi laid ja 1930. aastad
1940. aastad
1940.
Vaata Hanikatsi laid ja 1940. aastad
1964
1964.
Vaata Hanikatsi laid ja 1964
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Hanikatsi laid ja 20. sajand
Tuntud ka kui Hanikatsi.