Kiiremini kui brauser!
130 suhted: Ad hoc-hüpotees, Aisting, Albert Einstein, Alfred North Whitehead, Aritmeetika, Assotsiatsioon (psühholoogia), Avatud ühiskond ja selle vaenlased, Émile Meyerson, Bertrand Russell, Carl Hempel, Charles Sanders Peirce, Das Kausalgesetz und seine Grenzen, David Hume, Deduktsioon, Definitsioon, Demarkatsiooniprobleem, Determinism, Diferentsiaalvõrrand, Eeldus, Eetika, Eksperiment, Energia, Epistemoloogia, Ernst Mach, Falsifikatsioon, Falsifitseeritavus, Füüsik, Füüsika, Filosoof, Filosoofia, Filosoofiline probleem, Formaalloogika, Francis Bacon, Friedrich Waismann, George Berkeley, Gottfried Wilhelm Leibniz, Hans Reichenbach, Hüpotees, Henri Bergson, Henri Poincaré, Immanuel Kant, Induktiivne loogika, Induktsionism, Induktsioon, Induktsiooniprintsiip, Induktsiooniprobleem, Inspiratsioon, Instrumentalism, Intuitsioon, Isaac Newton, ..., James Clerk Maxwell, Järeldus, Jõud, Jõuväli, John Locke, John Maynard Keynes, John Stuart Mill, Justus von Liebig, Kanti antinoomiad, Karl Popper, Keelefilosoofia, Klassikaline mehaanika, Kogemus, Kogemusteadus, Konjunktsioon, Kordarv, Kosmoloogia (filosoofia), Loodusseadus, Loodusteadus, Loogiline võimalikkus, Loogilis-filosoofiline traktaat, Ludwig Wittgenstein, Maailm, Male, Max Planck, Märk, Mõiste, Meelteandmed, Metafüüsika, Metafoor, Michael Faraday, Michelsoni-Morley eksperiment, Modus tollens, Moritz Schlick, Mount Wilsoni observatoorium, Mudel, Mulje, Naturaalarv, Objektiivsus, Olemus, Oswald Külpe, Otsustus, Põhjend, Põhjus, Philipp Frank, Platon, Positivism, Psühholoogia, Puhta mõistuse kriitika, René Descartes, Rudolf Carnap, Russelli paradoks, Sündmus, Seletus, Sextus Empiricus, Sotsiaalne norm, Sotsiaalteadused, Subjektiivsus, Tautoloogia, Tavakeel, Tähendus, Tõenäosus, Tõestus, Tõesus, Tõmbetugevus, Teadmine, Teaduslik meetod, Teooria, Thales, Thomas Hobbes, Vaatlus, Valetaja paradoks, Väärus, Väide, Võimalik maailm, Võrdus, Viin, Viini ring, 1934, 1959. Laienda indeks (80 rohkem) »
Ad hoc-hüpotees
Ad hoc-hüpotees (inglise ad hoc hypothesis) ehk ad hoc-oletus on teaduses ja filosoofias hüpotees, mis on lisatud mingile teooriale eesmärgiga päästa seda teooriat falsifitseeritavuse eest.
Uus!!: Logik der Forschung ja Ad hoc-hüpotees · Näe rohkem »
Aisting
Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.
Uus!!: Logik der Forschung ja Aisting · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Logik der Forschung ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Alfred North Whitehead
Alfred North Whitehead. Alfred North Whitehead (15. veebruar 1861 – 30. detsember 1947) oli inglise matemaatik ja filosoof.
Uus!!: Logik der Forschung ja Alfred North Whitehead · Näe rohkem »
Aritmeetika
Aritmeetika (kreeka keelest ἀριθμός, arithmos - arv, number) on matemaatika haru, mis uurib täis- ja ratsionaalarvude ja nendega sooritatavate operatsioonide omadusi.
Uus!!: Logik der Forschung ja Aritmeetika · Näe rohkem »
Assotsiatsioon (psühholoogia)
Assotsiatsioon on tunnetusprotsessi lülides või lülide vahel tekkiv spontaanne seos.
Uus!!: Logik der Forschung ja Assotsiatsioon (psühholoogia) · Näe rohkem »
Avatud ühiskond ja selle vaenlased
"Avatud ühiskond ja selle vaenlased" on filosoof Karl Raimund Popperi tuntuim teos.
Uus!!: Logik der Forschung ja Avatud ühiskond ja selle vaenlased · Näe rohkem »
Émile Meyerson
Émile Meyerson (ka Emil Mejerson; 12. veebruar 1859 Lublin, Poola – 4. detsember 1933 Pariis) oli Poola juudi päritolu Prantsuse keemik ja teadusfilosoof, kes tegeles peamiselt epistemoloogia ja teaduslooga.
