Sisukord
89 suhted: Anaximandros, Andid, Aristoteles, Assüüria, Astronoomia, Austraalia manner, Babüloonia, Cayenne, Christiaan Huygens, Dunkerque, Ekvaator, Ellips, Ellipsoid, Eratosthenes, Filosoof, Geograafiline laius, Geograafiline pikkus, Geoid, Giovanni Domenico Cassini, Gravitatsiooniseadus, India, India elevant, India ookean, Isaac Newton, Jupiter, Kaal, Kartograafia, Keha (matemaatika), Kera, Kilpkonnalised, Kuuvarjutus, Lapimaa, Maa, Maa pöörlemine, Maa tuum, Maateadus, Mõõtühik, Meeter, Meremees, Meridiaan, Olümpos, Olümpose jumalad, Ookean, Paljas silm, Paralleel, Pariis, Pöörlemissagedus, Pendel, Peruu, Pind, ... Laienda indeks (39 rohkem) »
- Geodeesia
- Geofüüsika
Anaximandros
Anaximandros (umbes 610 eKr – umbes 546 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetose koolkonnast, Thalese õpilane.
Vaata Maa kuju ja Anaximandros
Andid
Andide põhjaosa reljeefkaart Cono de Arita (Salta provints, Argentina) Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat.
Vaata Maa kuju ja Andid
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Maa kuju ja Aristoteles
Assüüria
Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.
Vaata Maa kuju ja Assüüria
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Maa kuju ja Astronoomia
Austraalia manner
Austraalia asend Austraalia reljeef (USGS-i andmed).''Suurendamiseks vajuta kaardile!'' Austraalia satelliidilt Austraalia manner on Uus-Meremaa mandri järel väikseim manner Maal.
Vaata Maa kuju ja Austraalia manner
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Vaata Maa kuju ja Babüloonia
Cayenne
Cayenne'i raekoda, juuni 2003 Cayenne on Prantsusmaa meretaguse territooriumi Prantsuse Guajaana pealinn.
Vaata Maa kuju ja Cayenne
Christiaan Huygens
Christiaan Huygens (hollandikeelne hääldus) (14. aprill 1629 Haag – 8. juuli 1695 Haag) oli Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik.
Vaata Maa kuju ja Christiaan Huygens
Dunkerque
Dunkerque (hollandi Duinkerke(n), inglise Dunkirk) on sadamalinn Prantsusmaal Nordi departemangus, Dunkerque'i ringkonna keskus.
Vaata Maa kuju ja Dunkerque
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Vaata Maa kuju ja Ekvaator
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Vaata Maa kuju ja Ellips
Ellipsoid
Ellipsoid on kolmemõõtmeline kujund, mille ristlõiked on ellipsid ja ringid.
Vaata Maa kuju ja Ellipsoid
Eratosthenes
Eratosthenes Aleksandrias õpetamas Eratosthenes Küreenest (umbes 276 eKr – umbes 194 eKr) oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom.
Vaata Maa kuju ja Eratosthenes
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Maa kuju ja Filosoof
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Vaata Maa kuju ja Geograafiline laius
Geograafiline pikkus
Pikkus ehk geograafiline pikkus (λ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust algmeridiaanist.
Vaata Maa kuju ja Geograafiline pikkus
Geoid
Geoidi pind Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga.
Vaata Maa kuju ja Geoid
Giovanni Domenico Cassini
pisi Giovanni Domenico Cassini (prantsuspäraselt Jean-Dominique Cassini; 8. juuni 1625 Perinaldo – 14. september 1712 Pariis) oli itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog, kes töötas algul Itaalias ning hiljem Prantsusmaal (Prantsusmaa alam 1673. aastast).
Vaata Maa kuju ja Giovanni Domenico Cassini
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Vaata Maa kuju ja Gravitatsiooniseadus
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Maa kuju ja India
India elevant
thumb Aasia elevandi üks kolmest alaliigist ''Elephas maximus maximus'' Sri Lankas India elevant ehk aasia elevant (Elephas maximus) on elevantlaste sugukonda kuuluv londiline.
Vaata Maa kuju ja India elevant
India ookean
India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.
Vaata Maa kuju ja India ookean
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Maa kuju ja Isaac Newton
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Vaata Maa kuju ja Jupiter
Kaal
Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.
Vaata Maa kuju ja Kaal
Kartograafia
Vahemere merekaart 14. sajandi II poolest Kartograafia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb kaartide (sealhulgas gloobuste) valmistamise, uurimise ja kasutamisega.
Vaata Maa kuju ja Kartograafia
Keha (matemaatika)
Keha on matemaatikas piirpindadega tõkestatud kujund ruumis, mis täielikult ei paikne ühelgi pinnal.
Vaata Maa kuju ja Keha (matemaatika)
Kera
right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.
Vaata Maa kuju ja Kera
Kilpkonnalised
Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.
Vaata Maa kuju ja Kilpkonnalised
Kuuvarjutus
Kuuvarjutus 2008. aasta augustis Eestist vaadatuna Kuuvarjutuse skeem Kuuvarjutus on selline varjutus, kui Kuu satub Maa tekitatud varju.
Vaata Maa kuju ja Kuuvarjutus
Lapimaa
Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.
Vaata Maa kuju ja Lapimaa
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Maa kuju ja Maa
Maa pöörlemine
Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje. Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal ESO Paranali observatooriumis Tšiilis.http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal, ES Maa pöörlemine on Maa kui tahke keha pöörlemine ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.
Vaata Maa kuju ja Maa pöörlemine
Maa tuum
Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.
Vaata Maa kuju ja Maa tuum
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Vaata Maa kuju ja Maateadus
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Vaata Maa kuju ja Mõõtühik
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel.
Vaata Maa kuju ja Meeter
Meremees
Meremees on inimene, kes töötab laeval või on laeval sõjaväeteenistuses, laevapere liige.
Vaata Maa kuju ja Meremees
Meridiaan
Paralleelid ja meridiaanid (nullmeridiaan on märgitud punase joonega) Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel.
Vaata Maa kuju ja Meridiaan
Olümpos
Olümpos (vanakreeka keeles ῎Ολυμπος ehk Olympos, uuskreeka keeles hääldatud ka kui Olimbos) on kõrguselt teine mäemassiiv Balkani poolsaarel, asukohaga Egeuse mere ranniku lähistel.
Vaata Maa kuju ja Olümpos
Olümpose jumalad
Olümpose jumalad (nimetatud ka kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase Olümpose mäel elutseva perekonna.
Vaata Maa kuju ja Olümpose jumalad
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Maa kuju ja Ookean
Paljas silm
Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Vaata Maa kuju ja Paljas silm
Paralleel
Paralleelid ja meridiaanid (nullmeridiaan on märgitud helepunase joonega) Paralleel on kujutletav ekvaatoriga paralleelne ringjoon Maa pinnal.
Vaata Maa kuju ja Paralleel
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Maa kuju ja Pariis
Pöörlemissagedus
Pöörlemissagedus (argikeeles ka pöörlemiskiirus või pöörete arv) on täispöörete arv ajaühiku jooksul.
Vaata Maa kuju ja Pöörlemissagedus
Pendel
Matemaatilise pendli võnkumine Pendel on raskusjõu mõjul võnkuv keha.
Vaata Maa kuju ja Pendel
Peruu
Peruu hümn USA mereväeorkestri esituses Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul.
Vaata Maa kuju ja Peruu
Pind
Pind (ka geomeetriline pind) on matemaatikas ja eriti topoloogias punktihulk, mis moodustab kahemõõtmelise topoloogilise muutkonna, ka ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund.
Vaata Maa kuju ja Pind
Plaat
Plaadiks nimetatakse mehaanikas prismalist või silindrilist keha, mille kõrgus (plaadi paksus), mida tähistame tähega h, on võrreldes teiste mõõtmetega väike.
Vaata Maa kuju ja Plaat
Plinius Vanem
Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.
Vaata Maa kuju ja Plinius Vanem
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Vaata Maa kuju ja Poolus
Prantsuse Guajaana
Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang Lõuna-Ameerika kirdeosas.
Vaata Maa kuju ja Prantsuse Guajaana
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Vaata Maa kuju ja Prantsuse revolutsioon
Prantsuse Teaduste Akadeemia
Prantsuse Teaduste Akadeemia (prantsuse Académie des sciences) on 1666 asutatud Prantsusmaa riiklik teadusasutus (teaduste akadeemia); ühtlasi Prantsusmaa Instituudi üks viiest akadeemiast.
Vaata Maa kuju ja Prantsuse Teaduste Akadeemia
Pythagoras
Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini'' Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 570 eKr – 496 eKr)"Antiigileksikon", 2.
Vaata Maa kuju ja Pythagoras
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Vaata Maa kuju ja Raadius
Raskusjõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
Vaata Maa kuju ja Raskusjõud
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Vaata Maa kuju ja Raskuskiirendus
Referentsellipsoid
Referentsellipsoid on geodeesias kasutusel olev matemaatilisel mudelil põhinev maa või ka teiste taevakehade kuju.
Vaata Maa kuju ja Referentsellipsoid
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Vaata Maa kuju ja Reljeef
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Vaata Maa kuju ja Ringjoon
Sammas
Joonia samba kapiteel Sambaks nimetatakse püsttoendit.
Vaata Maa kuju ja Sammas
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Vaata Maa kuju ja Saturn
Siht
Siht on eukleidilises ja afiinses geomeetrias sirgete paralleelsust iseloomustav mõiste: kahel sirgel on sama siht, kui nad on paralleelsed.
Vaata Maa kuju ja Siht
Silinder
Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.
Vaata Maa kuju ja Silinder
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Vaata Maa kuju ja Taevakeha
Taevas
Taevas päikeseloojangul. Näha on pilved ja kuusirp Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.
Vaata Maa kuju ja Taevas
Taevavõlv
Taevavõlv ehk taevalaotus (heebrea keeles raqia‘, vanakreeka keeles stereôma, ladina keeles firmamentum) on taevas, niivõrd kui see näib kuplikujulise võlvina.
Vaata Maa kuju ja Taevavõlv
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Vaata Maa kuju ja Teoloog
Tsentrifugaaljõud
Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega.
Vaata Maa kuju ja Tsentrifugaaljõud
Tsentripetaaljõud
Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud on kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud trajektoori kõveruskeskmesse (ringliikumise korral ringjoone keskpunkti).
Vaata Maa kuju ja Tsentripetaaljõud
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Maa kuju ja Vana-Kreeka
1519
1519.
Vaata Maa kuju ja 1519
1522
1522.
Vaata Maa kuju ja 1522
1672
1672.
Vaata Maa kuju ja 1672
1673
1673.
Vaata Maa kuju ja 1673
17. sajand
17.
Vaata Maa kuju ja 17. sajand
1700
1700.
Vaata Maa kuju ja 1700
1735
1735.
Vaata Maa kuju ja 1735
1736
1736.
Vaata Maa kuju ja 1736
1743
1743.
Vaata Maa kuju ja 1743
1792
1792.
Vaata Maa kuju ja 1792
1799
1799.
Vaata Maa kuju ja 1799
1842
1842.
Vaata Maa kuju ja 1842
1859
1859.
Vaata Maa kuju ja 1859
1873
1873.
Vaata Maa kuju ja 1873
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Maa kuju ja 19. sajand
Vaata ka
Geodeesia
- Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem
- Asimuut
- Cavendishi eksperiment
- Ekvaator
- Fotogramm-meetria
- Geodeesia
- Geograafiline laius
- Geograafiline pikkus
- Geograafilised koordinaadid
- Geoid
- Geomaatika
- Gravitatsiooniväli
- Inertsiaalne navigatsioonisüsteem
- Interferomeetriline tehisavaradar
- Kaardiprojektsioon
- Kaart
- Kartograafia
- Kaugseire
- Krassovski ellipsoid
- Lehtersuue
- Loksodroom
- Looded
- Mäetipp
- Maa kuju
- Mercatori universaalne põikprojektsioon
- Meretase
- Navigatsioon
- Poolus
- Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem
- Selenograafia
- Tahhümeeter
- Teodoliit
- Vesilood
Geofüüsika
- Geofüüsika
- Geosfäär
- Isotoopgeoloogia
- Maa kuju
- Maa magnetväli
- Meteoriit
- Puursüdamik
- Rahvusvaheline geofüüsika aasta