Kiiremini kui brauser!
105 suhted: Aasta puu, Annelinn, Askorbiinhape, August, Õis, Carl von Linné, Elliptiline leht, Euraasia, Glükosiidid, Harilik paakspuu, Harilik pärn, Harilik ploomipuu, Juurevõsu, Kaalium, Kaheidulehelised, Kallas, Karvad, Katteseemnetaimed, Kattesoomus, Kännuvõsu, Kärbselised, Kirsipuu, Kiudained (toit), Kobar, Korv, Kroonlehed, Kuldnokk, Lammas, Lõng, Lõve, Lehelaba, Leheroots, Leht, Lehtmets, Levila, Liivik, Limaskest, Linnud, Loodusajakiri, Look, Luuvili, Meetaimed, Mesilane, Mineraaltoiteained, Näärmed, Noorendik, Norra, Oks, Palavik, Pärismaine elustik, ..., Põõsas, Põhjapolaarjoon, Põletik, Pektiin, Perekond (bioloogia), Pihlakas, Pistik, Pookimine, Pruun, Puit, Pung, Putuktolmlemine, Puu, Puukoor, Raiesmik, Rakend, Rästas, Roosõielised, Roosilaadsed, Saagjas leheserv, Sahhariidid, Sahharoos, Samblikud, Seedekulgla, Seeme, Segamets, September, Sidrunhape, Sinihape, Sitkus, Sool (anatoomia), Soolad, Sugukond (bioloogia), Taimed, Talu, Tüvi, Tee (jook), Terve leheserv, Toiduainetööstus, Toiduvärvid, Tool, Toominga-võrgendikoi, Toomingas, Toompuu, Tselluloos, Tugevus, Vahelduv leheseis, Valgud, Vastne, Värvipigment, Võra, Võrse, Vooluveekogu, 2010, 2012. Laienda indeks (55 rohkem) »
Aasta puu
Pihlakas, aasta puu 2000 ja 2022 Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.
Uus!!: Harilik toomingas ja Aasta puu · Näe rohkem »
Annelinn
Droonivideo Annelinnast 2021. aasta juulis Annelinn 2021. aastal Annelinna vaade Kesklinna poolt Annelinna hooned Annelinn on Tartu linnaosa, mis asub Emajõe vasakul kaldal.
Uus!!: Harilik toomingas ja Annelinn · Näe rohkem »
Askorbiinhape
L-Askorbiinhape Askorbiinhappe molekuli mudel. Must on süsinik, punane hapnik ja valge vesinik Askorbiinhappe optilised isomeerid Askorbiinhape on keemiline ühend molekulivalemiga, mida enamasti samastatakse C-vitamiiniga.
Uus!!: Harilik toomingas ja Askorbiinhape · Näe rohkem »
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Uus!!: Harilik toomingas ja August · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Harilik toomingas ja Õis · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Harilik toomingas ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Elliptiline leht
Elliptiline leht on leht, mille laba aheneb tipu ja aluse suunas, kusjuures lehelaba kõige laiem koht on selle keskosas ja lehelaba laius moodustab üle kolmandiku (teistel andmetel üle poole) selle pikkusest.
Uus!!: Harilik toomingas ja Elliptiline leht · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Harilik toomingas ja Euraasia · Näe rohkem »
Glükosiidid
Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist.
Uus!!: Harilik toomingas ja Glükosiidid · Näe rohkem »
Harilik paakspuu
Paakspuu õied Harilik paakspuu (Frangula alnus, sünonüüm Rhamnus frangula) on türnpuuliste sugukonda paakspuu perekonda kuuluv madal puu või põõsas.
Uus!!: Harilik toomingas ja Harilik paakspuu · Näe rohkem »
Harilik pärn
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Uus!!: Harilik toomingas ja Harilik pärn · Näe rohkem »
Harilik ploomipuu
Õitsev ploomipuu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu.
Uus!!: Harilik toomingas ja Harilik ploomipuu · Näe rohkem »
Juurevõsu
Noore pärna juurevõsu Juurevõsud on taime juurel asetsevatest lisapungadest kasvanud võsud.
