Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Aadel, Adolphe (Luksemburgi suurhertsog), Alam-Reini suurhertsogkond, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Badeni suurhertsogiriik, Baieri, Balti keeled, Belgia, Bergi suurhertsogkond, Burgundia hertsogkond, Ertshertsog, Esimene maailmasõda, Habsburgid, Henri (Luksemburgi suurhertsog), Hertsog, Hertsogkond, Hesseni kuurvürstkond, Hesseni suurhertsogkond, Holland, Ida-Euroopa, Iseseisvus, Itaalia, Ivan Julm, Jagelloonid, Johan III, Kiievi-Vene, Kuningas, Kuningriik, Ladina keel, Leedu, Leedu suurvürstiriik, Luksemburg, Luksemburgi suurhertsog, Luxembourgi provints, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond, Medici, Metonüümia, Monarh, Moskva suurvürstiriik, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Oldenburgi suurhertsogkond, Personaalunioon, Poola, Poseni suurhertsogkond, Preisi kuningriik, Prints, Riigipea, Rjazan, ..., Rjurikovitšid, Rzeczpospolita, Saali tavaõigus, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Sardiinia kuningriik, Slaavi keeled, Soome, Soome Suurvürstiriik, Suurhertsog, Suurvürst, Teine maailmasõda, Tiitel, Toscana, Toscana suurhertsogkond, Transilvaania, Tsaar, Vabariik, Varssavi hertsogiriik, Vasad, Vürst, Vene keel, Venemaa Keisririik, Viini kongress, Waterloo lahing, Wilhelmina, Willem III. Laienda indeks (30 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Aadel · Näe rohkem »
Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)
Adolphe (sünninimi Adolph Wilhelm Carl August Friedrich; 24. juuli 1817 – 17. november 1905) oli viimane Nassau hertsog aastail 1839–1866 ja Luksemburgi suurhertsog 1890.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Adolphe (Luksemburgi suurhertsog) · Näe rohkem »
Alam-Reini suurhertsogkond
Alam-Reini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Niederrhein) või lihtsalt Alam-Reini provints (saksa keeles Provinz Niederrhein) oli Preisi kuningriigi provints ja eksisteeris aastatel 1815 kuni 1822.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Alam-Reini suurhertsogkond · Näe rohkem »
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Suurhertsogkond ja Baieri · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Balti keeled · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Belgia · Näe rohkem »
Bergi suurhertsogkond
Bergi suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Berg) rajati Napoleon Bonaparte'i poolt pärast tema võitu 1805.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Bergi suurhertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Ertshertsog · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Habsburgid · Näe rohkem »
Henri (Luksemburgi suurhertsog)
Luksemburgi suurhertsog Henri (2019) Luksemburgi suurhertsog Henri (2009) Henri (sündinud 16. aprill 1955) on Luksemburgi suurhertsog.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Henri (Luksemburgi suurhertsog) · Näe rohkem »
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Hertsog · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Hesseni kuurvürstkond
Hesseni kuurvürstkond (ka Hessen-Kassel) oli riik, milleks Napoleon ta aastal 1803 Hessen-Kasseli maakrahvkonnast ülendas.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Hesseni kuurvürstkond · Näe rohkem »
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Hesseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Holland · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Iseseisvus · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Itaalia · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Jagelloonid · Näe rohkem »
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Johan III · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Kuningas · Näe rohkem »
Kuningriik
Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Kuningriik · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Ladina keel · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Leedu · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Luksemburg · Näe rohkem »
Luksemburgi suurhertsog
Luksemburgi suurhertsog on sõltumatu monarhi tiitel, mida kannab alates 15. märtsist 1815 Luksemburgi riigipea.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Luksemburgi suurhertsog · Näe rohkem »
Luxembourgi provints
Luxembourg (hollandi keeles Luxemburg) on prantsuskeelne provints Valloonias, Belgia lõunaosas, Valloonia kõige lõunapoolsem provints.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Luxembourgi provints · Näe rohkem »
Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond aastal 1910. Schwerini loss. Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli territoorium Põhja-Saksamaal Mecklenburgide valduses, kes asusid Schwerinis.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond · Näe rohkem »