Uus!!: Logik der Forschung ja Émile Meyerson · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Logik der Forschung ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Carl Hempel
Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Logik der Forschung ja Carl Hempel · Näe rohkem »
Charles Sanders Peirce
Charles Sanders Peirce umbes 1870 Charles Sanders Peirce (10. september 1839 Cambridge (Massachusetts) – 19. aprill 1914) oli USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, polühistor, sealhulgas loogik ja matemaatik.
Uus!!: Logik der Forschung ja Charles Sanders Peirce · Näe rohkem »
Das Kausalgesetz und seine Grenzen
"Das Kausalgesetz und seine Grenzen" ("Põhjuslik seadus ja selle piirid") on Philipp Franki filosoofiline raamat.
Uus!!: Logik der Forschung ja Das Kausalgesetz und seine Grenzen · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Logik der Forschung ja David Hume · Näe rohkem »
Deduktsioon
Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.
Uus!!: Logik der Forschung ja Deduktsioon · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Logik der Forschung ja Definitsioon · Näe rohkem »
Demarkatsiooniprobleem
Demarkatsiooniprobleem on filosoofiline probleem, mis seisneb raskuses leida kriteeriumid, mille järgi saab teadust eristada mitteteadusest, eriti pseudoteadusest.
Uus!!: Logik der Forschung ja Demarkatsiooniprobleem · Näe rohkem »
Determinism
Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.
Uus!!: Logik der Forschung ja Determinism · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Uus!!: Logik der Forschung ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Logik der Forschung ja Eeldus · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Logik der Forschung ja Eetika · Näe rohkem »
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Uus!!: Logik der Forschung ja Eksperiment · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Logik der Forschung ja Energia · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Logik der Forschung ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Ernst Mach
Ernst Mach Ernst Waldfried Josef Wenzel Mach (18. veebruar 1838 – 19. veebruar 1916) oli austria füüsik ja filosoof.
Uus!!: Logik der Forschung ja Ernst Mach · Näe rohkem »
Falsifikatsioon
Teoreetilise väite või teooria falsifikatsiooniks ehk falsifitseerimiseks nimetatakse selle järeldustega vastuolus oleva fakti tuvastamist.
Uus!!: Logik der Forschung ja Falsifikatsioon · Näe rohkem »
Falsifitseeritavus
Falsifitseeritavus ehk kummutatavus on teoreetilise väite põhimõtteline ümberlükatavus vaatluste või katsete põhjal.
Uus!!: Logik der Forschung ja Falsifitseeritavus · Näe rohkem »
Füüsik
Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.
Uus!!: Logik der Forschung ja Füüsik · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Logik der Forschung ja Füüsika · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Logik der Forschung ja Filosoof · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Logik der Forschung ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofiline probleem
Filosoofiline probleem uurib sügavat ideed, maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldavat.
Uus!!: Logik der Forschung ja Filosoofiline probleem · Näe rohkem »
Formaalloogika
Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.
Uus!!: Logik der Forschung ja Formaalloogika · Näe rohkem »
Francis Bacon
Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.
Uus!!: Logik der Forschung ja Francis Bacon · Näe rohkem »
Friedrich Waismann
Friedrich Waismann (21. märts 1896 – 4. november 1959) oli Austria matemaatik, füüsik ja filosoof.
Uus!!: Logik der Forschung ja Friedrich Waismann · Näe rohkem »
George Berkeley
George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
Uus!!: Logik der Forschung ja George Berkeley · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Logik der Forschung ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Hans Reichenbach
Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.
Uus!!: Logik der Forschung ja Hans Reichenbach · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Logik der Forschung ja Hüpotees · Näe rohkem »
Henri Bergson
Henri-Louis Bergson (18. oktoober 1859 – 4. jaanuar 1941) oli prantsuse filosoof.
Uus!!: Logik der Forschung ja Henri Bergson · Näe rohkem »
Henri Poincaré
Henri Poincaré Jules Henri Poincaré (29. aprill 1854 Nancy – 17. juuli 1912 Pariis) oli prantsuse matemaatik, astronoom, füüsik ja teadusfilosoof.
Uus!!: Logik der Forschung ja Henri Poincaré · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Logik der Forschung ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Induktiivne loogika
Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.
Uus!!: Logik der Forschung ja Induktiivne loogika · Näe rohkem »
Induktsionism
Induktsionism (inglise keeles inductivism) on teadusfilosoofias seisukoht, mille kohaselt teaduse põhimeetod on induktsioon.
