Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Osakestefüüsika standardmudel

Index Osakestefüüsika standardmudel

Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.

Sisukord

  1. 71 suhted: Aatom, Aatomituum, Abdus Salam, Antiosake, Astrofüüsika, B-kvark, Barüonid, Bose-Einsteini statistika, Bosonid, CERN, Elektrilaeng, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektromagnetism, Elektron, Elektronõrk vastastikmõju, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Erirelatiivsusteooria, Fermi-Diraci statistika, Fermionid, Footon, François Englert, Fundamentaalne vastastikmõju, Gluuon, Gravitatsioon, Hadronid, Higgsi boson, Kosmoloogia, Kvantelektrodünaamika, Kvantfüüsika, Kvantkromodünaamika, Kvantmehaanika, Kvantväljateooria, Kvargid, Leptonid, Müüon, Mesonid, Nõrk vastastikmõju, Neutriinod, Nobeli füüsikaauhind, Pauli printsiip, Peter Higgs, Sheldon Lee Glashow, Spinn, Steven Weinberg, Suur Hadronite Põrguti, T-kvark, Teooria, Tevatron, The New York Times, ... Laienda indeks (21 rohkem) »

  2. Osakestefüüsika

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Aatom

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Aatomituum

Abdus Salam

1987 Mohammad Abdus Salam (29. jaanuar 1926 – 21. november 1996) oli Pakistani füüsikateoreetik.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Abdus Salam

Antiosake

Osakesed ja antiosakesed. Vasakul ülalt alla: elektron, prooton, neutron. Antiosakesed paremal ülalt alla: positron, antiprooton, antineutron Antiosake on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga (osake on omakorda antiosakese jaoks vastasosake).

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Antiosake

Astrofüüsika

Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Astrofüüsika

B-kvark

B-kvark ehk bottom-kvark ehk põhjakvark on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna põhisus (inglise keeles bottomness).

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja B-kvark

Barüonid

Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Barüonid

Bose-Einsteini statistika

Bose-Einsteini statistika on rakendatav täiesti ühesugustest ning põhimõtteliselt eristamatutest täisarvulise spinniga osakestest (bosonitest) koosneva süsteemi puhul.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Bose-Einsteini statistika

Bosonid

Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Bosonid

CERN

ALICE eksperiment ehk Suur Ioonide Põrgutamise Eksperiment CERNis, mis on üks maailma suurimaid füüsikaeksperimente. Seal põrgutatakse raskeid (näiteks plii) ioone, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel, et uurida kvark-gluuonplasmat – olekut, milles universumi aine oli esimestel hetkedel pärast suurt pauku.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja CERN

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Elektrilaeng

Elektromagnetiline vastastikmõju

Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Elektromagnetiline vastastikmõju

Elektromagnetism

Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Elektromagnetism

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Elektron

Elektronõrk vastastikmõju

Elektronõrk vastastikmõju ehk elektronõrk interaktsioon on osakestefüüsikas matemaatiline ja kontseptuaalne kombinatsioon kahest fundamentaalsest vastastikmõjust; elektromagnetilisest ja nõrgast vastastikmõjust.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Elektronõrk vastastikmõju

Elementaarlaeng

Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Elementaarlaeng

Elementaarosakesed

Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Elementaarosakesed

Erirelatiivsusteooria

Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Erirelatiivsusteooria

Fermi-Diraci statistika

Fermi-Diraci statistika on kvantstatistika, mis kirjeldab põhimõtteliselt eristamatutest poolespinnilistest elementaarosakestest koosnevaid süsteeme.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Fermi-Diraci statistika

Fermionid

Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Fermionid

Footon

Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Footon

François Englert

pisi François Englert (sündinud 6. novembril 1932) on Belgia füüsikateoreetik.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja François Englert

Fundamentaalne vastastikmõju

Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Fundamentaalne vastastikmõju

Gluuon

Gluuon on elementaarosake, mis vahendab tugevat vastasmõju ehk värvusjõudu kvarkide vahel.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Gluuon

Gravitatsioon

Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Gravitatsioon

Hadronid

Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Hadronid

Higgsi boson

Higgsi boson ehk Higgsi osake on osakestefüüsika standardmudelis esinev elementaarosake, mille olemasolu ennustas esimesena Briti füüsik Peter Higgs.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Higgsi boson

