Sisukord
87 suhted: Aasristik, Abstsiishape, Adenosiintrifosfaat, Aeduba, Akaatsia, Aktinobakterid, Alamsugukond, Algkude, Aminohapped, Ammoonium, Anabolism, Anomaalia, Astelpaju (perekond), Bioloogiline lagunemine, Diferentseerumine, Difusioon, DNA, Energia, Ensüümiinhibiitor, Epiderm, Etüleen, Evolutsioon, Flavonoidid, Fotosüntees, Frankia, Gramnegatiivsed bakterid, Hapnik, Harilik hernes, Harilik porss, Hõbepuulised, Hingamine, Hormoonid, Iseregulatsioon, Jagunemine, Juur, Kanepilised, Kaselised, Kõrvitsalaadsed, Keerdmänd, Klaad, Kolonisatsioon, Konkurents (bioloogia), Lämmastik, Lämmastikusidumine, Leht, Lepp, Liblikõielised, Lutsern, Maapähkel, Mügarbakterid, ... Laienda indeks (37 rohkem) »
- Liblikõielised
Aasristik
Aasristik ehk punane ristik (Trifolium pratense) on liblikõieliste sugukonda ristiku perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Juuremügarad ja Aasristik
Abstsiishape
Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).
Vaata Juuremügarad ja Abstsiishape
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Vaata Juuremügarad ja Adenosiintrifosfaat
Aeduba
Harilik aeduba Aeduba (Phaseolus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Juuremügarad ja Aeduba
Akaatsia
pisi Vilistava vahhellia (akaatsia) viljad Akaatsia (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast.
Vaata Juuremügarad ja Akaatsia
Aktinobakterid
Aktinobakterid (Actinobacteria; varem ka aktinomütseedid, kiirikbakterid, kiirikseened, kiirikulised) on suure G+C sisaldusega (> 55%) grampositiivsete bakterite hõimkond.
Vaata Juuremügarad ja Aktinobakterid
Alamsugukond
Alamsugukond (subfamilia) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev sugukonna (familia) sisene takson.
Vaata Juuremügarad ja Alamsugukond
Algkude
Algkoed ehk meristeemid (inglise keeles meristematic tissues) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.
Vaata Juuremügarad ja Algkude
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Juuremügarad ja Aminohapped
Ammoonium
Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.
Vaata Juuremügarad ja Ammoonium
Anabolism
Anabolism ehk assimilatsioon on organismis aset leidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid.
Vaata Juuremügarad ja Anabolism
Anomaalia
Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest.
Vaata Juuremügarad ja Anomaalia
Astelpaju (perekond)
Astelpaju (Hippophaë) on hõbepuuliste sugukonda kuuluv puittaimede perekond.
Vaata Juuremügarad ja Astelpaju (perekond)
Bioloogiline lagunemine
Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
Vaata Juuremügarad ja Bioloogiline lagunemine
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Vaata Juuremügarad ja Diferentseerumine
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Vaata Juuremügarad ja Difusioon
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Juuremügarad ja DNA
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Juuremügarad ja Energia
Ensüümiinhibiitor
Rotanoviir inhibeerib HIV proteaasi kompleksi. Proteaasi struktuur on näidatud punaste, siniste ja kollaste lintide abil. Inhibiitor on näidatud palli-pulkade struktuurina üpris proteaasi keskel. PDB http://www.rcsb.org/pdb/explore.do?structureId.
Vaata Juuremügarad ja Ensüümiinhibiitor
Epiderm
Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.
Vaata Juuremügarad ja Epiderm
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Vaata Juuremügarad ja Etüleen
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Juuremügarad ja Evolutsioon
Flavonoidid
Flavoon Flavonoidid ehk bioflavonoidid on fütokemikaalid, mis on flavooni (2-fenüülkromooni) derivaadid või sellesarnased ained.
Vaata Juuremügarad ja Flavonoidid
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Juuremügarad ja Fotosüntees
Frankia
Frankia on perekond lämmastikku fikseerivaid grampositiivseid baktereid, mis moodustavad lehtpuudega sümbioosis juuremügaraid.
Vaata Juuremügarad ja Frankia
Gramnegatiivsed bakterid
Gramnegatiivne ''Pseudomonas aeruginosa'' (punased pulkbakterid) mikroskoobi all Gramnegatiivsed bakterid (tähistatakse G(–) või GN) on bakterid, mis erinevalt grampositiivsetest bakteritest kaotavad Grami meetodiga uurimisel pärast etanooliga loputamist aluselist värvust (kristallvioletti).
Vaata Juuremügarad ja Gramnegatiivsed bakterid
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Juuremügarad ja Hapnik
Harilik hernes
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Vaata Juuremügarad ja Harilik hernes
Harilik porss
Harilik porss (Myrica gale) on porsaliste sugukonda porsa perekonda kuuluv puittaim (põõsas).
Vaata Juuremügarad ja Harilik porss
Hõbepuulised
Hõbepuulised (Elaeagnaceae) on sugukond soontaimi kaheiduleheliste klassist.
Vaata Juuremügarad ja Hõbepuulised
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Vaata Juuremügarad ja Hingamine
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Vaata Juuremügarad ja Hormoonid
Iseregulatsioon
Iseregulatsioon ehk autoregulatsioon on paljude süsteemide (eriti biosüsteemide) tasakaalu tagamise mehhanism; harvem ka mõeldud kui omadust kohandada end ümber tingimuste muutumise korral.
Vaata Juuremügarad ja Iseregulatsioon
Jagunemine
Jagunemine on bioloogias rakkude või nende sisestruktuuride (rakutuuma, mitokondrite jt) jaotumine kaheks (pooldumine) või rohkemaks osaks.
Vaata Juuremügarad ja Jagunemine
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Vaata Juuremügarad ja Juur
Kanepilised
Kanepilised (Cannabaceae) on õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Vaata Juuremügarad ja Kanepilised
Kaselised
Kaselised (Betulaceae) on puittaimede sugukond pöögilaadsete seltsist.
Vaata Juuremügarad ja Kaselised
Kõrvitsalaadsed
Kõrvitsalaadsed (Cucurbitales) on õistaimede selts.
Vaata Juuremügarad ja Kõrvitsalaadsed
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Juuremügarad ja Keerdmänd
Klaad
Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.
Vaata Juuremügarad ja Klaad
Kolonisatsioon
Kolonisatsioon ehk koloniseerimine (ladina sõnast colere 'asustama, kultiveerima, harrastama, hoolitsema, valvama, austama') on maa-ala asustamine.
Vaata Juuremügarad ja Kolonisatsioon
Konkurents (bioloogia)
Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp koosluses, mille korral mõju on vastastikku negatiivne.
Vaata Juuremügarad ja Konkurents (bioloogia)
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Juuremügarad ja Lämmastik
Lämmastikusidumine
Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.
Vaata Juuremügarad ja Lämmastikusidumine
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Juuremügarad ja Leht
Lepp
Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.
Vaata Juuremügarad ja Lepp
Liblikõielised
Lupiin - üks tuntumaid liblikõielisi Liblikõielised (Fabaceae) on kaheiduleheliste klassi oalaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Vaata Juuremügarad ja Liblikõielised
Lutsern
Puislutsern Lutsern (Medicago) on oalaadsete seltsi liblikõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Vaata Juuremügarad ja Lutsern
Maapähkel
Maapähklid Maapähkel ehk arahhis on hariliku maapähkli seeme.
Vaata Juuremügarad ja Maapähkel
Mügarbakterid
Mügarbakterid (Rhizobium) on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku.
Vaata Juuremügarad ja Mügarbakterid
Mükoriisa
''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.
Vaata Juuremügarad ja Mükoriisa
Mulla happesus
Mulla happesus on mulla omadus, mis sõltub vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotsieerumata hapete sisaldusest mullas.
Vaata Juuremügarad ja Mulla happesus
Nõiahammas
Nõiahammas (Lotus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Juuremügarad ja Nõiahammas
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Vaata Juuremügarad ja Nitraadid
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Vaata Juuremügarad ja Nukleotiidid
Oalaadsed
Oalaadsed (Fabales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Juuremügarad ja Oalaadsed
Orgaanilised happed
Karboksüülhapete ja sulfoonhapete struktuur (happeline vesinikuaatom on märgitud punasega) Nõrku orgaanilisi happeid: fenool, enool, alkohol, tiool Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.
Vaata Juuremügarad ja Orgaanilised happed
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Juuremügarad ja Parasvööde
Pöögilaadsed
Pöögilaadsed (Fagales) on õistaimede hõimkonda kaheiduleheliste klassi kuuluv lehtpuude selts.
Vaata Juuremügarad ja Pöögilaadsed
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Vaata Juuremügarad ja Põõsas
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Juuremügarad ja Põllumajandus
Porsalised
Porsalised (Myricaceae) on pöögilaadsete seltsi kuuluv taimesugukond.
Vaata Juuremügarad ja Porsalised
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Vaata Juuremügarad ja Puu
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Juuremügarad ja Rakk
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Vaata Juuremügarad ja Rakukest
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Juuremügarad ja Rakumembraan
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Juuremügarad ja Raud
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Vaata Juuremügarad ja Retseptor (biokeemia)
Ristik
Valge ristik Aasristik Ristik (Trifolium L.) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Juuremügarad ja Ristik
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Vaata Juuremügarad ja RNA
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Vaata Juuremügarad ja Rohttaimed
Roosõielised
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Vaata Juuremügarad ja Roosõielised
Roosilaadsed
Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Juuremügarad ja Roosilaadsed
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Vaata Juuremügarad ja Sahharoos
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Vaata Juuremügarad ja Sümbioos
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Juuremügarad ja Seened
Sojauba
Eri värvuse, suuruse ja kujuga sojaoad Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja (Glycine max, Glycine hispida või Glycine soja) on liblikõieliste sugukonda sojaoa perekonda kuuluv kultuurtaim.
Vaata Juuremügarad ja Sojauba
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Vaata Juuremügarad ja Suhkrud
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Vaata Juuremügarad ja Surm
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Juuremügarad ja Taimed
Türnpuulised
Türnpuulised (Rhamnaceae) on sugukond soontaimi kaheiduleheliste klassist.
Vaata Juuremügarad ja Türnpuulised
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Juuremügarad ja Temperatuur
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Vaata Juuremügarad ja Tsütoplasma
Vakuool
Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeelundi ülesandeid.
Vaata Juuremügarad ja Vakuool
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Juuremügarad ja Valgud
Vigna
Vigna ehk lehmahernes (Vigna) on taimeperekond liblikõieliste sugukonnast.
Vaata Juuremügarad ja Vigna
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Juuremügarad ja Vitamiinid
Vaata ka
Liblikõielised
- Juuremügarad
- Liblikõielised
Tuntud ka kui Juuremügar.