Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Ostland

Index Ostland

Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945.

87 suhted: Adolf Hitler, Alfred Rosenberg, Šiauliai, Baranavičy, Barysaŭ, Daugava, Daugavpils, Dobele, Druja, Dzisna, Eesti kindralkomissariaat, Friedrich Jeckeln, Grodna, Gruppenführer, Halduskeskus, Hancavičy, Harjumaa, Hłybokaje, Heinrich Himmler, Hinrich Lohse, Järvamaa, Jelgava, Karl-Siegmund Litzmann, Kaunas, Kolmas riik, Kuressaare, Läänemaa, Läti kindralkomissariaat, Lenina, Lida, Liepāja, Minsk, Molėtai, Narva, Navahrudak, Nõukogude Liit, Ober Ost, Obergruppenführer, Oberkommando der Wehrmacht, Panevėžys, Pärnu, Pärnumaa, Petseri, Petserimaa, Postmark, Punaarmee, Riia, Rudziensk, Saaremaa (maakond), Saksa keel, ..., Saksamaa lipp, Saksamaa vapp, Słonim, Słuck, Smiłavičy, Tallinn, Tartu, Tartumaa, Teine maailmasõda, Valgamaa, Valgevene kindralkomissariaat, Valmiera, Väegrupi Nord tagalapiirkond, Väegrupp Mitte, Väegrupp Nord, Võrumaa, Vištytis, Vilejka, Viljandimaa, Vilnius, Virumaa, Wehrmacht, 1. november, 13. oktoober, 17. juuli, 1896, 1905, 1941, 1943, 1944, 1945, 1983, 1986, 22. juuni, 25. juuli, 26. september, 5. detsember. Laienda indeks (37 rohkem) »

Adolf Hitler

Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).

Uus!!: Ostland ja Adolf Hitler · Näe rohkem »

Alfred Rosenberg

Alfred Ernst Rosenberg (12. jaanuar 1893 Tallinn – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei üks juhtivaid funktsionääre, üks partei ideoloogilistest juhtidest.

Uus!!: Ostland ja Alfred Rosenberg · Näe rohkem »

Šiauliai

Šiauliai on Leedu elanike arvult neljas linn, Šiauliai rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Šiauliai · Näe rohkem »

Baranavičy

Lenini väljak Baranavičy (transkribeerituna Baranavitšõ) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Baranavičy rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Baranavičy · Näe rohkem »

Barysaŭ

Vaade linnale Barysaŭ ehk Barõssav (poola keeles Borysów, leedu keeles Barisavas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Barysaŭ rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Barysaŭ · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Ostland ja Daugava · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.

Uus!!: Ostland ja Daugavpils · Näe rohkem »

Dobele

Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.

Uus!!: Ostland ja Dobele · Näe rohkem »

Druja

Druja (valgevene keeles Друя) on agrolinnake (varem linn, alev ja küla) Valgevenes Viciebski oblasti Brasłaŭ rajoonis, Druja külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Druja · Näe rohkem »

Dzisna

Dzisna on linn Valgevenes Viciebski oblastis Miory rajoonis.

Uus!!: Ostland ja Dzisna · Näe rohkem »

Eesti kindralkomissariaat

Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.

Uus!!: Ostland ja Eesti kindralkomissariaat · Näe rohkem »

Friedrich Jeckeln

Friedrich Jeckeln Friedrich Jeckeln (2. veebruar 1895 Hornberg – 3. veebruar 1946 Riia) oli saksa sõjaväelane, SS-kindral ja Kolmanda Riigi kõrge politseiametnik.

Uus!!: Ostland ja Friedrich Jeckeln · Näe rohkem »

Grodna

Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Grodna · Näe rohkem »

Gruppenführer

Gruppenführer (SS-Gruppenführer või SA-Gruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.

Uus!!: Ostland ja Gruppenführer · Näe rohkem »

Halduskeskus

Halduskeskus on haldusüksuse asula, milles asuvad selle haldusüksuse haldusorganid.

Uus!!: Ostland ja Halduskeskus · Näe rohkem »

Hancavičy

Hancavičy (transkribeerituna Gantsavitšõ) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Hancavičy rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Hancavičy · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Ostland ja Harjumaa · Näe rohkem »

Hłybokaje

Hłybokaje (transkribeerituna Glõbokaje) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Hłybokaje rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Hłybokaje · Näe rohkem »

Heinrich Himmler

Heinrich Himmler Heinrich Himmler (1907) Heinrich Luitpold Himmler (7. oktoober 1900 München – 23. mai 1945 Lüneburg) oli Saksamaa poliitik, ja Schutzstaffeli juht.

Uus!!: Ostland ja Heinrich Himmler · Näe rohkem »

Hinrich Lohse

Hinrich Lohse (2. september 1896 Mühlenbarbek – 25. veebruar 1964 Mühlenbarbek) oli Saksamaa riigitegelane ja Natsi-Saksamaa ajal Ida-alade Riigikomissariaadi (Ostlandi) riigikomissar 1941.