Kosmoloogia

Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Kosmoloogia

Kvantelektrodünaamika

Kvantelektrodünaamika (inglise keeles quantum electrodynamics; akronüüm QED) on osakestefüüsikas elektrodünaamika relativistlik kvantväljateooria, mis sisuliselt näitab kuidas interakteeruvad omavahel valgus ja mateeria.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Kvantelektrodünaamika

Kvantfüüsika

Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Kvantfüüsika

Kvantkromodünaamika

Kvargil on kolm värvi. Gluuonite värvijõud (kujutatud kollaste lainetena) seovad kvargid hadroniteks Kvantkromodünaamika (inglise keeles quantum chromodynamics, QCD) on kvantväljateooria, mis kirjeldab kvarkide ja gluuonite vahelist tugevat vastastikmõju.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Kvantkromodünaamika

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Kvantmehaanika

Kvantväljateooria

Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Kvantväljateooria

Kvargid

Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Kvargid

Leptonid

Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Leptonid

Müüon

raam Müüon (\mu^; ingl muon) on elektronisarnane elementaarosake, mis kuulub koos viie teise osakesega (e^-, \tau^-,\nu_e,\nu_\mu, \nu_\tau) leptonite hulka.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Müüon

Mesonid

Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid (st. nende spinn on täisarvuline).

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Mesonid

Nõrk vastastikmõju

Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Nõrk vastastikmõju

Neutriinod

Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Neutriinod

Nobeli füüsikaauhind

Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Nobeli füüsikaauhind

Pauli printsiip

Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Pauli printsiip

Peter Higgs

Peter Ware Higgs (sündinud 29. mail 1929 Newcastle'is) on Suurbritannia füüsik, kelle uurimisvaldkond on teoreetiline füüsika.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Peter Higgs

Sheldon Lee Glashow

püsti Sheldon Lee Glashow (sündinud 5. detsembril 1932 New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Sheldon Lee Glashow

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Spinn

Steven Weinberg

Steven Weinberg 2010. aastal Austinis Steven Weinberg 2005. aastal Steven Weinberg (3. mai 1933 New York – 23. juuli 2021 Austin, Texas) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Steven Weinberg

Suur Hadronite Põrguti

Suure Hadronite Põrguti skeemLHC – põhikiirendiSPS – superprootonisünkrotronPS – prootonisünkrotronAD – antiprootonite aeglustiCTF3 – kompaktse lineaarpõrguti katseseadeCNGS – Gran Sasso neutriinoprojekt Vaade tunnelile Õõsresonaatori testimine Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Suur Hadronite Põrguti

T-kvark

T-kvark (ehk top-kvark, ehk tipukvark) on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna tipusus (inglise keeles topness).

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja T-kvark

Teooria

Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Teooria

Tevatron

Tevatroni (tagumine) ja põhisööturi maapealsed osad CDF-detektor Tevatron oli Fermilabi osakestekiirendi Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis Chicago külje all Batavias.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Tevatron

The New York Times

The New York Times (eesti keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju New York Times) on rahvusvaheliselt tuntud ajaleht, mis asutati 1851.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja The New York Times

Tugev vastastikmõju

Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Tugev vastastikmõju

Tumeaine

Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Tumeaine

Tumeenergia

Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Tumeenergia

Tuumafüüsika

Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Tuumafüüsika

Vaheosakesed

Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Vaheosakesed

Värvilaeng

Värvilaeng on kvarke ja gluuoneid iseloomustav kvantarv, mis sarnaneb (natuke!) elektrilaenguga.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja Värvilaeng

W- ja Z-boson

W-boson on vaheosakeste hulka kuuluv elementaarosake.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja W- ja Z-boson

1960

1960.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 1960

1964

1964.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 1964

1967

1967.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 1967

1973

1973.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 1973

1974

1974.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 1974

1977

1977.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 1977

1979

1979.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 1979

1981

1981.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 1981

1995

1995.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 1995

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 2000

2010

2010.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 2010

2011

2011.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 2011

2012

2012.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 2012

4. juuli

4.

Vaata Osakestefüüsika standardmudel ja 4. juuli

Vaata ka

Osakestefüüsika

Tuntud ka kui Elementaarosakeste füüsika Standardmudel, Standardmudel, Ühendmudel.

, Tugev vastastikmõju, Tumeaine, Tumeenergia, Tuumafüüsika, Vaheosakesed, Värvilaeng, W- ja Z-boson, 1960, 1964, 1967, 1973, 1974, 1977, 1979, 1981, 1995, 2000, 2010, 2011, 2012, 4. juuli.