Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Absoluutne idealism, Abstraktsioon, Agnostitsism, Aisting, Analüütiline filosoofia, Analüütiline otsustus, Argument, Asi, Briti idealism, Definitsioon, Ebausk, Eitus, Empirism, Enesestmõistetavus, Esse est percipi, George Berkeley, George Edward Moore, Idealism, Idee, Identsus, Immanuel Kant, Introspektsioon, Järeldus, Kehtivus, Kogemus, Koopula, Maailmapilt, Mateeria, Materialism, Mõiste, Mõtlemine, Mind, Objekt (filosoofia), Olemine, Omadus, Parajasti siis, kui, Põhjuslikkus, Piisav tingimus, Predikatsioon (filosoofia), Propositsioon, Reaalsus, Sarnasus, Sünteetiline otsustus, Sensualism, Sisu, Skeptitsism, Solipsism, Spirituaalsus, Subjekt, Substants, ..., Suhe (filosoofia), Taju, Tarvilik tingimus, Tavakeel, Tähendus, Tõestus, Tõesus, Tervik, Universum, Uskumine, Vaim, Vastuolulisus, Väärus, 1903. Laienda indeks (14 rohkem) »
Absoluutne idealism
Absoluutne idealism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on olemas ainult ideed.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Absoluutne idealism · Näe rohkem »
Abstraktsioon
Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Abstraktsioon · Näe rohkem »
Agnostitsism
Agnostitsism on seisukoht, mille järgi ei ole teatud metafüüsilist ja usulist laadi väidete tõesus või väärus teada ja selle teadmine ei ole vast isegi põhimõtteliselt võimalik.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Agnostitsism · Näe rohkem »
Aisting
Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Aisting · Näe rohkem »
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »
Analüütiline otsustus
Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Analüütiline otsustus · Näe rohkem »
Argument
Argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, mida kasutatakse kellegi veenmiseks.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Argument · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Asi · Näe rohkem »
Briti idealism
Briti idealism oli filosoofiasuund Suurbritannias 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Briti idealism · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Definitsioon · Näe rohkem »
Ebausk
amuletid Porto poe vaateaknal Musta kassiga on seostatud nii õnne kui ebaõnne Ebausk on käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil, mille alusel ebausu praktiseerija usub, et tulevikku või teatud sündmuste tulemust saab mõjutada tema käitumisega.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Ebausk · Näe rohkem »
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Eitus · Näe rohkem »
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Empirism · Näe rohkem »
Enesestmõistetavus
Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Enesestmõistetavus · Näe rohkem »
Esse est percipi
Esse est percipi (tõlkes ladina keelest 'olemine on tajutav olemine') on fraas, mille võttis kasutusele George Berkeley, et iseloomustada kõiki tajutavaid objekte.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Esse est percipi · Näe rohkem »
George Berkeley
George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja George Berkeley · Näe rohkem »
George Edward Moore
George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja George Edward Moore · Näe rohkem »
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Idealism · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Idee · Näe rohkem »
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Identsus · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Introspektsioon
Introspektsioon (ladina keeles introspectare, sisse vaatama) ehk enesevaatlus on psühholoogias meetod, mis põhineb eesmärgipärasel ja ratsionaalsel inimese enda vaimsete seisundite jälgimisel.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Introspektsioon · Näe rohkem »
Järeldus
Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Järeldus · Näe rohkem »
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Kehtivus · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Kogemus · Näe rohkem »
Koopula
Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Koopula · Näe rohkem »
Maailmapilt
Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ennast ümbritsevat maailma ja näeb tegelikkust.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Maailmapilt · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Mateeria · Näe rohkem »
Materialism
Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Materialism · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Mõiste · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Mind
Mind ('Vaim') on üks maailma juhtivaid filosoofiaajakirju.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Mind · Näe rohkem »
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Olemine · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Omadus · Näe rohkem »
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Piisav tingimus
„X on Y piisav tingimus“ tähendab: kui X, siis Y (või: iga kord, kui X, siis Y).
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Piisav tingimus · Näe rohkem »
Predikatsioon (filosoofia)
Predikatsioon ehk preditseerimine (ladina sõnast praedicatio 'väljaütlemine, teatavakstegemine') on filosoofias esemele, asjale, objektile või asjaolule (laias mõttes) omaduse omistamine või selle omaduse eitamine sellel.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Predikatsioon (filosoofia) · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Propositsioon · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Reaalsus · Näe rohkem »
Sarnasus
Sarnasus on välimuses või mingis muus suhtes rohkete ühetaoliseks tegevate ühisjoontega.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Sarnasus · Näe rohkem »
Sünteetiline otsustus
Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Sünteetiline otsustus · Näe rohkem »
Sensualism
Sensualism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kogu tunnetus tugineb aistingutele ning kujutab endast aistingute kombineerimist.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Sensualism · Näe rohkem »
Sisu
Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Sisu · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Solipsism
Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Solipsism · Näe rohkem »
Spirituaalsus
Spirituaalsus on millegi omadus olla vaim (spiritus).
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Spirituaalsus · Näe rohkem »
Subjekt
"Subjekt" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Subjekt · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Substants · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Taju · Näe rohkem »
Tarvilik tingimus
„X on Y tarvilik tingimus“ tähendab: Y ainult juhul, kui X. Näiteks „vihma sadamine on selle tarvilik tingimus, et ta läheb vara koju“ tähendab, et ta läheb vara koju ainult juhul, kui sajab.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Tarvilik tingimus · Näe rohkem »
Tavakeel
Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Tavakeel · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Tähendus · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Tõesus · Näe rohkem »
Tervik
Tervik on entiteet, millel on osad.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Tervik · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Universum · Näe rohkem »
Uskumine
Uskumise puhul saab eristada millessegi uskumist millegi (mingi propositsiooni) uskumisest ehk propositsionaalsest uskumisest (uskumuse omamisest).
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Uskumine · Näe rohkem »
Vaim
Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Vaim · Näe rohkem »
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Vastuolulisus · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja Väärus · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: The Refutation of Idealism ja 1903 · Näe rohkem »
