Kiiremini kui brauser!
86 suhted: Aachen, Alföld, Antropoloogia, Araabia keel, Arnulf, Avaari khaaniriik, Čechy, Õigeusu kirik, Baieri hertsogkond, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Bratislava, Brno, Bulla, Doonau, Evangeelium, Frangi keiser, Frangid, Frankfurt, Germaanlased, Glagoolitsa, Greif, Hadrianus II, Heebrea keel, Hron, Ida-Frangi kuningas, Ida-Frangi riik, Itaallased, Johannes IX, Karl Paks, Karl Suur, Karlmann (Ida-Frangi kuningas), Karolingid, Karolingide impeerium, Köitraag, Kesk-Euroopa, Ketserlus, Kirikuslaavi keel, Kirillitsa, Konstantinoopol, Konstantinos VII, Kreeka keel, Kreeklased, Ladina keel, Langobardid, Lausitz, Lääneslaavlased, Ludwig III Laps, Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, ..., Michael III, Mongoliidne rass, Morava, Morava jõgi, Nicolaus I, Nové Zámky, Obodriidid, Olomouc, Ortodoksia, Pannoonia, Pannoonia mark, Püha Tool, Piibel, Poola, Rajhrad, Rába, Rooma, Sakslased, Samo, Sileesia, Slovaki keel, Slovakkia, Sorbid, Stephanus V, Suur kirikulõhe, Taani, Tšehhi, Tšehhi keel, Tšehhid, Thessaloníki, Ukraina, Ungari, Ungari vürstiriik, Ungarlased, Velika Morava, Wisła. Laienda indeks (36 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Aachen · Näe rohkem »
Alföld
Alföld Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Alföld · Näe rohkem »
Antropoloogia
Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Antropoloogia · Näe rohkem »
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Araabia keel · Näe rohkem »
Arnulf
Arnulf või Arnulf I on mitme valitseja nimi.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Arnulf · Näe rohkem »
Avaari khaaniriik
Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Avaari khaaniriik · Näe rohkem »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Čechy · Näe rohkem »
Õigeusu kirik
Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »
Bratislava
Öine vaade vanalinnale Petržalkast üle Doonau Bratislava (ungari keeles Pozsony, saksa keeles Pressburg) on Slovakkia pealinn ja Bratislava maakonna keskus.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Bratislava · Näe rohkem »
Brno
Brno (hääldus; saksa Brünn) on linn Tšehhis, Lõuna-Morava maakonna keskus.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Brno · Näe rohkem »
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Bulla · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Doonau · Näe rohkem »
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Evangeelium · Näe rohkem »
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Frangi keiser · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Frangid · Näe rohkem »
Frankfurt
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Frankfurt · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Germaanlased · Näe rohkem »
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Glagoolitsa · Näe rohkem »
Greif
Greifi kuju St. Marki basiilikal Veneetsias Greif (gryps) oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Greif · Näe rohkem »
Hadrianus II
Hadrianus II oli paavst 867–872.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Hadrianus II · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Hron
Hron (saksa keeles Gran, ungari keeles Garam) on jõgi Slovakkias, Doonau vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Hron · Näe rohkem »
Ida-Frangi kuningas
Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ida-Frangi kuningas · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Itaallased
Itaallased (endanimetus italiani) on romaani rahvas Apenniini poolsaarel ja selle lähedastel saartel, Itaalia põhirahvastik.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Itaallased · Näe rohkem »
Johannes IX
Johannes IX (ladinapäraselt Ioannes IX) oli paavst 897 või 898–900.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Johannes IX · Näe rohkem »
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Uus!!: Suur-Määri riik ja Karl Paks · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karlmann (Ida-Frangi kuningas)
Karlmann (umbes 830–880) oli Karolingide dünastiast pärinev Baieri ja hiljem Ida-Frangi kuningas.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Karlmann (Ida-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Köitraag
Hariliku hiireherne köitraag Köitraag (cirrus) on nõrgavarreliste ja ronitaimede harunenud või harunemata väänduv niitjas kinnitus- ja ronivahend.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Köitraag · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ketserlus · Näe rohkem »
Kirikuslaavi keel
Kirikuslaavi keel ehk vanaslaavi keel on slaavi keel, mis on tänapäeval kasutusel vaid liturgilise keelena Bulgaaria Õigeusu Kirikus, Serbia Õigeusu Kirikus, Vene Õigeusu Kirikus, aga ka Russiini Katoliku Kirikus, Horvaatia kreekakatoliku kirikus ja Tšehhi kreekakatoliku kirikus (uniaadi kirikutes).