Uus!!: Ostland ja Hinrich Lohse · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Uus!!: Ostland ja Järvamaa · Näe rohkem »

Jelgava

Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.

Uus!!: Ostland ja Jelgava · Näe rohkem »

Karl-Siegmund Litzmann

Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (1. august 1893 Minden, Vestfaal – 23. august 1945 Dampi mõis, Rendsburg-Eckernförde, Schleswig-Holstein) oli Teises maailmasõjas Saksamaa okupeeritud Ida-alade (''Ostland'') Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland) asukohaga Tallinnas.

Uus!!: Ostland ja Karl-Siegmund Litzmann · Näe rohkem »

Kaunas

Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Kaunas · Näe rohkem »

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Uus!!: Ostland ja Kolmas riik · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Kuressaare · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Ostland ja Läänemaa · Näe rohkem »

Läti kindralkomissariaat

Läti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Lettland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Lätis moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) Riigikomissariaadi koosseisu.

Uus!!: Ostland ja Läti kindralkomissariaat · Näe rohkem »

Lenina

Lenina, vanasti Раманаў või Раманава (Ramanaŭ, Ramanava) on agrolinnake ja endine alev Valgevenes Mahiloŭ oblastis Horki rajoonis, Lenina külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Lenina · Näe rohkem »

Lida

Lida (valgevene keeles: Ліда; Lida) on linn Lääne-Valgevenes Hrodna oblastis, Lida rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Lida · Näe rohkem »

Liepāja

Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.

Uus!!: Ostland ja Liepāja · Näe rohkem »

Minsk

Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.

Uus!!: Ostland ja Minsk · Näe rohkem »

Molėtai

Molėtai Molėtai (poola Malaty) on linn Leedus endise Utena maakonna aladel.

Uus!!: Ostland ja Molėtai · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Uus!!: Ostland ja Narva · Näe rohkem »

Navahrudak

Navahrudak või Navahradak (varem Novogorodok, transkribeerituna Navagrudak), leedu keeles Naugardukas, poola keeles Nowogródek, jidiši keeles נאַוואַרעדאָק, on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Navahrudaki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Navahrudak · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Ostland ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Ober Ost

Ober Ost (lühend saksakeelsest terminist Oberbefehlshabers der gesamten deutschen Streitkräfte im Osten) oli Saksa keisririigi I maailmasõja aegne sõjaväeline valitsus, mis juhtis suurt osa Saksa keisririigi Saksa maaväe (de:Deutsches Heer (Deutsches Kaiserreich)) poolt okupeeritud piirkondadest Venemaa keisririigi aladel.

Uus!!: Ostland ja Ober Ost · Näe rohkem »

Obergruppenführer

Obergruppenführer (SS-Obergruppenführer või SA-Obergruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.

Uus!!: Ostland ja Obergruppenführer · Näe rohkem »

Oberkommando der Wehrmacht

Oberkommando der Wehrmacht, Relvajõudude ülemjuhatus oli Saksa Riigi relvastatud jõudude Wehrmachti kõrgeim sõjaline keskasutus aastatel 1938–1945.

Uus!!: Ostland ja Oberkommando der Wehrmacht · Näe rohkem »

Panevėžys

Panevėžys (on Leedu suuruselt viies linn; Panevėžysi rajooni, Velžysi valla ja Panevėžysi valla keskus. Asub Leedu põhjaosas Nevėžyse jõe kaldal, Via Baltica ääres. Panevėžys asub merepinnast 61 meetri kõrgusel. Linna läbib Radviliškise ja Daugavpilsi vaheline raudtee, ka algab sealsest raudteejaamast Aukštaitija kitsarööpmeline raudtee. Linna vana saksakeelne nimi on Ponewiesch, poolakeelne nimi on Poniewież. Žemaidikeelne nimekuju on Panevėžīs või Paneviežis. Panevėžys on tähtis tööstuskeskus, kus valdavad tootmisalad on toiduainetetööstus ja kergetööstus. Linnas valmistatakse õlut (Kalnapilis), jahu ja suhkrut, töödeldakse liha, piima ja lina. Panevėžysis on ka kaableid valmistav firma AB "Lietkabelis", radiaatoreid ja termostaate valmistav UAB "ADAX" ja UAB "Panevėžio Aurida", mis valmistab autodele mootorikompressoreid. Kuni 2006. aastani oli suurim ettevõte kineskoope valmistav AB "Ekranas". Vaatamisväärsusteks on 1929. aastal valminud Panevėžysi katedraal, Püha Kolmainu kirik 1803. aastast, Peeter-Pauli kirik 1835. aastast, kabel 1939. aastast, õigeusu kirik 1892. aastast, vanausuliste kirik 1926. aastast, luteri kirik 1854. aastast, draamateatri hoone 1925. aastast ja Senvagė skulptuuride park Nevėžysi kaldal.

Uus!!: Ostland ja Panevėžys · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Uus!!: Ostland ja Pärnumaa · Näe rohkem »

Petseri

Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.

