Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Alumiinium, Ülijuhtivus, Diamagnetism, Diameeter, Elektriarvesti, Elektrijuht, Elektrimootor, Elektrivälja jõujoon, Elektrivool, Elektrodünaamika, Elektromagnetiline induktsioon, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromotoorjõud, Elektron, Eritakistus, Ferriit (elektrotehnika), General Electric, Halli efekt, Induktsioonpliit, Jõud, Joule'i-Lenzi seadus, Keemiline element, Kineetiline energia, Kvantmehaanika, Laager, Léon Foucault, Lennuk, Lorentzi jõud, Magnetiline induktsioon, Magnetväli, Magnetvoog, Münt, Meissneri efekt, Metallid, Metallidetektor, Metallurgia, Michael Faraday, Neodüüm, Pidur, Pinnaefekt, Prantsusmaa peaminister, Rong, Sagedus, Spidomeeter, Spinn, Takistus, Temperatuur, Tihedus, Transformaator, Vagun, ..., Vahelduvvool, Valem, Vask, Võll, Veeremine, 1824, 1834, 1855, 1879. Laienda indeks (9 rohkem) »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Pöörisvool ja Alumiinium · Näe rohkem »
Ülijuhtivus
Materjal, mis paneb rongid lendama. Üliväike pilt üliheast juhist. Ülijuhi jaoks kõrgel, kuid tavamõistes siiski madalal temperatuuril (95 K, -178.15 0C) võib pildil kujutatud ütriumbaariumvaskoksiidi kristalle võrrelda Napoleoniga. Sõdurite asemel juhitakse siin aga elektrone ilma igasuguse takistuseta sinna kuhu vaja. Vaatamata väikestele kristallidele mikrotasandil, on YBa2Cu3O7−x makroskoopilisel tasandil suur tegija, leides kasutust nii ülijuhtivate supermagnetite kui ka ülisuurtel kiirustel (ca 600 km/h) liikuvate rongide tehnoloogiates. Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja (seda tuntakse Meissneri efektina).
Uus!!: Pöörisvool ja Ülijuhtivus · Näe rohkem »
Diamagnetism
Diamagnetilise materjali magnetdomeenid reageerimas välisele magnetväljale Diamagnetism on materjali omadus tekitada välises magnetväljas sellele vastu töötavat magnetvälja.
Uus!!: Pöörisvool ja Diamagnetism · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Pöörisvool ja Diameeter · Näe rohkem »
Elektriarvesti
Elektriarvesti on integreeriv mõõteriist tarbitud või toodetud elektrienergia mõõtmiseks.
Uus!!: Pöörisvool ja Elektriarvesti · Näe rohkem »
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Uus!!: Pöörisvool ja Elektrijuht · Näe rohkem »
Elektrimootor
Elektrimootoreid. Ees keskel on suuruse võrdlemiseks 9-voldine patarei Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks.
Uus!!: Pöörisvool ja Elektrimootor · Näe rohkem »
Elektrivälja jõujoon
Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori \vec sihiga.
Uus!!: Pöörisvool ja Elektrivälja jõujoon · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Pöörisvool ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Uus!!: Pöörisvool ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »
Elektromagnetiline induktsioon
Induktsiooni elektromotoorjõu tekkimine magnetväljas liikuva sirgjuhtme otste vahel Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog.
Uus!!: Pöörisvool ja Elektromagnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Pöörisvool ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektromotoorjõud
Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu.
Uus!!: Pöörisvool ja Elektromotoorjõud · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Pöörisvool ja Elektron · Näe rohkem »
Eritakistus
Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust.
Uus!!: Pöörisvool ja Eritakistus · Näe rohkem »
Ferriit (elektrotehnika)
Ferriit on metallkeraamiline magnetmaterjal (magnetilistelt omadustelt ferrimagneetik), mis koosneb raudoksiidist Fe2O3 ja teiste metallide (Ni, Mn, Zn jt) oksiididest.