Uus!!: Suur-Määri riik ja Kirikuslaavi keel · Näe rohkem »
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Kirillitsa · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Konstantinos VII
Konstantinos VII Porphyrogennetos (kreeka keeles Κωνσταντῖνος Ζ΄ Πορφυρογέννητος (Kōnstantinos Porphyrogennētos); 905 Konstantinoopol – 9. november 959 Konstantinoopol) oli neljas Makedoonia dünastiast Bütsantsi keiser aastatel 913–959.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Konstantinos VII · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kreeklased
+ 1.000 Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Kreeklased · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ladina keel · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Langobardid · Näe rohkem »
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Lausitz · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ludwig III Laps · Näe rohkem »
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Michael III
Michael III (kreeka keeles: Μιχαήλ; jaanuar 840 – 24. september 867) oli Bütsantsi keiser aastatel 842–867.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Michael III · Näe rohkem »
Mongoliidne rass
Mongoliidne rass ehk mongoliidid (kõnekeeles ka kollane rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata inimkonna rassiline alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Mongoliidne rass · Näe rohkem »
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Morava · Näe rohkem »
Morava jõgi
Morava (tšehhi ja slovaki keeles Morava, saksa keeles March) on jõgi Kesk-Euroopas.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Morava jõgi · Näe rohkem »
Nicolaus I
Nicolaus I oli paavst aastatel 858–867.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Nicolaus I · Näe rohkem »
Nové Zámky
Nové Zámky (ungari keeles Érsekújvár, saksa keeles Neuhäusl, Neuhäusel) on linn Slovakkias Nitra maakonnas, Nové Zámky ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Nové Zámky · Näe rohkem »
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Uus!!: Suur-Määri riik ja Obodriidid · Näe rohkem »
Olomouc
Olomouc (saksa Olmütz) on linn Tšehhis, Olomouci maakonna keskus.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Olomouc · Näe rohkem »
Ortodoksia
Ortodoksia ehk ortodokssus ehk õigeusklikkus (kreeka keeles orthodoxía sõnadest orthós 'õige' ja dóxa 'õpetus', 'austamine') on kõige üldisemas mõttes traditsioonilisest õpetusest, ideoloogiast või teguviisist kinnipidamine ning vastandub heterodoksiale.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ortodoksia · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Pannoonia · Näe rohkem »
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Pannoonia mark · Näe rohkem »
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Püha Tool · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Piibel · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Suur-Määri riik ja Poola · Näe rohkem »
Rajhrad
Rajhrad (saksa keeles Groß Raigern) on linn Tšehhis Lõuna-Morava maakonnas Brno-venkovi ringkonnas.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Rajhrad · Näe rohkem »
Rába
Rába (saksa: Raab; ungari: Rába; sloveeni: Raba) on jõgi Kagu-Austrias ja Lääne-Ungaris ning Doonau parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Rába · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Rooma · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Sakslased · Näe rohkem »
Samo
Samo asutas esimese teadaoleva slaavi hõimude poliitilise liidu, tuntud kui Samo riik (kuningriik või hõimuliit), mis ulatus Sileesiast tänapäeva Sloveeniani, valitsedes seda aastast 623 kuni oma surmani aastal 658.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Samo · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Sileesia · Näe rohkem »
Slovaki keel
Slovaki keel (slovenčina, slovenský jazyk) on indoeuroopa keel, mis kuulub lääneslaavi keelte hulka.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Slovaki keel · Näe rohkem »
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Slovakkia · Näe rohkem »
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Sorbid · Näe rohkem »
Stephanus V
Stephanus V (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus VI) oli paavst 885–891.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Stephanus V · Näe rohkem »
Suur kirikulõhe
accessdate.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Suur kirikulõhe · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Taani · Näe rohkem »
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Suur-Määri riik ja Tšehhi · Näe rohkem »
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Tšehhi keel · Näe rohkem »
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Tšehhid · Näe rohkem »
Thessaloníki
Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Thessaloníki · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ukraina · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ungari vürstiriik · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Ungarlased · Näe rohkem »
Velika Morava
Velika Morava (serbia Велика Морава, ka Морава) on jõgi Euroopas Serbias, Doonau jõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Velika Morava · Näe rohkem »
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Uus!!: Suur-Määri riik ja Wisła · Näe rohkem »
