Kiiremini kui brauser!
44 suhted: Aatom, Argoon, Biomarker, Elektriväli, Elektron, Ergastatud olek, Footon, Fotoluminestsents, Heelium, Ioon, Kiiritus, Kovalentne side, Krüptoon, Kvantarvuti, Kvantbitt, Kvantkrüptograafia, Lainepikkus, Lämmastik, Lõõmutamine, Luminestsents, Magnetväli, Mikroskoop, Molekul, Neutron, Orbitaal, Polarisatsioon, Prooton, Punane, Rakk, Resonants, Sümmeetria, Süsinik, Spektroskoopia, Spinn, Spintroonika, Teemant, Toatemperatuur, Valentselektron, Valgus, Valguse neeldumine, 1970. aastad, 1991, 2008, 2012.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Aatom · Näe rohkem »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Argoon · Näe rohkem »
Biomarker
Biomarker on elusorganismi teatud karakteristik (tüüpiliselt organismis leiduv molekul, nt valk või DNA lõik), mille hulk või kontsentratsioon näitab organismi füsioloogilist seisundit, sh võimaldab hinnata toksiliste ainete poolt esile kutsutud füsioloogilisi muutusi organismis.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Biomarker · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Elektriväli · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Elektron · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Footon · Näe rohkem »
Fotoluminestsents
Kolm luminestseeruvat ainet UV-kiirguses Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine materjalist pärast lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Fotoluminestsents · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Heelium · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Ioon · Näe rohkem »
Kiiritus
Kiiritus on protsess, mille kaudu objekt puutub kokku kiirgusega.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Kiiritus · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Krüptoon
Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Krüptoon · Näe rohkem »
Kvantarvuti
Kvantarvuti on arvuti, mis kasutab informatsiooni töötluseks kvantmehaanika fenomene, näiteks superpositsiooni ja põimumist, et andmeid muuta.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Kvantarvuti · Näe rohkem »
Kvantbitt
Kvantbitt (inglise keeles quantum bit, lühendatult qubit) on kvantinformatsiooni ühik, biti vaste kvantmehaanikas ning põhiline informatsiooniühik kvantarvutites.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Kvantbitt · Näe rohkem »
Kvantkrüptograafia
Kvantkrüptograafia on krüptograafia haru, mis kasutab kvantmehaanika omadusi krüptoprotokollide rakendamiseks.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Kvantkrüptograafia · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lõõmutamine
Lõõmutamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti, hoidmine nimetatud temperatuuril ja aeglane jahutamine.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Lõõmutamine · Näe rohkem »
Luminestsents
Kemoluminestsents, mis tekkis vesinikperoksiidi ja luminooli vahelisel reaktsioonil Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraaldiapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Luminestsents · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Magnetväli · Näe rohkem »
Mikroskoop
stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Mikroskoop · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Molekul · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Neutron · Näe rohkem »
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Orbitaal · Näe rohkem »
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Polarisatsioon · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Prooton · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Punane · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Rakk · Näe rohkem »
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Resonants · Näe rohkem »
Sümmeetria
Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Sümmeetria · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Süsinik · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Spinn · Näe rohkem »
Spintroonika
Spintroonika (ka spinntroonika) ehk spinnelektroonika on teadusharu, mis uurib elektrone elektrilaenguid, spinne ja nendega seotud magnetmomente.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Spintroonika · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Teemant · Näe rohkem »
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Toatemperatuur · Näe rohkem »
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Valentselektron · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Valgus · Näe rohkem »
Valguse neeldumine
Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »
1970. aastad
1970.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja 1970. aastad · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja 1991 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja 2008 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: N-V-tsentrid teemandis ja 2012 · Näe rohkem »