Uus!!: Logik der Forschung ja Induktsionism · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Logik der Forschung ja Induktsioon · Näe rohkem »
Induktsiooniprintsiip
Induktsiooniprintsiip (inglise principle of induction) on printsiip, millega induktsionistid õigustavad induktiivsete järelduste suurt tõenäosust.
Uus!!: Logik der Forschung ja Induktsiooniprintsiip · Näe rohkem »
Induktsiooniprobleem
Induktsiooniprobleem ehk induktsiooni õigustuse probleem on filosoofiline probleem induktsiooni õigustuse kohta.
Uus!!: Logik der Forschung ja Induktsiooniprobleem · Näe rohkem »
Inspiratsioon
Jacek Malczewski, "Kunstniku inspiratsioon" (1897) Inspiratsioon on ebateadlik (inglise unconscious) ja äkiline loomingulisuse sähvatus (või ka loomingulise aktiivsuse seisund), mida esineb kirjanike, muusikute jt kunstialade inimeste loomingutegevuse käigus.
Uus!!: Logik der Forschung ja Inspiratsioon · Näe rohkem »
Instrumentalism
Instrumentalism (inglise instrumentalism) on filosoofias seisukoht, et teooriad (sh teaduslikud) on vaid vahendid ehk instrumendid, mida kasutatakse maailmaga kohanemiseks ja sellest arusaamiseks.
Uus!!: Logik der Forschung ja Instrumentalism · Näe rohkem »
Intuitsioon
Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.
Uus!!: Logik der Forschung ja Intuitsioon · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Logik der Forschung ja Isaac Newton · Näe rohkem »
James Clerk Maxwell
James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.
Uus!!: Logik der Forschung ja James Clerk Maxwell · Näe rohkem »
Järeldus
Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.
Uus!!: Logik der Forschung ja Järeldus · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Logik der Forschung ja Jõud · Näe rohkem »
Jõuväli
Jõuväli on füüsikaline väli, mille igas ruumipunktis mõjub proovikehale kindla suuruse ja suunaga jõud (jõuvektor).
Uus!!: Logik der Forschung ja Jõuväli · Näe rohkem »
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Uus!!: Logik der Forschung ja John Locke · Näe rohkem »
John Maynard Keynes
Bretton Woodsi konferentsil John Maynard Keynes (5. juuni 1883 – 21. aprill 1946) oli silmapaistev Briti majandusteadlane, kelle ideed ja teooriad muutsid makroökonoomika fundamentaalseid arusaamu ning valitsuste majanduspoliitikat.
Uus!!: Logik der Forschung ja John Maynard Keynes · Näe rohkem »
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Uus!!: Logik der Forschung ja John Stuart Mill · Näe rohkem »
Justus von Liebig
Justus von Liebig Justus von Liebig (12. mai 1803 – 18. aprill 1873) oli saksa teadlane, kes andis suure panuse agro- ja biokeemiasse ning keda peetakse üheks orgaanilise keemia alusepanijaks.
Uus!!: Logik der Forschung ja Justus von Liebig · Näe rohkem »
Kanti antinoomiad
Immanuel Kanti antinoomiad, raamatust "Puhta mõistuse kriitika", on vastuolud mis tema arvates järgnesid tingimata meie katsetest ette kujutada transtsendentset reaalsust.
Uus!!: Logik der Forschung ja Kanti antinoomiad · Näe rohkem »
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Uus!!: Logik der Forschung ja Karl Popper · Näe rohkem »
Keelefilosoofia
Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Uus!!: Logik der Forschung ja Keelefilosoofia · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Logik der Forschung ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Logik der Forschung ja Kogemus · Näe rohkem »
Kogemusteadus
Kogemusteadus ehk empiiriline teadus on teadusharu, mille tulemused toetuvad vaatlustest saadavale kogemusele.
Uus!!: Logik der Forschung ja Kogemusteadus · Näe rohkem »
Konjunktsioon
Konjunktsioon ehk loogiline korrutamine ehk "ning" on üks binaarne loogikatehe lauseloogikat sisaldavates sümbolloogika süsteemides.
Uus!!: Logik der Forschung ja Konjunktsioon · Näe rohkem »
Kordarv
Kordarv on positiivne täisarv, mis jagub peale ühe ja iseenda veel mõne naturaalarvuga.
Uus!!: Logik der Forschung ja Kordarv · Näe rohkem »
Kosmoloogia (filosoofia)
Kosmoloogia on filosoofia haru, mis uurib maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust, ruumilist ja ajalist piiratust, maailmas aset leidvate muutuste formaalseid seadusi, inimese vabadust ja kurjuse päritolu.
