Sisukord
57 suhted: Aku, Amplituud, Andur, Atmosfäärirõhk, Baromeeter, Deformatsioon, Elastne deformatsioon, Elekter, Füüsikaline suurus, Funktsioon (matemaatika), Gaas, Geostatsionaarne satelliit, GPS, Ioon, Jäikus, Jõuandur, Jõud, Jõumoment, Kõrgusmõõtur, Kolb, Kondensaator, Kvarts, Lennuk, Lennundus, Maa, Magnetahel, Manomeeter, Metallid, Muundur, Paskal, Piesoelekter, Piesomeeter, Pindala, Polarisatsioon, Polükristalliline räni, Potentsiomeeter, Rakett, Raskuskiirendus, Räni, Rõhk, Rehv, Resonants, Sülfoon, Signaal, Sildlülitus, Silinder (mootori osa), Sisepõlemismootor, Soojusjuhtivus, Tahkis, Tajur, ... Laienda indeks (7 rohkem) »
Aku
Akumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku on energia salvestamise seade.
Vaata Rõhuandur ja Aku
Amplituud
Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.
Vaata Rõhuandur ja Amplituud
Andur
Anduri üldine plokkskeem Andur, mida kasutatakse põlevate gaaside (nt metaani) tuvastamiseks Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.
Vaata Rõhuandur ja Andur
Atmosfäärirõhk
Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.
Vaata Rõhuandur ja Atmosfäärirõhk
Baromeeter
Klaastorust elavhõbedaga täidetud õhurõhumõõtja tööpõhimõte Goethe baromeeter, mille töökehaks on vesi Aneroidbaromeeter Baromeeter ehk õhurõhumõõtur on instrument, millega mõõdetakse õhurõhku.
Vaata Rõhuandur ja Baromeeter
Deformatsioon
158x158px Deformatsiooniks ehk deformeerumiseks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse.
Vaata Rõhuandur ja Deformatsioon
Elastne deformatsioon
Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist.
Vaata Rõhuandur ja Elastne deformatsioon
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Vaata Rõhuandur ja Elekter
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Vaata Rõhuandur ja Füüsikaline suurus
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Vaata Rõhuandur ja Funktsioon (matemaatika)
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Rõhuandur ja Gaas
Geostatsionaarne satelliit
Geostatsionaarne satelliit on Maa tehiskaaslane, mis jääb maapinna suhtes ühe ja sama punkti kohale.
Vaata Rõhuandur ja Geostatsionaarne satelliit
GPS
Üks satelliitidest, mille abil GPS-vastuvõtja asukohta määrab GPS (tuleb ingliskeelsest nimetusest Global Positioning System) on üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus.
Vaata Rõhuandur ja GPS
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Rõhuandur ja Ioon
Jäikus
Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele.
Vaata Rõhuandur ja Jäikus
Jõuandur
Jõuandur on andur millega registreeritakse jõu suurust ning vastavust ettenähtule.
Vaata Rõhuandur ja Jõuandur
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Rõhuandur ja Jõud
Jõumoment
Jõu moment telje suhtes, siin tähistatud τ Jõumoment ehk moment on mehaanikas jõuga seotud vektoriaalne suurus, mis iseloomustab antud jõu pööravat toimet.
Vaata Rõhuandur ja Jõumoment
Kõrgusmõõtur
Baromeetriline kõrgusmõõtur Kõrgusmõõtur ehk altimeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse kõrgust lähtetasandist.
Vaata Rõhuandur ja Kõrgusmõõtur
Kolb
silinder (roheline) Kolb on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.
Vaata Rõhuandur ja Kolb
Kondensaator
Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.
Vaata Rõhuandur ja Kondensaator
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Rõhuandur ja Kvarts
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Vaata Rõhuandur ja Lennuk
Lennundus
lendamisest, jäljendades lindu. Mälestusmärk Otto Lilienthalile Eesti lennupäevad 2017 Lennundus (ka aviatsioon, ladina keeles avis 'lind') on õhusõidukite ja nende lendamisega seotud teoreetiline ja praktiline valdkond.
Vaata Rõhuandur ja Lennundus
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Rõhuandur ja Maa
Magnetahel
Magnetahel on magneetikute kogum, mida läbib magnetvoog.
Vaata Rõhuandur ja Magnetahel
Manomeeter
Manomeeter ehk rõhumõõtur on mõõteriist, millega mõõdetakse ülerõhku.
Vaata Rõhuandur ja Manomeeter
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Rõhuandur ja Metallid
Muundur
Muundur on seade, mis muundab ühte liiki energia teist liiki energiaks.
Vaata Rõhuandur ja Muundur
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Vaata Rõhuandur ja Paskal
Piesoelekter
Elektripinge tekkimine piesokristalli surumisel Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisest polarisatsioonist, s.o erinimeliste elektrilaengute suunatud nihkumisest.
Vaata Rõhuandur ja Piesoelekter
Piesomeeter
Piesomeeter ehk rõhumõõtetoru on pealt lahtine läbipaistev, enamasti klaasist või plastist püsttoru mõõduka suurusega rõhu (surve) mõõtmiseks.
Vaata Rõhuandur ja Piesomeeter
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Vaata Rõhuandur ja Pindala
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Vaata Rõhuandur ja Polarisatsioon
Polükristalliline räni
Polükristallilise räni tükk Polükristalliline räni, mida nimetatakse ka polüräniks, on materjal, mis koosneb väikestest ränikristallidest.
Vaata Rõhuandur ja Polükristalliline räni
Potentsiomeeter
Potentsiomeetri tingmärk Pöördpotentsiomeeter Lükandpotentsiomeetrid Potentsiomeeter on muuttakisti, mida kasutatakse peamiselt elektroonikalülitustes reguleeritava pingejagurina, näiteks helitugevuse sujuvaks reguleerimiseks.
Vaata Rõhuandur ja Potentsiomeeter
Rakett
Kanderakett Sojuz-U Rakett (itaaliakeelsest sõnast rocchetto, 'kedervars') on tavaliselt silindrilise kujuga, vedel- või tahkekütusel töötav lennuseade, mille panevad reaktiivtõuke mõjul edasi liikuma kütuse süütamisel tekkivad ja läbi lennuseadme tagaosa düüsi väljuvad kuumad põlemisgaasid või ioonid.
Vaata Rõhuandur ja Rakett
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Vaata Rõhuandur ja Raskuskiirendus
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Rõhuandur ja Räni
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Rõhuandur ja Rõhk
Rehv
Autorehvid Rehv on sõiduki rattapealis.
Vaata Rõhuandur ja Rehv
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Vaata Rõhuandur ja Resonants
Sülfoon
Sülfoone Sülfoon on õhukeseseinaline lõõtsakujuliselt pikenev või lühenev metallsilinder (toru).
Vaata Rõhuandur ja Sülfoon
Signaal
Signaal (ladina keeles signum märk) on tavatähenduses akustilise või optilise märguande kujul esitatud kokkuleppelise sisuga informatsioon.
Vaata Rõhuandur ja Signaal
Sildlülitus
Sildlülituse skeem pingeallikaga ''U''0 ja voltmeetriga U, mis mõõdab pinget rööpharusid sildaval takistil ''R''5 Wheatstone’i silla põhiskeem Sildlülitus on elektrilülitus, mille moodustavad H-kujuliselt ühendatud kaksklemmid (kahe väljekontaktiga ahelalülid).
Vaata Rõhuandur ja Sildlülitus
Silinder (mootori osa)
silinder (roheline) Kolb on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.Silindriks kutsutakse sisepõlemismootoris mootoriploki osa, mille sees liiguvad kolvid.
Vaata Rõhuandur ja Silinder (mootori osa)
Sisepõlemismootor
Otto-mootor ehk neljataktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Kahetaktiline sisepõlemismootor Pöördkolb- ehk Wankel-mootor I – nukkvõll V – klapid P – kolb R – keps C – väntvõll W – veesärk E – nukkvõll S – süüteküünal Sisepõlemismootor on mootor, mis muundab selle sisemuses toimuvast vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks.
Vaata Rõhuandur ja Sisepõlemismootor
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Vaata Rõhuandur ja Soojusjuhtivus
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Rõhuandur ja Tahkis
Tajur
Tajur ehk sensor on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri sisendosa, mis muundab mingi füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, temperatuuri, deformatsiooni) või keemilise suuruse (näiteks gaasisisalduse, happesuse) teiseks, harilikult elektriliseks suuruseks, mis on paremini võimendatav või muul viisil töödeldav.
Vaata Rõhuandur ja Tajur
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Rõhuandur ja Tihedus
Transformaator
Trafo tingmärk ühejooneskeemis Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo üldtingmärk Trafo ehituspõhimõte Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.
Vaata Rõhuandur ja Transformaator
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Vaata Rõhuandur ja Vaakum
Vahelduvvool
Vahelduvvool (rahvusvaheline tähis AC – alternating current) on elektrivool, mille suund muutub ajas perioodiliselt.
Vaata Rõhuandur ja Vahelduvvool
Vahelihas
Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Vaata Rõhuandur ja Vahelihas
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Rõhuandur ja Vedelik
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Rõhuandur ja Vesi