Uus!!: Ostland ja Petseri · Näe rohkem »

Petserimaa

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.

Uus!!: Ostland ja Petserimaa · Näe rohkem »

Postmark

Maailma esimene postmark Penny Black (1840) marka (1920) NSV Liidu margil: Paul Keres (1991) 1996.–1999. aasta Eesti postmargid Postmark ehk kirjamark ehk mark on postikulude tasumist tõendav märk postisaadetisel (tavaliselt kirjaümbrikul või postkaardil).

Uus!!: Ostland ja Postmark · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Ostland ja Punaarmee · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Ostland ja Riia · Näe rohkem »

Rudziensk

Rudziensk (transkribeerituna Rudzensk) on alev Valgevenes Minski oblastis Puchavičy rajoonis, Rudzienski külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Rudziensk · Näe rohkem »

Saaremaa (maakond)

Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.

Uus!!: Ostland ja Saaremaa (maakond) · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Ostland ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksamaa lipp

Saksamaa lipp Saksamaa lipp oli Saksa Liidu lipp ning Saksamaa lipp aastatel 1919–1933 (Weimari vabariik).

Uus!!: Ostland ja Saksamaa lipp · Näe rohkem »

Saksamaa vapp

Saksamaa vapp Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom.

Uus!!: Ostland ja Saksamaa vapp · Näe rohkem »

Słonim

Słonim (transkribeerituna Slonim) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Słonimi rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Słonim · Näe rohkem »

Słuck

Słuck (taraškievica: Słucak; transkribeerituna Slutsk; Slutsak) on linn Valgevenes Minski oblastis, Słucki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Słuck · Näe rohkem »

Smiłavičy

Smiłavičy (transkribeerituna Smilavitšõ, poola keeles Śmiłowicze) on alev Valgevenes Minski oblastis Červieńi rajoonis.

Uus!!: Ostland ja Smiłavičy · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Ostland ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Ostland ja Tartu · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Ostland ja Tartumaa · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Ostland ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Valgamaa

Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.

Uus!!: Ostland ja Valgamaa · Näe rohkem »

Valgevene kindralkomissariaat

Valgevene kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Weißruthenien; valgevene keeles Генеральная акруга Беларусь) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Valgevene ja osaliselt Poola territooriumil moodustatud haldusüksus (1941–1944), mis kuulus Ida-alade (Ostland) kindralkubermangu koosseisu.

Uus!!: Ostland ja Valgevene kindralkomissariaat · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Uus!!: Ostland ja Valmiera · Näe rohkem »

Väegrupi Nord tagalapiirkond

Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.

Uus!!: Ostland ja Väegrupi Nord tagalapiirkond · Näe rohkem »

Väegrupp Mitte

Väegrupp Mitte (saksa keeles Heeresgruppe Mitte) oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Wehrmachti kuulunud väeüksus.

Uus!!: Ostland ja Väegrupp Mitte · Näe rohkem »

Väegrupp Nord

Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.

Uus!!: Ostland ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Ostland ja Võrumaa · Näe rohkem »

Vištytis

Vaade alevile ja Vištytise järvele Vištytis on alev (endine linn) Leedus Vilkaviškise rajoonis, Vištytise valla ja Vištytise regionaalpargi halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Vištytis · Näe rohkem »

Vilejka

Vilejka (valgevene-eesti transkriptsioonis Vileika, poola keeles Wilejka, leedu keeles Vileika) on linn Valgevenes Minski oblastis, Vilejka rajooni halduskeskus.

Uus!!: Ostland ja Vilejka · Näe rohkem »

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Uus!!: Ostland ja Viljandimaa · Näe rohkem »

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Uus!!: Ostland ja Vilnius · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Ostland ja Virumaa · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Uus!!: Ostland ja Wehrmacht · Näe rohkem »

1. november

1.

Uus!!: Ostland ja 1. november · Näe rohkem »

13. oktoober

13.

Uus!!: Ostland ja 13. oktoober · Näe rohkem »

17. juuli

17.

Uus!!: Ostland ja 17. juuli · Näe rohkem »

1896

1896.

Uus!!: Ostland ja 1896 · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Ostland ja 1905 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Ostland ja 1941 · Näe rohkem »

1943

1943.

Uus!!: Ostland ja 1943 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Ostland ja 1944 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Ostland ja 1945 · Näe rohkem »

1983

1983.

Uus!!: Ostland ja 1983 · Näe rohkem »

1986

1986.

Uus!!: Ostland ja 1986 · Näe rohkem »

22. juuni

22.

Uus!!: Ostland ja 22. juuni · Näe rohkem »

25. juuli

25.

Uus!!: Ostland ja 25. juuli · Näe rohkem »

26. september

26.

Uus!!: Ostland ja 26. september · Näe rohkem »

5. detsember

5.

Uus!!: Ostland ja 5. detsember · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ida maa-ala Riigikomissariaat, Ida-alade Riigikomissariaat, Riigikomissariaat Ostland.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »