Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Maa kuju

Index Maa kuju

sihiga; raskusjõud ei ole alati suunatud Maa keskpunkti poole Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa tema pinna tegeliku kuju lähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav.

86 suhted: Anaximandros, Andid, Aristoteles, Assüüria, Astronoomia, Austraalia manner, Babüloonia, Cayenne, Christiaan Huygens, Dunkerque, Ekvaator, Ellips, Ellipsoid, Eratosthenes, Filosoof, Geograafiline laius, Geograafiline pikkus, Geoid, Giovanni Domenico Cassini, Gravitatsiooniseadus, India, India elevant, India ookean, Isaac Newton, Jupiter, Kaal, Kartograafia, Keha (matemaatika), Kera, Kilpkonnalised, Kuuvarjutus, Lapimaa, Maa, Maa pöörlemine, Maa tuum, Maateadus, Mõõtühik, Meeter, Meremees, Meridiaan, Olümpos, Olümpose jumalad, Ookean, Paljas silm, Paralleel, Pariis, Pöörlemissagedus, Pendel, Peruu, Pind, ..., Plinius Vanem, Poolus, Prantsuse Guajaana, Prantsuse revolutsioon, Pythagoras, Raadius, Raskusjõud, Raskuskiirendus, Referentsellipsoid, Reljeef, Ringjoon, Sammas, Saturn, Siht, Silinder, Taevakeha, Taevavõlv, Teoloog, Tsentrifugaaljõud, Tsentripetaaljõud, Vana-Kreeka, 1519, 1522, 1672, 1673, 17. sajand, 1700, 1735, 1736, 1743, 1792, 1799, 1842, 1859, 1873, 19. sajand. Laienda indeks (36 rohkem) »

Anaximandros

Anaximandros (umbes 610 eKr – umbes 546 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetose koolkonnast, Thalese õpilane.

Uus!!: Maa kuju ja Anaximandros · Näe rohkem »

Andid

Cono de Arita (Salta provints, Argentina) Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat.

Uus!!: Maa kuju ja Andid · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Maa kuju ja Aristoteles · Näe rohkem »

Assüüria

''Lamassu'' Assüüria oli vanaaja piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.

Uus!!: Maa kuju ja Assüüria · Näe rohkem »

Astronoomia

Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Uus!!: Maa kuju ja Astronoomia · Näe rohkem »

Austraalia manner

Austraalia asend Austraalia reljeef (USGS-i andmed).''Suurendamiseks vajuta kaardile!'' Austraalia satelliidilt Austraalia manner on Uus-Meremaa mandri järel väikseim manner Maal.

Uus!!: Maa kuju ja Austraalia manner · Näe rohkem »

Babüloonia

Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.

Uus!!: Maa kuju ja Babüloonia · Näe rohkem »

Cayenne

Cayenne'i raekoda, juuni 2003 Cayenne on Prantsusmaa meretaguse territooriumi Prantsuse Guajaana pealinn.

Uus!!: Maa kuju ja Cayenne · Näe rohkem »

Christiaan Huygens

Christiaan Huygens (hollandikeelne hääldus) (14. aprill 1629, Haag – 8. juuli 1695, Haag) oli Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik.

Uus!!: Maa kuju ja Christiaan Huygens · Näe rohkem »

Dunkerque

Dunkerque (hollandi: Duinkerke(n), inglise: Dunkirk) on sadamalinn Prantsusmaal Nord'i departemangus, Dunkerque'i piirkonna keskus.

Uus!!: Maa kuju ja Dunkerque · Näe rohkem »

Ekvaator

Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.

Uus!!: Maa kuju ja Ekvaator · Näe rohkem »

Ellips

pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.

Uus!!: Maa kuju ja Ellips · Näe rohkem »

Ellipsoid

Ellipsoid on kolmemõõtmeline kujund, mille ristlõiked on ellipsid ja ringid.

Uus!!: Maa kuju ja Ellipsoid · Näe rohkem »

Eratosthenes

Eratosthenes Küreenest (umbes 276 eKr – umbes 194 eKr) oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom.

Uus!!: Maa kuju ja Eratosthenes · Näe rohkem »

Filosoof

Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.

Uus!!: Maa kuju ja Filosoof · Näe rohkem »

Geograafiline laius

Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.

Uus!!: Maa kuju ja Geograafiline laius · Näe rohkem »

Geograafiline pikkus

Pikkus ehk geograafiline pikkus (λ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust algmeridiaanist.

Uus!!: Maa kuju ja Geograafiline pikkus · Näe rohkem »

Geoid

Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga.

Uus!!: Maa kuju ja Geoid · Näe rohkem »

Giovanni Domenico Cassini

pisi Giovanni Domenico Cassini (prantsuspäraselt Jean-Dominique Cassini; 8. juuni 1625 Perinaldo – 14. september 1712 Pariis) oli itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog, kes töötas algul Itaalias ning hiljem Prantsusmaal (Prantsusmaa alam 1673. aastast).