Uus!!: Harilik toomingas ja Juurevõsu · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Harilik toomingas ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Harilik toomingas ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Kallas
Kallas on veekogu (tavaliselt jõge või väikest järve) ääristav maariba.
Uus!!: Harilik toomingas ja Kallas · Näe rohkem »
Karvad
Meriinovillakiu (ülal) ja inimese karva (all) võrdlus Karvad on valgust moodustunud kiud, mis kasvavad dermises asuvatest karvanääpsudest.
Uus!!: Harilik toomingas ja Karvad · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Harilik toomingas ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kattesoomus
Kattesoomus (õie) on kattelehtedega analoogiline moodustis.
Uus!!: Harilik toomingas ja Kattesoomus · Näe rohkem »
Kännuvõsu
Lepa känd kännuvõsudega Kännuvõsu ehk tüüvõsu on puu kännust kasvanud võrse, mis võib areneda iseseisvaks taimeks.
Uus!!: Harilik toomingas ja Kännuvõsu · Näe rohkem »
Kärbselised
Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.
Uus!!: Harilik toomingas ja Kärbselised · Näe rohkem »
Kirsipuu
Kirsipuu sügisel Maguskirss "Ene" Kirsipuust saetud plangu pind Kirsipuu (Cerasus Mill.) on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond.
Uus!!: Harilik toomingas ja Kirsipuu · Näe rohkem »
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Uus!!: Harilik toomingas ja Kiudained (toit) · Näe rohkem »
Kobar
Kobar (racemus) on pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik.
Uus!!: Harilik toomingas ja Kobar · Näe rohkem »
Korv
Käsitsi valmistatud korvid Tartu hansapäevade Jõelinnas, juuli 2012 Korvilaadung kokkupakkimise eel Tartu keskpargis hansapäevadel, juuli 2012 Mehe mõõtu punutud korvpudel korvide taustal, juuli 2012 Korv oli algselt vitstest, puukoorest või muust vastupidavast looduslikust materjalist punutud avar anum, mida enamasti kasutati tahkete asjade transpordiks ja hoiustamiseks.
Uus!!: Harilik toomingas ja Korv · Näe rohkem »
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Uus!!: Harilik toomingas ja Kroonlehed · Näe rohkem »
Kuldnokk
Kuldnokk (Sturnus vulgaris) on linnuliik kuldnoklaste sugukonnast kuldnoka perekonnast.
Uus!!: Harilik toomingas ja Kuldnokk · Näe rohkem »
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Harilik toomingas ja Lammas · Näe rohkem »
Lõng
Carlton Alfred Smith, "Tüdrukud lõnga kerimas" Lõng on kiudude ketramisel saadav saadud põimitud kiududega või ühe pika kiuna esinev materjal riide, silmkoeesemete jms kudumiseks, tikkimiseks jneEesti keele seletav sõnaraamat 2009.
Uus!!: Harilik toomingas ja Lõng · Näe rohkem »
Lõve
Lõve on küla Valga maakonnas Tõrva vallas.
Uus!!: Harilik toomingas ja Lõve · Näe rohkem »
Lehelaba
Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa.
Uus!!: Harilik toomingas ja Lehelaba · Näe rohkem »
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Uus!!: Harilik toomingas ja Leheroots · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Harilik toomingas ja Leht · Näe rohkem »
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Uus!!: Harilik toomingas ja Lehtmets · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Harilik toomingas ja Levila · Näe rohkem »
Liivik
Tinaliiv Mustoja maastikukaitsealal. Selle liiviku kujunemist mõjutas laskeväljaks olemine Liivik on hõreda taimkatte või taimkatteta väheliigestunud pinnamoega liivane ala.
Uus!!: Harilik toomingas ja Liivik · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Harilik toomingas ja Limaskest · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Harilik toomingas ja Linnud · Näe rohkem »
Loodusajakiri
MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju.
Uus!!: Harilik toomingas ja Loodusajakiri · Näe rohkem »
Look
Look on teatud tüüpi hoburakendi osa, kõveraks painutatud puust või metallist poolkaar, mis jääb hobuse kaela kohale ning mille külge kinnituvad rangiroomade abil aisad.
