Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Aeg, Aritmeetika filosoofia, Bernard Bolzano, Carl Stumpf, Definitsioon, Edmund Husserl, Epistemoloogia, Evidents, Formaalloogika, Franz Brentano, Friedrich Adolf Trendelenburg, Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher, Göttingen, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gottlob Frege, Halle, Hulgateooria, Immanuel Kant, Johann Friedrich Herbart, John Stuart Mill, Keel, Klassifikatsioon, Koriander, Kunst, Kvantiteet, Loogika, Loogilised uurimused (Frege), Loogilised uurimused (Trendelenburg), Matemaatika, Matemaatikafilosoofia, Matemaatiline loogika, Mälu, Mõtlemine, Metafüüsika, Murdumisnäitaja, Nomenklatuur, Objektiivsus, Olemus, Otsustus, Psühholoogia, Puhas matemaatika, Raskuskiirendus, Ruum, Skeptitsism, Skolastika, Subjektiivsus, Takistus, Tõenäosus, Teadmine, Teadus, ..., Teadusharu, Teooria, Termin, Traditsiooniline loogika, Tunnetus (filosoofia), Wilhelm Wundt, William Rowan Hamilton, 1900, 1901. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Aeg · Näe rohkem »
Aritmeetika filosoofia
"Aritmeetika filosoofia" (saksa keeles "Philosophie der Arithmetik. Psychologische und logische untersuchungen") on saksa filosoof Edmund Husserli 1891.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Aritmeetika filosoofia · Näe rohkem »
Bernard Bolzano
Bernhard Placidus Johann Nepomuk Bolzano (Bernard Bolzano; 5. oktoober 1781 Praha – 18. detsember 1848 Praha) oli matemaatik, loogik, filosoof, teoloog, katoliku preester ja antimilitarist, kelle emakeel oli saksa keel.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Bernard Bolzano · Näe rohkem »
Carl Stumpf
Carl Stumpf 1900. aastal Carl Stumpf (21. aprill 1848 Wiesentheid, Saksamaa – 25. detsember 1936 Berliin) oli Saksamaa filosoof ja psühholoog.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Carl Stumpf · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Definitsioon · Näe rohkem »
Edmund Husserl
Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Edmund Husserl · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Evidents
Evidents(us) on enesestmõistetav; silmaga nähtav või käega katsutav enesestmõistetavalt olemasolev nähe.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Evidents · Näe rohkem »
Formaalloogika
Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Formaalloogika · Näe rohkem »
Franz Brentano
Franz Brentano Franz Clemens Honoratus Hermann Brentano (16. jaanuar 1838, Marienberg am Rhein, Reinimaa, Preisi kuningriik – 17. märts 1917, Zürich, Šveits) oli Saksa filosoof ja psühholoog.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Franz Brentano · Näe rohkem »
Friedrich Adolf Trendelenburg
Friedrich Adolf Trendelenburg Friedrich Adolf Trendelenburg (30. november 1802, Eutin, Lübecki vürstpiiskopkond, Püha Rooma Riik – 24. jaanuar 1872, Berliin, Brandenburgi provints, Preisi kuningriik, Saksa keisririik) oli Saksa filosoof ja filoloog.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Friedrich Adolf Trendelenburg · Näe rohkem »
Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher
Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher (21. november 1768 – 12. veebruar 1834) oli saksa teoloog ja filosoof.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher · Näe rohkem »
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Göttingen · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Gottlob Frege · Näe rohkem »
Halle
Halle (ka Halle an der Saale) on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa suurim linn.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Halle · Näe rohkem »
Hulgateooria
Hulgateooria on matemaatika haru, mis uurib hulkade üldisi omadusi, samuti järjestusi ja muid seoseid ning mõningaid muid valdkondi.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Hulgateooria · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Johann Friedrich Herbart
Johann Friedrich Herbart Johann Friedrich Herbart (4. mai 1776 Oldenburg – 14. august 1841 Göttingen) oli saksa filosoof, psühholoog ja pedagoogika kui akadeemilise distsipliini rajaja.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Johann Friedrich Herbart · Näe rohkem »
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Uus!!: Loogilised uurimused ja John Stuart Mill · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Keel · Näe rohkem »
Klassifikatsioon
Klassifikatsioon ehk liigitus ehk kategooriate kujundamine on esemete (objektide) rühmitamine teatud ühiste tunnusega süsteemi või üksikuteks klassideks.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Klassifikatsioon · Näe rohkem »
Koriander
Koriander on aedkoriandri (Coriandrum sativum) seemnetest saadav vürts, mida kasutatakse kulinaarias.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Koriander · Näe rohkem »
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Kunst · Näe rohkem »
Kvantiteet
Kvantiteet ehk kogus (ladina keeles quantitas) on asjade loendatav kogus või mõõdetav suurus.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Kvantiteet · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Loogika · Näe rohkem »
Loogilised uurimused (Frege)
"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Gottlob Frege teos.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Loogilised uurimused (Frege) · Näe rohkem »
Loogilised uurimused (Trendelenburg)
"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Friedrich Adolf Trendelenburgi teos.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Loogilised uurimused (Trendelenburg) · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatikafilosoofia
Matemaatikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb matemaatika filosoofiliste (ontoloogiliste ja epistemoloogiliste) probleemidega.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Matemaatikafilosoofia · Näe rohkem »
Matemaatiline loogika
Matemaatiline loogika ehk sümbolloogika on matemaatika haru, mis uurib matemaatilisi tõestusi ja matemaatika aluseid.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Matemaatiline loogika · Näe rohkem »
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Mälu · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »
Nomenklatuur
Nomenklatuur oli eliitgrupp inimesi Nõukogude Liidus.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Nomenklatuur · Näe rohkem »
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Objektiivsus · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Olemus · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Otsustus · Näe rohkem »
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Psühholoogia · Näe rohkem »
Puhas matemaatika
Puhas matemaatika ehk puhtmatemaatika ehk abstraktne matemaatika on matemaatika osa, mis tegeleb matemaatika enese vajadustest tekkinud probleemide lahendamisega.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Puhas matemaatika · Näe rohkem »
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Ruum · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Skolastika · Näe rohkem »
Subjektiivsus
Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Subjektiivsus · Näe rohkem »
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Takistus · Näe rohkem »
Tõenäosus
Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Tõenäosus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Teadus · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Teadusharu · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Teooria · Näe rohkem »
Termin
Objekt, mõiste, termin ja definitsioon Termin (ladinakeelsest sõnast terminus 'piir, raja') ehk oskussõna on mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud sõna või väljend (oskussõna).
Uus!!: Loogilised uurimused ja Termin · Näe rohkem »
Traditsiooniline loogika
Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Traditsiooniline loogika · Näe rohkem »
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »
Wilhelm Wundt
Wilhelm Maximilian Wundt (16. august 1832 – 31. august 1920) oli saksa füsioloog, filosoof ja psühholoog.
Uus!!: Loogilised uurimused ja Wilhelm Wundt · Näe rohkem »
William Rowan Hamilton
pisi Sir William Rowan Hamilton (4. august 1805 – 2. september 1865) oli iiri matemaatik ja füüsik, "üks 19.
Uus!!: Loogilised uurimused ja William Rowan Hamilton · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Loogilised uurimused ja 1900 · Näe rohkem »
1901
1901.
Uus!!: Loogilised uurimused ja 1901 · Näe rohkem »
