Sisukord
55 suhted: Aasia, Ameerika Ühendriigid, Aur, Austraalia, Austria, Bassein, Boiler, Brasiilia, Energia, Erisoojus, Etanool, Euroopa, Hajuskiirgus, Hiina, Ida, Iisrael, India, Jaapan, Kanada, Katlakivi, Klaas, Kondensatsioon, Ladina-Ameerika, Lahus, Lääs, Lõuna, Linnastumine, Päike, Päikesekiirgus, Põhjamaad, Peegel, Rõhk, Rooste, Saksamaa, Samakõrgusjoon, Solaarkonstant, Soojusenergia, Soojusjuhtivus, Soojuskandja, Soojuskiirgus, Soojusmahtuvus, Soojusvaheti, Tarbevesi, Tarbija, Türgi, Teadus, Temperatuuriandur, Torn, Tuul, Uus-Meremaa, ... Laienda indeks (5 rohkem) »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Päikesekollektor ja Aasia
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Päikesekollektor ja Ameerika Ühendriigid
Aur
Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.
Vaata Päikesekollektor ja Aur
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Päikesekollektor ja Austraalia
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Päikesekollektor ja Austria
Bassein
Müller’sches Volksbad) Katsebassein Bassein on suur lahtine veemahuti, tehisveekogu (nt ujumisbassein, katsebassein) või ehitistega piiratud loodusliku veekogu osa (nt sadamabassein).
Vaata Päikesekollektor ja Bassein
Boiler
Boiler ehk veesoojendi (inglise boiler) on suletud anum, milles vett või muud vedelikku soojendatakse; teatud soojusvaheti.
Vaata Päikesekollektor ja Boiler
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Vaata Päikesekollektor ja Brasiilia
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Päikesekollektor ja Energia
Erisoojus
Erisoojus (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Vaata Päikesekollektor ja Erisoojus
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Päikesekollektor ja Etanool
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Päikesekollektor ja Euroopa
Hajuskiirgus
Hajuskiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis hajub atmosfääris.
Vaata Päikesekollektor ja Hajuskiirgus
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Päikesekollektor ja Hiina
Ida
Idakaar kompassil Ida (E või O) on üks neljast põhi-ilmakaarest.
Vaata Päikesekollektor ja Ida
Iisrael
Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas.
Vaata Päikesekollektor ja Iisrael
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Päikesekollektor ja India
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Päikesekollektor ja Jaapan
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Päikesekollektor ja Kanada
Katlakivi
Katlakivi on karbonaatidest (põhiliselt kaltsiumkarbonaadist ja magneesiumkarbonaadist) koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel) katelde, keedunõude, torude vms sisepinnale.
Vaata Päikesekollektor ja Katlakivi
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Päikesekollektor ja Klaas
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Vaata Päikesekollektor ja Kondensatsioon
Ladina-Ameerika
thumb Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada.
Vaata Päikesekollektor ja Ladina-Ameerika
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Vaata Päikesekollektor ja Lahus
Lääs
thumb Lääs (W) on üks neljast põhi-ilmakaarest, mille asimuut on 270 kraadi.
Vaata Päikesekollektor ja Lääs
Lõuna
thumb Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi.
Vaata Päikesekollektor ja Lõuna
Linnastumine
Üha enam laieneva San Francisco kaart aastast 1859 Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
Vaata Päikesekollektor ja Linnastumine
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Päikesekollektor ja Päike
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Vaata Päikesekollektor ja Päikesekiirgus
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Vaata Päikesekollektor ja Põhjamaad
Peegel
Peegel Kõverpeegel suunab valguskiired ühte punkti Pildi moodustumine Auto külgmine tahavaatepeegel Louise Catherine Breslau. Tualett. 1898 Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi.
Vaata Päikesekollektor ja Peegel
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Päikesekollektor ja Rõhk
Rooste
Roostetanud mürsukestad Suur-Pakri saarel Roostetanud plasku mererannal Rooste ehk roostetus on raua korrosioon.
Vaata Päikesekollektor ja Rooste
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Päikesekollektor ja Saksamaa
Samakõrgusjoon
Samakõrgusjooned topograafilisel kaardil Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte.
Vaata Päikesekollektor ja Samakõrgusjoon
Solaarkonstant
Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest.
Vaata Päikesekollektor ja Solaarkonstant
Soojusenergia
Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel.
Vaata Päikesekollektor ja Soojusenergia
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Vaata Päikesekollektor ja Soojusjuhtivus
Soojuskandja
Soojuskandja on suvalises agregaatolekus aine, millega soojus mingisse süsteemi sisestatakse, seal edastatakse või sealt väljastatakse.
Vaata Päikesekollektor ja Soojuskandja
Soojuskiirgus
Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Päikesekollektor ja Soojuskiirgus
Soojusmahtuvus
Soojusmahtuvus ehk soojusmahutavus on soojushulk, mis on vajalik keha kui termdünaamilise süsteemi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Vaata Päikesekollektor ja Soojusmahtuvus
Soojusvaheti
Soojusvaheti Soojusvaheti on seade soojuse ülekandmiseks kõrgema temperatuuriga keskkonnast madalama temperatuuriga keskkonda.
Vaata Päikesekollektor ja Soojusvaheti
Tarbevesi
Tarbevesi on vesi mis tarvitatakse ära tootmises, toiduvalmistamises, põllumajanduses ja mida otse ei tagastata veekogudesse.
Vaata Päikesekollektor ja Tarbevesi
Tarbija
Naisterahvas ostab pipraid Tarbija on hüviseid tarbiv isik.
Vaata Päikesekollektor ja Tarbija
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Päikesekollektor ja Türgi
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Päikesekollektor ja Teadus
Temperatuuriandur
Temperatuuriandur on seadis, mis teisendab temperatuuri väärtuse enamasti vastavaks elektripingeks.
Vaata Päikesekollektor ja Temperatuuriandur
Torn
Pisa kellatorn. Torn on kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem.
Vaata Päikesekollektor ja Torn
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Vaata Päikesekollektor ja Tuul
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Päikesekollektor ja Uus-Meremaa
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Vaata Päikesekollektor ja Vaakum
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Päikesekollektor ja Vask
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Vaata Päikesekollektor ja Võimsus
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Päikesekollektor ja Vedelik
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Päikesekollektor ja Vesi