Uus!!: Logik der Forschung ja Kosmoloogia (filosoofia) · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Logik der Forschung ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Logik der Forschung ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Loogiline võimalikkus
Loogiline võimalikkus on kõige lõdvem võimalikkuse tüüp (sealhulgas modaalloogikas).
Uus!!: Logik der Forschung ja Loogiline võimalikkus · Näe rohkem »
Loogilis-filosoofiline traktaat
"Loogilis-filosoofiline traktaat" (algne saksakeelne pealkiri "Logisch-philosophische Abhandlung", hilisem ladinakeelne pealkiri "Tractatus logico-philosophicus") on filosoof Ludwig Wittgensteini ainus eluajal ilmunud filosoofiline raamat (temalt ilmus veel kaks filosoofilist artiklit ja sõnaraamat rahvakoolidele).
Uus!!: Logik der Forschung ja Loogilis-filosoofiline traktaat · Näe rohkem »
Ludwig Wittgenstein
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.
Uus!!: Logik der Forschung ja Ludwig Wittgenstein · Näe rohkem »
Maailm
Maailm võib tähendada.
Uus!!: Logik der Forschung ja Maailm · Näe rohkem »
Male
stauntonmalendite ja malekellaga Luksuslik malelaud Male on strateegiline lauamäng kahele mängijale, seda mängitakse ruudukujulisel 64 (8×8) ruudustikul vahelduvate värvidega mängulaual.
Uus!!: Logik der Forschung ja Male · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Logik der Forschung ja Max Planck · Näe rohkem »
Märk
Märk on diskreetne tähenduse ühik.
Uus!!: Logik der Forschung ja Märk · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Logik der Forschung ja Mõiste · Näe rohkem »
Meelteandmed
Meelteandmed ehk meeleandmed (inglise sense data, sense-data) on tajufilosoofias (inglise philosophy of perception) inimese poolt vahetult (meeltega) tajutavad andmed.
Uus!!: Logik der Forschung ja Meelteandmed · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Logik der Forschung ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Metafoor
Metafoor (kreeka metaphora 'ülekanne') on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson).
Uus!!: Logik der Forschung ja Metafoor · Näe rohkem »
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Uus!!: Logik der Forschung ja Michael Faraday · Näe rohkem »
Michelsoni-Morley eksperiment
Michelsoni-Morley interferomeeter, mis on kinnitatud kiviplaadile ja hõljub elavhõbeda vannis Michelsoni-Morley eksperimendi sooritasid 1887.
Uus!!: Logik der Forschung ja Michelsoni-Morley eksperiment · Näe rohkem »
Modus tollens
Modus tollens (lüh MT, lad modus tollendo tollens) on tingimusloogikas kasutatav keeleline järeldusreegel, mis põhineb eitusel.
Uus!!: Logik der Forschung ja Modus tollens · Näe rohkem »
Moritz Schlick
Moritz Schlick (14. aprill 1882 – 22. juuni 1936) oli saksa filosoof, loogilise positivismi rajaja ja Viini ringi asutaja.
Uus!!: Logik der Forschung ja Moritz Schlick · Näe rohkem »
Mount Wilsoni observatoorium
Observatooriumi asukoht kaardil Vaade observatooriumile Mount Wilsoni observatoorium on observatoorium Ameerika Ühendriikides California osariigis Los Angelese maakonnas.
Uus!!: Logik der Forschung ja Mount Wilsoni observatoorium · Näe rohkem »
Mudel
Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.
Uus!!: Logik der Forschung ja Mudel · Näe rohkem »
Mulje
Mulje ehk impressiooni all mõistetakse filosoofias esmast ja vahetut teadvusesisu vastandina teisestele mälupiltidele.
Uus!!: Logik der Forschung ja Mulje · Näe rohkem »
Naturaalarv
Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3,...
Uus!!: Logik der Forschung ja Naturaalarv · Näe rohkem »
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Uus!!: Logik der Forschung ja Objektiivsus · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Logik der Forschung ja Olemus · Näe rohkem »
Oswald Külpe
Oswald Külpe (3. august 1862 Kandava – 30. detsember 1915 München) oli saksa psühholoog.
Uus!!: Logik der Forschung ja Oswald Külpe · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Logik der Forschung ja Otsustus · Näe rohkem »
Põhjend
Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.
Uus!!: Logik der Forschung ja Põhjend · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Logik der Forschung ja Põhjus · Näe rohkem »
Philipp Frank
Philipp G. Frank (20. märts 1884 Viin – 21. juuli 1966 Cambridge, Massachusetts, USA) oli Austria filosoof, füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Logik der Forschung ja Philipp Frank · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Logik der Forschung ja Platon · Näe rohkem »
Positivism
Positivism on filosoofia suund, mis hõlmab Auguste Comte'i filosoofia, Ernst Machi ja Richard Avenariuse empiriokrititsismi ning Viini ringi (Rudolf Carnapi) algatatud loogilise positivismi.
