Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Aku, Amplituud, Andur, Atmosfäärirõhk, Baromeeter, Deformatsioon, Elastne deformatsioon, Elekter, Füüsikaline suurus, Funktsioon (matemaatika), Gaas, Geostatsionaarne satelliit, GPS, Ioon, Jäikus, Jõuandur, Jõud, Jõumoment, Kõrgusmõõtur, Kolb, Kondensaator, Kvarts, Lennuk, Lennundus, Maa, Magnetahel, Manomeeter, Metallid, Muundur, Paskal, Piesoelekter, Piesomeeter, Pindala, Polarisatsioon, Polükristalliline räni, Potentsiomeeter, Rakett, Raskuskiirendus, Räni, Rõhk, Rehv, Resonants, Sülfoon, Signaal, Sildlülitus, Silinder (mootori osa), Sisepõlemismootor, Soojusjuhtivus, Tahkis, Tajur, ..., Tihedus, Transformaator, Vaakum, Vahelduvvool, Vahelihas, Vedelik, Vesi. Laienda indeks (7 rohkem) »
Aku
Akumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku on energia salvestamise seade.
Uus!!: Rõhuandur ja Aku · Näe rohkem »
Amplituud
Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.
Uus!!: Rõhuandur ja Amplituud · Näe rohkem »
Andur
Anduri üldine plokkskeem Andur, mida kasutatakse põlevate gaaside (nt metaani) tuvastamiseks Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.
Uus!!: Rõhuandur ja Andur · Näe rohkem »
Atmosfäärirõhk
Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.
Uus!!: Rõhuandur ja Atmosfäärirõhk · Näe rohkem »
Baromeeter
Klaastorust elavhõbedaga täidetud õhurõhumõõtja tööpõhimõte Goethe baromeeter, mille töökehaks on vesi Aneroidbaromeeter Baromeeter ehk õhurõhumõõtur on instrument, millega mõõdetakse õhurõhku.
Uus!!: Rõhuandur ja Baromeeter · Näe rohkem »
Deformatsioon
158x158px Deformatsiooniks ehk deformeerumiseks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse.
Uus!!: Rõhuandur ja Deformatsioon · Näe rohkem »
Elastne deformatsioon
Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist.
Uus!!: Rõhuandur ja Elastne deformatsioon · Näe rohkem »
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Uus!!: Rõhuandur ja Elekter · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Rõhuandur ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Rõhuandur ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Rõhuandur ja Gaas · Näe rohkem »
Geostatsionaarne satelliit
Geostatsionaarne satelliit on Maa tehiskaaslane, mis jääb maapinna suhtes ühe ja sama punkti kohale.
Uus!!: Rõhuandur ja Geostatsionaarne satelliit · Näe rohkem »
GPS
Üks satelliitidest, mille abil GPS-vastuvõtja asukohta määrab GPS (tuleb ingliskeelsest nimetusest Global Positioning System) on üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus.
Uus!!: Rõhuandur ja GPS · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Rõhuandur ja Ioon · Näe rohkem »
Jäikus
Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele.
Uus!!: Rõhuandur ja Jäikus · Näe rohkem »
Jõuandur
Jõuandur on andur millega registreeritakse jõu suurust ning vastavust ettenähtule.
Uus!!: Rõhuandur ja Jõuandur · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Rõhuandur ja Jõud · Näe rohkem »
Jõumoment
Jõu moment telje suhtes, siin tähistatud τ Jõumoment ehk moment on mehaanikas jõuga seotud vektoriaalne suurus, mis iseloomustab antud jõu pööravat toimet.
Uus!!: Rõhuandur ja Jõumoment · Näe rohkem »
Kõrgusmõõtur
Baromeetriline kõrgusmõõtur Kõrgusmõõtur ehk altimeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse kõrgust lähtetasandist.
Uus!!: Rõhuandur ja Kõrgusmõõtur · Näe rohkem »
Kolb
silinder (roheline) Kolb on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.
Uus!!: Rõhuandur ja Kolb · Näe rohkem »
Kondensaator
Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.
Uus!!: Rõhuandur ja Kondensaator · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Rõhuandur ja Kvarts · Näe rohkem »
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Uus!!: Rõhuandur ja Lennuk · Näe rohkem »
Lennundus
lendamisest, jäljendades lindu. Mälestusmärk Otto Lilienthalile Eesti lennupäevad 2017 Lennundus (ka aviatsioon, ladina keeles avis 'lind') on õhusõidukite ja nende lendamisega seotud teoreetiline ja praktiline valdkond.
Uus!!: Rõhuandur ja Lennundus · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Rõhuandur ja Maa · Näe rohkem »
Magnetahel
Magnetahel on magneetikute kogum, mida läbib magnetvoog.
Uus!!: Rõhuandur ja Magnetahel · Näe rohkem »
Manomeeter
Manomeeter ehk rõhumõõtur on mõõteriist, millega mõõdetakse ülerõhku.
Uus!!: Rõhuandur ja Manomeeter · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Rõhuandur ja Metallid · Näe rohkem »
Muundur
Muundur on seade, mis muundab ühte liiki energia teist liiki energiaks.