Uus!!: Pöörisvool ja Ferriit (elektrotehnika) · Näe rohkem »
General Electric
Ettevõtte logo General Electric Company on Ameerika Ühendriikide päritolu tööstuskonglomeraat.
Uus!!: Pöörisvool ja General Electric · Näe rohkem »
Halli efekt
Halli efekti selgituseks: ''B'' ‒ magnetiline induktsioon; ''I'' ‒ elektrivool; ''U''H ‒ Halli pinge, mis tekib magnetvälja ja voolu koosmõjul Halli efekt on niisugune füüsikaline nähtus, mille korral elektrijuhis, mis paikneb püsivas magnetväljas ja mida läbib elektrivool, tekib elektriväli, kusjuures selle elektrivälja suund on risti magnetvälja suunaga ja ka juhti läbiva voolu suunaga. Selle elektrivälja põhjustatud potentsiaalide vahet nimetatakse Halli pingeks UH ja seda väljendab valem kus I on juhti läbiv vool, B ‒ magnetiline induktsioon, d ‒ juhi paksus ja AH ‒ Halli konstant, mis on pöördvõrdeline vabade laengukandjate tihedusega elektrijuhis.
Uus!!: Pöörisvool ja Halli efekt · Näe rohkem »
Induktsioonpliit
Induktsioonpliit (pealiskatteta):näha on lame vasktraadist mähis (keskel temperatuuriandur) Tingmärk induktsioonpliidile sobiva kööginõu põhjal Induktsioonpliit on elektripliit, milles energia kandub metallnõule soojusena üle elektriinduktsiooni teel.
Uus!!: Pöörisvool ja Induktsioonpliit · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Pöörisvool ja Jõud · Näe rohkem »
Joule'i-Lenzi seadus
Röstri hõõguv küttespiraall Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdne voolutugevuse I ruudu, juhi takistuse R ja voolu kestuse t korrutisega: kusjuures kõik suurused on SI-süsteemi ühikutes: vool amprites, takistus oomides, aeg sekundites ja soojushulk džaulides.
Uus!!: Pöörisvool ja Joule'i-Lenzi seadus · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Pöörisvool ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Pöörisvool ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Pöörisvool ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Laager
Animatsioon kuullaagrist Kuullaager (kuulub veerelaagrite alla) Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena.
Uus!!: Pöörisvool ja Laager · Näe rohkem »
Léon Foucault
Léon Foucault (1819–1868) Jean Bernard Léon Foucault (18. september 1819 – 11. veebruar 1868) oli prantsuse füüsik, Foucault' pendli leiutaja.
Uus!!: Pöörisvool ja Léon Foucault · Näe rohkem »
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Uus!!: Pöörisvool ja Lennuk · Näe rohkem »
Lorentzi jõud
Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu.
Uus!!: Pöörisvool ja Lorentzi jõud · Näe rohkem »
Magnetiline induktsioon
Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.
Uus!!: Pöörisvool ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Pöörisvool ja Magnetväli · Näe rohkem »
Magnetvoog
Magnetvoog läbi ringikujulise pinna (magnetvälja on kujutatud pinda läbivate jõujoontega) Magnetvoog (tähis &Phi) on füüsikaline suurus, mis väljendab mingit pinda läbiva magnetvälja määra.
Uus!!: Pöörisvool ja Magnetvoog · Näe rohkem »
Münt
Münt (ka: metallraha) on kõvast materjalist (enamasti metallist) valmistatud rahamärk.
Uus!!: Pöörisvool ja Münt · Näe rohkem »
Meissneri efekt
Meissneri efekt Meissneri efekti demonstratsioon Meissneri efekt ehk Meißneri efekt on Saksamaa füüsiku Walther Meissneri järgi nimetuse saadud nähtus, mis seisneb selles, et ülijuhist tõrjutakse magnetväli täielikult välja tema üleminekul ülijuhtivasse olekusse.
Uus!!: Pöörisvool ja Meissneri efekt · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Pöörisvool ja Metallid · Näe rohkem »
Metallidetektor
Metallidetektor ehk metalliotsija on metallesemete otsimise seade.
Uus!!: Pöörisvool ja Metallidetektor · Näe rohkem »
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Uus!!: Pöörisvool ja Metallurgia · Näe rohkem »
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Uus!!: Pöörisvool ja Michael Faraday · Näe rohkem »
Neodüüm
Neodüüm (sümbol Nd) on keemiline element järjekorranumbriga 60, haruldane muldmetall.
Uus!!: Pöörisvool ja Neodüüm · Näe rohkem »
Pidur
Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks.
Uus!!: Pöörisvool ja Pidur · Näe rohkem »
Pinnaefekt
Vahelduvvooluga I kaasnevad magnetväli H ja pöörisvoolud Iw Pinnaefekt ehk skinnefekt (inglise sõnast skin 'kest, pind') on füüsikaline nähtus, mis seisneb elektrijuhti läbiva elektrivoolu koondumises juhi pindmisse kihti.
Uus!!: Pöörisvool ja Pinnaefekt · Näe rohkem »
Prantsusmaa peaminister
Prantsusmaa peaminister (le Premier Ministre de la République Française) on Prantsuse Vabariigi (Viies Vabariik) Ministrite Nõukogu esimees (valitsusjuht).
Uus!!: Pöörisvool ja Prantsusmaa peaminister · Näe rohkem »
Rong
Perthis Lääne-Austraalias Droonivideo Aegviidu jaama saabuvast reisirongist Kohalike liinide elektrirong Soomes Jaapani Shinkansen 500 Series süstikrong pisi Raudteerong on enamasti paljudest üksteise järele haagitud reisi-, platvorm- ja kaubavagunitest ning ühest või mitmest vedurist koosnev raudtee veerem.
Uus!!: Pöörisvool ja Rong · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Pöörisvool ja Sagedus · Näe rohkem »
Spidomeeter
spidomeeter Aston Martinist Spidomeeter ehk kiirusmõõdik on elektrooniline, mehaaniline või elektromehaaniline kombineeritud mõõteriist, mis mõõdab masina või mehhanismi liikumiskiirust antud ajahetkel.
Uus!!: Pöörisvool ja Spidomeeter · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Pöörisvool ja Spinn · Näe rohkem »
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Uus!!: Pöörisvool ja Takistus · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Pöörisvool ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Pöörisvool ja Tihedus · Näe rohkem »
Transformaator
Trafo tingmärk ühejooneskeemis Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo üldtingmärk Trafo ehituspõhimõte Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.
Uus!!: Pöörisvool ja Transformaator · Näe rohkem »
Vagun
Vagun Vagun on rööbasteel kasutatav veok.
Uus!!: Pöörisvool ja Vagun · Näe rohkem »
Vahelduvvool
Vahelduvvool (rahvusvaheline tähis AC – alternating current) on elektrivool, mille suund muutub ajas perioodiliselt.
Uus!!: Pöörisvool ja Vahelduvvool · Näe rohkem »
Valem
Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.
Uus!!: Pöörisvool ja Valem · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Pöörisvool ja Vask · Näe rohkem »
Võll
Võll on tehnikas piklik silindriline laagritele toetuv pöörlev masinaelement, mis kannab üle pöördemomendi (erinevalt teljest, mis pöördemomenti üle ei kanna) ning toetab sellele paigaldatud detaile (hammas-, rihma-, hoo-, jm rattaid).
Uus!!: Pöörisvool ja Võll · Näe rohkem »
Veeremine
Veeremine on mehaanikas liikumise tüüp, kus keha pöörleb olles kontaktis mingi pinnaga ja samas liigub keha pöörlemistelg kulgevalt antud pinna suhtes.
Uus!!: Pöörisvool ja Veeremine · Näe rohkem »
1824
1824.
Uus!!: Pöörisvool ja 1824 · Näe rohkem »
1834
1834.
Uus!!: Pöörisvool ja 1834 · Näe rohkem »
1855
1855.
Uus!!: Pöörisvool ja 1855 · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Pöörisvool ja 1879 · Näe rohkem »