Uus!!: Logik der Forschung ja Positivism · Näe rohkem »
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Logik der Forschung ja Psühholoogia · Näe rohkem »
Puhta mõistuse kriitika
Esimese trüki tiitelleht "Puhta mõistuse kriitika" ("Kritik der reinen Vernunft", originaalis Critik der reinen Vernunft; ee Ainult mõistusest lähtuva kriitika) on saksa filosoofi Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos.
Uus!!: Logik der Forschung ja Puhta mõistuse kriitika · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Logik der Forschung ja René Descartes · Näe rohkem »
Rudolf Carnap
Rudolf Carnap (18. mai 1891 Ronsdorf, Preisimaa, Saksamaa keisririik – 14. september 1970, Santa Monica, California, USA) oli saksa filosoof, Viini ringi üks põhiliikmeid ning loogilise positivismi rajajaid.
Uus!!: Logik der Forschung ja Rudolf Carnap · Näe rohkem »
Russelli paradoks
Russelli paradoks on 1901.
Uus!!: Logik der Forschung ja Russelli paradoks · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Logik der Forschung ja Sündmus · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Logik der Forschung ja Seletus · Näe rohkem »
Sextus Empiricus
Sextus Empiricus (u 160–210) oli kreeka filosoof.
Uus!!: Logik der Forschung ja Sextus Empiricus · Näe rohkem »
Sotsiaalne norm
Ühiskondlikud (sotsiaalsed) normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus.
Uus!!: Logik der Forschung ja Sotsiaalne norm · Näe rohkem »
Sotsiaalteadused
Sotsiaalteadused ehk ühiskonnateadused on kogum akadeemilisi distsipliine, mis uurivad inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.
Uus!!: Logik der Forschung ja Sotsiaalteadused · Näe rohkem »
Subjektiivsus
Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.
Uus!!: Logik der Forschung ja Subjektiivsus · Näe rohkem »
Tautoloogia
Tautoloogia on väide loogikas, mis on paratamatult tõene.
Uus!!: Logik der Forschung ja Tautoloogia · Näe rohkem »
Tavakeel
Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.
Uus!!: Logik der Forschung ja Tavakeel · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Logik der Forschung ja Tähendus · Näe rohkem »
Tõenäosus
Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.
Uus!!: Logik der Forschung ja Tõenäosus · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Logik der Forschung ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Logik der Forschung ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõmbetugevus
Tõmbekatse käigus purunenud alumiiniumist katsekeha. Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurimat pinget, mille korral katsekeha veel ei purune.
Uus!!: Logik der Forschung ja Tõmbetugevus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Logik der Forschung ja Teadmine · Näe rohkem »
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Uus!!: Logik der Forschung ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Logik der Forschung ja Teooria · Näe rohkem »
Thales
Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.
Uus!!: Logik der Forschung ja Thales · Näe rohkem »
Thomas Hobbes
pisi Thomas Hobbes (5. aprill 1588 – 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik.
Uus!!: Logik der Forschung ja Thomas Hobbes · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Logik der Forschung ja Vaatlus · Näe rohkem »
Valetaja paradoks
Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene.
Uus!!: Logik der Forschung ja Valetaja paradoks · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Logik der Forschung ja Väärus · Näe rohkem »
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Uus!!: Logik der Forschung ja Väide · Näe rohkem »
Võimalik maailm
Filosoofias ja loogikas kasutatakse mõistet võimalik maailm selleks, et selgitada modaalsete väidete tähendust, st väiteid, mille sisu kvalifitseeritakse modaalsete mõistetega, nagu "võimalik" ja "paratamatu" (vt modaalne loogika).
Uus!!: Logik der Forschung ja Võimalik maailm · Näe rohkem »
Võrdus
Võrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise, näiteks a ja b, väärtused on võrdsed.
Uus!!: Logik der Forschung ja Võrdus · Näe rohkem »
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Logik der Forschung ja Viin · Näe rohkem »
Viini ring
Moritz Schlick, Viini ringi asutaja Viini ring (saksa keeles Wiener Kreis; Viinis kasutatud nimetus: Schlick-Kreis 'Schlicki ring') oli filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.
Uus!!: Logik der Forschung ja Viini ring · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Logik der Forschung ja 1934 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Logik der Forschung ja 1959 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
The Logic of Scientific Discovery.