Uus!!: Harilik toomingas ja Look · Näe rohkem »
Luuvili
Luuvili on lihakvilja tüüp.
Uus!!: Harilik toomingas ja Luuvili · Näe rohkem »
Meetaimed
Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Uus!!: Harilik toomingas ja Meetaimed · Näe rohkem »
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Uus!!: Harilik toomingas ja Mesilane · Näe rohkem »
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Uus!!: Harilik toomingas ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Uus!!: Harilik toomingas ja Näärmed · Näe rohkem »
Noorendik
Noorendik on mets, kus domineeriva rinde puude keskmine kõrgus on üle 1,3 m ja nende keskmine läbimõõt väiksem kui 6 cm.
Uus!!: Harilik toomingas ja Noorendik · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Harilik toomingas ja Norra · Näe rohkem »
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Uus!!: Harilik toomingas ja Oks · Näe rohkem »
Palavik
Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit Oskar Kallise pastellmaal "Palavik" (1917) Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri.
Uus!!: Harilik toomingas ja Palavik · Näe rohkem »
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Uus!!: Harilik toomingas ja Pärismaine elustik · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Harilik toomingas ja Põõsas · Näe rohkem »
Põhjapolaarjoon
Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975 Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.
Uus!!: Harilik toomingas ja Põhjapolaarjoon · Näe rohkem »
Põletik
Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Uus!!: Harilik toomingas ja Põletik · Näe rohkem »
Pektiin
Pektiin on keemiliselt polü-D-galakturoonhape.
Uus!!: Harilik toomingas ja Pektiin · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Harilik toomingas ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pihlakas
Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Uus!!: Harilik toomingas ja Pihlakas · Näe rohkem »
Pistik
Pistik on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud lehe-, varre- või juureosa, mis sisaldab kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid.
Uus!!: Harilik toomingas ja Pistik · Näe rohkem »
Pookimine
Pookimine ehk vääristamine on vegetatiivse paljundamise viis, mille korral ühe taime (emataime) tükike (poogend) pannakse kasvama teise taime (aluse) juurele või võrasse.
Uus!!: Harilik toomingas ja Pookimine · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Harilik toomingas ja Pruun · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Harilik toomingas ja Puit · Näe rohkem »
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Uus!!: Harilik toomingas ja Pung · Näe rohkem »
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Uus!!: Harilik toomingas ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Harilik toomingas ja Puu · Näe rohkem »
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Uus!!: Harilik toomingas ja Puukoor · Näe rohkem »
Raiesmik
Raiesmik Laupa külas 2023. aastal Raiesmik ehk raiestik ehk kännustik (inglise clear cut area) on valdavalt metsanduses kasutatav termin metsamaa kohta, mis jääb järele pärast metsa lageraiet kuni uue metsapõlvkonna võrade liitumiseni.
Uus!!: Harilik toomingas ja Raiesmik · Näe rohkem »
Rakend
Rakend on veolooma sõiduvahendi või põllutööriista ette kinnitamise (rakendamise) vahendite ehk rakmete süsteem, rakendiks nimetatakse ka sõidukit või tööriista koos selle ette rakendatud ühe või mitme veoloomaga.
Uus!!: Harilik toomingas ja Rakend · Näe rohkem »
Rästas
Rästas (Turdus) on lindude perekond rästaslaste sugukonnast.
Uus!!: Harilik toomingas ja Rästas · Näe rohkem »
Roosõielised
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Uus!!: Harilik toomingas ja Roosõielised · Näe rohkem »
Roosilaadsed
Roosilaadsed (Rosales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Harilik toomingas ja Roosilaadsed · Näe rohkem »
Saagjas leheserv
pisi Saagjas leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammaste ja nendevaheliste teravate sälkudega leheserv.