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Strelitz) oli aastatel 1815–1918 eksisteerinud Saksa riik, mis kuulus Saksa Liitu, Põhja-Saksa Liitu ja Saksa keisririiki.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond · Näe rohkem »
Medici
Medici oli Firenze pankuri- ja valitsejasuguvõsa, tuntud 13. sajandi algusest.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Medici · Näe rohkem »
Metonüümia
Metonüümia (kr metonymia 'nimevahetus, ümbernimetamine') on kõnekujund (troop), ülekanne külgnevuse alusel.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Metonüümia · Näe rohkem »
Monarh
Monarh (kreeka keeles μόναρχος.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Monarh · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Napoleon I · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Oldenburgi suurhertsogkond
Oldenburgi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Oldenburg) (tuntud ka kui Holstein-Oldenburg) oli suurhertsogkond Saksa Liidus, Põhja-Saksa Liidus ja Saksa keisririigis, mis koosnes kolmest eraldiasuvast territooriumist: Oldenburg, Eutin ja Birkenfeld.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Oldenburgi suurhertsogkond · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Suurhertsogkond ja Poola · Näe rohkem »
Poseni suurhertsogkond
Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848 Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Poseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Prints
"Prints" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Prints · Näe rohkem »
Riigipea
Riigipea on isik või isikute grupp, kellel on riigi poliitilises hierarhias kõrgeim positsioon.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Riigipea · Näe rohkem »
Rjazan
Rjazan on linn Venemaal, Rjazani oblasti keskus.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Rjazan · Näe rohkem »
Rjurikovitšid
Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Rjurikovitšid · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Saali tavaõigus · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sardiinia kuningriik
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).
Uus!!: Suurhertsogkond ja Sardiinia kuningriik · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Soome · Näe rohkem »
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »
Suurhertsog
Suurhertsog on hertsogist kõrgem, aga ertshertsogist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Suurhertsog · Näe rohkem »
Suurvürst
Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18. sajandist alates ka osade kõrgaadlike tiitel Venemaal.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Suurvürst · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tiitel
Tiitel on koos nimega kasutatav sõna või liide, mis viitab näiteks seisusele või teaduskraadile.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Tiitel · Näe rohkem »
Toscana
Toscana (varasem eestikeelne nimekuju Toskaana pole soovitatav) on maakond Kesk-Itaalias.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Toscana · Näe rohkem »
Toscana suurhertsogkond
Toscana suurhertsogkond (itaalia Granducato di Toscana, ladina Magnus Ducatus Etruriae) oli Kesk-Itaalia monarhia, mis eksisteeris vaheaegadega aastatel 1569–1859, asendades Firenze hertsogkonna.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Toscana suurhertsogkond · Näe rohkem »
Transilvaania
Transilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Transilvaania · Näe rohkem »
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Tsaar · Näe rohkem »
Vabariik
Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Vabariik · Näe rohkem »
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »
Vasad
Vasade vapp Vasad (Vasa dünastia) olid kuninglik dünastia Rootsis aastail 1523–1654 ja Poolas aastail 1587–1668.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Vasad · Näe rohkem »
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Vürst · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Viini kongress · Näe rohkem »
Waterloo lahing
Lahingusse liikumise skeem Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Waterloo lahing · Näe rohkem »
Wilhelmina
Wilhelmina Wilhelmina (täisnimega Wilhelmina Helena Pauline Marie; 31. august 1880 – 28. november 1962) oli Madalmaade kuninganna aastatel 1890–1948.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Wilhelmina · Näe rohkem »
Willem III
thumb Willem III (täisnimega Willem Alexander Paul Frederik Lodewijk; 19. veebruar 1817 – 23. november 1890) oli Madalmaade kuningas ja Luksemburgi suurhertsog aastatel 1849–1890.
Uus!!: Suurhertsogkond ja Willem III · Näe rohkem »