Uus!!: Maa kuju ja Giovanni Domenico Cassini · Näe rohkem »

Gravitatsiooniseadus

Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.

Uus!!: Maa kuju ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »

India

India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas.

Uus!!: Maa kuju ja India · Näe rohkem »

India elevant

thumb India elevant ehk aasia elevant (Elephas maximus) on elevantlaste sugukonda kuuluv londiline.

Uus!!: Maa kuju ja India elevant · Näe rohkem »

India ookean

India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.

Uus!!: Maa kuju ja India ookean · Näe rohkem »

Isaac Newton

Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda on peetud tänapäeva füüsika alusepanijaks.

Uus!!: Maa kuju ja Isaac Newton · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Maa kuju ja Jupiter · Näe rohkem »

Kaal

Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon.

Uus!!: Maa kuju ja Kaal · Näe rohkem »

Kartograafia

Vahemerest 14. sajandi II poolest. Kartograafia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb geograafiliste kaartide (sealhulgas gloobuste) valmistamise, uurimise ja kasutamisega.

Uus!!: Maa kuju ja Kartograafia · Näe rohkem »

Keha (matemaatika)

Keha on matemaatikas piirpindadega tõkestatud kujund ruumis, mis täielikult ei paikne ühelgi pinnal.

Uus!!: Maa kuju ja Keha (matemaatika) · Näe rohkem »

Kera

right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.

Uus!!: Maa kuju ja Kera · Näe rohkem »

Kilpkonnalised

244px Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.

Uus!!: Maa kuju ja Kilpkonnalised · Näe rohkem »

Kuuvarjutus

Kuuvarjutus 2008. aasta augustis Eestist vaadatuna Kuuvarjutuse skeem Kuuvarjutus on selline varjutus, kui Kuu satub Maa tekitatud varju.

Uus!!: Maa kuju ja Kuuvarjutus · Näe rohkem »

Lapimaa

Lapimaa kaardil. Saami lipp Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.

Uus!!: Maa kuju ja Lapimaa · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Maa kuju ja Maa · Näe rohkem »

Maa pöörlemine

Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje. Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal ESO Paranali observatooriumis Tšiilis.http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal, ES Maa pöörlemine on Maa kui tahke keha pöörlemine ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.

Uus!!: Maa kuju ja Maa pöörlemine · Näe rohkem »

Maa tuum

Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.

Uus!!: Maa kuju ja Maa tuum · Näe rohkem »

Maateadus

Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa. Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.

Uus!!: Maa kuju ja Maateadus · Näe rohkem »

Mõõtühik

Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse selle suuruse väärtuste võrdlemiseks ning kvantitatiivseks iseloomustamiseks.

Uus!!: Maa kuju ja Mõõtühik · Näe rohkem »

Meeter

Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt'; lühend m) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv pikkusühik.

Uus!!: Maa kuju ja Meeter · Näe rohkem »

Meremees

Meremees on inimene, kes töötab laeval või on laeval sõjaväeteenistuses, laevapere liige.

Uus!!: Maa kuju ja Meremees · Näe rohkem »

Meridiaan

Paralleelid ja meridiaanid (nullmeridiaan on märgitud punase joonega) Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel.

Uus!!: Maa kuju ja Meridiaan · Näe rohkem »

Olümpos

Mäemassiivi 3D mudel Olümpos (vanakreeka keeles ῎Ολυμπος Olympos, uuskreeka keeles hääldatud ka kui Olimbos) on kõrguselt teine mäemassiiv Balkani poolsaarel, asukohaga Egeuse mere ranniku lähistel.

Uus!!: Maa kuju ja Olümpos · Näe rohkem »

Olümpose jumalad

Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.

Uus!!: Maa kuju ja Olümpose jumalad · Näe rohkem »

Ookean

Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Maa kuju ja Ookean · Näe rohkem »

Paljas silm

Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.

Uus!!: Maa kuju ja Paljas silm · Näe rohkem »

Paralleel

Paralleelid ja meridiaanid (nullmeridiaan on märgitud helepunase joonega) Paralleel on kujutletav ekvaatoriga paralleelne ringjoon Maa pinnal.

Uus!!: Maa kuju ja Paralleel · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning ainus prantsuse vald-departemang.

Uus!!: Maa kuju ja Pariis · Näe rohkem »

Pöörlemissagedus

Pöörlemissagedus (argikeeles ka pöörlemiskiirus või pöörete arv) on täispöörete arv ajaühiku jooksul.

Uus!!: Maa kuju ja Pöörlemissagedus · Näe rohkem »

Pendel

Pendel on raskusjõu mõjul võnkuv keha.