Uus!!: Harilik toomingas ja Saagjas leheserv · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Harilik toomingas ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Uus!!: Harilik toomingas ja Sahharoos · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Harilik toomingas ja Samblikud · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Harilik toomingas ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Harilik toomingas ja Seeme · Näe rohkem »
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Uus!!: Harilik toomingas ja Segamets · Näe rohkem »
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Uus!!: Harilik toomingas ja September · Näe rohkem »
Sidrunhape
Sidrunhape Sidrunhappe molekuli mudel polariseeritud valguses Sidrunhape (IUPACi nimi 2-hüdroksüpropaan-1,2,3-trikarboksüülhape) isoleeriti sidrunist.
Uus!!: Harilik toomingas ja Sidrunhape · Näe rohkem »
Sinihape
Sinihappe molekuli mudel Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.
Uus!!: Harilik toomingas ja Sinihape · Näe rohkem »
Sitkus
Sitkus on materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda olulist deformeerumist.
Uus!!: Harilik toomingas ja Sitkus · Näe rohkem »
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Uus!!: Harilik toomingas ja Sool (anatoomia) · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Harilik toomingas ja Soolad · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Harilik toomingas ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Harilik toomingas ja Taimed · Näe rohkem »
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Uus!!: Harilik toomingas ja Talu · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Harilik toomingas ja Tüvi · Näe rohkem »
Tee (jook)
Teepõõsad Tee on looduslik, aromaatne ja värskendav ning tulenevalt valmistusviisist kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest.
Uus!!: Harilik toomingas ja Tee (jook) · Näe rohkem »
Terve leheserv
Aed-pirnipuu leheserv on terve Terveks leheservaks nimetatakse lehe ilma igasuguste väljalõigeteta, sirget või kaarjat serva.
Uus!!: Harilik toomingas ja Terve leheserv · Näe rohkem »
Toiduainetööstus
Juustutootmine Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.
Uus!!: Harilik toomingas ja Toiduainetööstus · Näe rohkem »
Toiduvärvid
Toiduvärvid on värvained, mida kasutatakse toiduainele soovitud värvuse andmiseks või olemasoleva värvuse tugevdamiseks.
Uus!!: Harilik toomingas ja Toiduvärvid · Näe rohkem »
Tool
neoliitikumi perioodist 4750-4700 a. eKr. Leitud Rumeenias. Tool on ühe inimese istumiseks mõeldud mööbliese, millel on jalad ja seljatugi (leen).
Uus!!: Harilik toomingas ja Tool · Näe rohkem »
Toominga-võrgendikoi
Toominga-võrgendikoi (Yponomeuta evonymellus, sünonüüm Yponomeuta evonymella) on liblikaliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Harilik toomingas ja Toominga-võrgendikoi · Näe rohkem »
Toomingas
Toomingas on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv lehtpuude alamperekond.
Uus!!: Harilik toomingas ja Toomingas · Näe rohkem »
Toompuu
Toompuu (Prunus) on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehiste ja igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Uus!!: Harilik toomingas ja Toompuu · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Harilik toomingas ja Tselluloos · Näe rohkem »
Tugevus
Tugevus on materjali võime koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele.
Uus!!: Harilik toomingas ja Tugevus · Näe rohkem »
Vahelduv leheseis
Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.
Uus!!: Harilik toomingas ja Vahelduv leheseis · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Harilik toomingas ja Valgud · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Harilik toomingas ja Vastne · Näe rohkem »
Värvipigment
Pigmendid Pigment on iga keemiline ühend, mis tekitab vaatajal värvusaistingu, värvipigment kitsamas tähenduses on peen pulber, mida kasutatakse värvides ja viimistlusmaterjalides värvust andva osisena.
Uus!!: Harilik toomingas ja Värvipigment · Näe rohkem »
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Uus!!: Harilik toomingas ja Võra · Näe rohkem »
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Uus!!: Harilik toomingas ja Võrse · Näe rohkem »
Vooluveekogu
Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.
Uus!!: Harilik toomingas ja Vooluveekogu · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Harilik toomingas ja 2010 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Harilik toomingas ja 2012 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Cerasus padus, Meied, Padus avium, Prunus padus, Prunus racemosa, Tumilgas.