Uus!!: Rõhuandur ja Muundur · Näe rohkem »
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Rõhuandur ja Paskal · Näe rohkem »
Piesoelekter
Elektripinge tekkimine piesokristalli surumisel Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisest polarisatsioonist, s.o erinimeliste elektrilaengute suunatud nihkumisest.
Uus!!: Rõhuandur ja Piesoelekter · Näe rohkem »
Piesomeeter
Piesomeeter ehk rõhumõõtetoru on pealt lahtine läbipaistev, enamasti klaasist või plastist püsttoru mõõduka suurusega rõhu (surve) mõõtmiseks.
Uus!!: Rõhuandur ja Piesomeeter · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Rõhuandur ja Pindala · Näe rohkem »
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Uus!!: Rõhuandur ja Polarisatsioon · Näe rohkem »
Polükristalliline räni
Polükristallilise räni tükk Polükristalliline räni, mida nimetatakse ka polüräniks, on materjal, mis koosneb väikestest ränikristallidest.
Uus!!: Rõhuandur ja Polükristalliline räni · Näe rohkem »
Potentsiomeeter
Potentsiomeetri tingmärk Pöördpotentsiomeeter Lükandpotentsiomeetrid Potentsiomeeter on muuttakisti, mida kasutatakse peamiselt elektroonikalülitustes reguleeritava pingejagurina, näiteks helitugevuse sujuvaks reguleerimiseks.
Uus!!: Rõhuandur ja Potentsiomeeter · Näe rohkem »
Rakett
Kanderakett Sojuz-U Rakett (itaaliakeelsest sõnast rocchetto, 'kedervars') on tavaliselt silindrilise kujuga, vedel- või tahkekütusel töötav lennuseade, mille panevad reaktiivtõuke mõjul edasi liikuma kütuse süütamisel tekkivad ja läbi lennuseadme tagaosa düüsi väljuvad kuumad põlemisgaasid või ioonid.
Uus!!: Rõhuandur ja Rakett · Näe rohkem »
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Uus!!: Rõhuandur ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Rõhuandur ja Räni · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Rõhuandur ja Rõhk · Näe rohkem »
Rehv
Autorehvid Rehv on sõiduki rattapealis.
Uus!!: Rõhuandur ja Rehv · Näe rohkem »
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Uus!!: Rõhuandur ja Resonants · Näe rohkem »
Sülfoon
Sülfoone Sülfoon on õhukeseseinaline lõõtsakujuliselt pikenev või lühenev metallsilinder (toru).
Uus!!: Rõhuandur ja Sülfoon · Näe rohkem »
Signaal
Signaal (ladina keeles signum märk) on tavatähenduses akustilise või optilise märguande kujul esitatud kokkuleppelise sisuga informatsioon.
Uus!!: Rõhuandur ja Signaal · Näe rohkem »
Sildlülitus
Sildlülituse skeem pingeallikaga ''U''0 ja voltmeetriga U, mis mõõdab pinget rööpharusid sildaval takistil ''R''5 Wheatstone’i silla põhiskeem Sildlülitus on elektrilülitus, mille moodustavad H-kujuliselt ühendatud kaksklemmid (kahe väljekontaktiga ahelalülid).
Uus!!: Rõhuandur ja Sildlülitus · Näe rohkem »
Silinder (mootori osa)
silinder (roheline) Kolb on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.Silindriks kutsutakse sisepõlemismootoris mootoriploki osa, mille sees liiguvad kolvid.
Uus!!: Rõhuandur ja Silinder (mootori osa) · Näe rohkem »
Sisepõlemismootor
Otto-mootor ehk neljataktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Kahetaktiline sisepõlemismootor Pöördkolb- ehk Wankel-mootor I – nukkvõll V – klapid P – kolb R – keps C – väntvõll W – veesärk E – nukkvõll S – süüteküünal Sisepõlemismootor on mootor, mis muundab selle sisemuses toimuvast vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Rõhuandur ja Sisepõlemismootor · Näe rohkem »
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Uus!!: Rõhuandur ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Rõhuandur ja Tahkis · Näe rohkem »
Tajur
Tajur ehk sensor on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri sisendosa, mis muundab mingi füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, temperatuuri, deformatsiooni) või keemilise suuruse (näiteks gaasisisalduse, happesuse) teiseks, harilikult elektriliseks suuruseks, mis on paremini võimendatav või muul viisil töödeldav.
Uus!!: Rõhuandur ja Tajur · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Rõhuandur ja Tihedus · Näe rohkem »
Transformaator
Trafo tingmärk ühejooneskeemis Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo üldtingmärk Trafo ehituspõhimõte Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.
Uus!!: Rõhuandur ja Transformaator · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Rõhuandur ja Vaakum · Näe rohkem »
Vahelduvvool
Vahelduvvool (rahvusvaheline tähis AC – alternating current) on elektrivool, mille suund muutub ajas perioodiliselt.
Uus!!: Rõhuandur ja Vahelduvvool · Näe rohkem »
Vahelihas
Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Uus!!: Rõhuandur ja Vahelihas · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Rõhuandur ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Rõhuandur ja Vesi · Näe rohkem »