Uus!!: Maa kuju ja Pendel · Näe rohkem »

Peruu

Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul.

Uus!!: Maa kuju ja Peruu · Näe rohkem »

Pind

Pind (ka geomeetriline pind) on matemaatikas ja eriti topoloogias punktihulk, mis moodustab kahemõõtmelise topoloogilise muutkonna, ka ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund.

Uus!!: Maa kuju ja Pind · Näe rohkem »

Plinius Vanem

Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Maa kuju ja Plinius Vanem · Näe rohkem »

Poolus

Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega. Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.

Uus!!: Maa kuju ja Poolus · Näe rohkem »

Prantsuse Guajaana

Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang Lõuna-Ameerika kirdeosas.

Uus!!: Maa kuju ja Prantsuse Guajaana · Näe rohkem »

Prantsuse revolutsioon

Bastille' vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.

Uus!!: Maa kuju ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »

Pythagoras

Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini''. Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 580 eKr – 500 eKr)"Antiigileksikon", 2.

Uus!!: Maa kuju ja Pythagoras · Näe rohkem »

Raadius

Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c - ümbermõõt, sinisega d - läbimõõt ehk diameeter, punasega r - raadius ja M on keskpunkt või algus. Raadius (ladina keeles radius - kiir) on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.

Uus!!: Maa kuju ja Raadius · Näe rohkem »

Raskusjõud

Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.

Uus!!: Maa kuju ja Raskusjõud · Näe rohkem »

Raskuskiirendus

Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.

Uus!!: Maa kuju ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »

Referentsellipsoid

Referentsellipsoid on Maa kuju matemaatilisel mudelil baseeruv kaartide, sealhulgas ka merekaartide geodeetiline alus.

Uus!!: Maa kuju ja Referentsellipsoid · Näe rohkem »

Reljeef

Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.

Uus!!: Maa kuju ja Reljeef · Näe rohkem »

Ringjoon

Ringjoon ja selle keskpunkt. Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r''. Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.

Uus!!: Maa kuju ja Ringjoon · Näe rohkem »

Sammas

Joonia stiilis samba kapiteel Sambaks nimetatakse püsttoendit.

Uus!!: Maa kuju ja Sammas · Näe rohkem »

Saturn

Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.

Uus!!: Maa kuju ja Saturn · Näe rohkem »

Siht

Siht on eukleidilises ja afiinses geomeetrias sirgete paralleelsust iseloomustav mõiste: kahel sirgel on sama siht, kui nad on paralleelsed.

Uus!!: Maa kuju ja Siht · Näe rohkem »

Silinder

Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.

Uus!!: Maa kuju ja Silinder · Näe rohkem »

Taevakeha

Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks.

Uus!!: Maa kuju ja Taevakeha · Näe rohkem »

Taevavõlv

Taevavõlv ehk taevalaotus (heebrea keeles raqia‘, vanakreeka keeles stereôma, ladina keeles firmamentum) on taevas, niivõrd kui see näib kuplikujulise võlvina.

Uus!!: Maa kuju ja Taevavõlv · Näe rohkem »

Teoloog

Vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.

Uus!!: Maa kuju ja Teoloog · Näe rohkem »

Tsentrifugaaljõud

Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega.

Uus!!: Maa kuju ja Tsentrifugaaljõud · Näe rohkem »

Tsentripetaaljõud

Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud on kõ­verjoonelisel trajektooril liikuvale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud trajektoori kõveruskeskmesse (ringliikumise korral ringjoone keskpunkti).

Uus!!: Maa kuju ja Tsentripetaaljõud · Näe rohkem »

Vana-Kreeka

Ateena akropol Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Uus!!: Maa kuju ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »

1519

1519.

Uus!!: Maa kuju ja 1519 · Näe rohkem »

1522

1522.

Uus!!: Maa kuju ja 1522 · Näe rohkem »

1672

1672.

Uus!!: Maa kuju ja 1672 · Näe rohkem »

1673

1673.

Uus!!: Maa kuju ja 1673 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Maa kuju ja 17. sajand · Näe rohkem »

1700

1700.

Uus!!: Maa kuju ja 1700 · Näe rohkem »

1735

1735.

Uus!!: Maa kuju ja 1735 · Näe rohkem »

1736

1736.

Uus!!: Maa kuju ja 1736 · Näe rohkem »

1743

1743.

Uus!!: Maa kuju ja 1743 · Näe rohkem »

1792

1792.

Uus!!: Maa kuju ja 1792 · Näe rohkem »

1799

1799.

Uus!!: Maa kuju ja 1799 · Näe rohkem »

1842

1842.

Uus!!: Maa kuju ja 1842 · Näe rohkem »

1859

1859.

Uus!!: Maa kuju ja 1859 · Näe rohkem »

1873

1873.

Uus!!: Maa kuju ja 1873 · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Maa kuju ja 19. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »