Sisukord
64 suhted: Absoluutne idealism, Abstraktsioon, Agnostitsism, Aisting, Analüütiline filosoofia, Analüütiline otsustus, Argument, Asi, Briti idealism, Definitsioon, Ebausk, Eitus, Empirism, Enesestmõistetavus, Esse est percipi, George Berkeley, George Edward Moore, Idealism, Idee, Identsus, Immanuel Kant, Introspektsioon, Järeldus, Kehtivus, Kogemus, Koopula, Maailmapilt, Mateeria, Materialism, Mõiste, Mõtlemine, Mind, Objekt (filosoofia), Olemine, Omadus, Parajasti siis, kui, Põhjuslikkus, Piisav tingimus, Predikatsioon (filosoofia), Propositsioon, Reaalsus, Sarnasus, Sünteetiline otsustus, Sensualism, Sisu, Skeptitsism, Solipsism, Spirituaalsus, Subjekt, Substants, ... Laienda indeks (14 rohkem) »
Absoluutne idealism
Absoluutne idealism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on olemas ainult ideed.
Vaata The Refutation of Idealism ja Absoluutne idealism
Abstraktsioon
Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.
Vaata The Refutation of Idealism ja Abstraktsioon
Agnostitsism
Agnostitsism on seisukoht, mille järgi ei ole teatud metafüüsilist ja usulist laadi väidete tõesus või väärus teada ja selle teadmine ei ole vast isegi põhimõtteliselt võimalik.
Vaata The Refutation of Idealism ja Agnostitsism
Aisting
Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.
Vaata The Refutation of Idealism ja Aisting
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Vaata The Refutation of Idealism ja Analüütiline filosoofia
Analüütiline otsustus
Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.
Vaata The Refutation of Idealism ja Analüütiline otsustus
Argument
Argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, mida kasutatakse kellegi veenmiseks.
Vaata The Refutation of Idealism ja Argument
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Vaata The Refutation of Idealism ja Asi
Briti idealism
Briti idealism oli filosoofiasuund Suurbritannias 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni.
Vaata The Refutation of Idealism ja Briti idealism
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Vaata The Refutation of Idealism ja Definitsioon
Ebausk
amuletid Porto poe vaateaknal Musta kassiga on seostatud nii õnne kui ebaõnne Ebausk on käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil, mille alusel ebausu praktiseerija usub, et tulevikku või teatud sündmuste tulemust saab mõjutada tema käitumisega.
Vaata The Refutation of Idealism ja Ebausk
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Vaata The Refutation of Idealism ja Eitus
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Vaata The Refutation of Idealism ja Empirism
Enesestmõistetavus
Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.
Vaata The Refutation of Idealism ja Enesestmõistetavus
Esse est percipi
Esse est percipi (tõlkes ladina keelest 'olemine on tajutav olemine') on fraas, mille võttis kasutusele George Berkeley, et iseloomustada kõiki tajutavaid objekte.
Vaata The Refutation of Idealism ja Esse est percipi
George Berkeley
George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
Vaata The Refutation of Idealism ja George Berkeley
George Edward Moore
George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.
Vaata The Refutation of Idealism ja George Edward Moore
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Vaata The Refutation of Idealism ja Idealism
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Vaata The Refutation of Idealism ja Idee
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Vaata The Refutation of Idealism ja Identsus
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata The Refutation of Idealism ja Immanuel Kant
Introspektsioon
Introspektsioon (ladina keeles introspectare, sisse vaatama) ehk enesevaatlus on psühholoogias meetod, mis põhineb eesmärgipärasel ja ratsionaalsel inimese enda vaimsete seisundite jälgimisel.
Vaata The Refutation of Idealism ja Introspektsioon
Järeldus
Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.
Vaata The Refutation of Idealism ja Järeldus
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Vaata The Refutation of Idealism ja Kehtivus
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Vaata The Refutation of Idealism ja Kogemus
Koopula
Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse).
Vaata The Refutation of Idealism ja Koopula
Maailmapilt
Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ennast ümbritsevat maailma ja näeb tegelikkust.
Vaata The Refutation of Idealism ja Maailmapilt
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Vaata The Refutation of Idealism ja Mateeria
Materialism
Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet.
Vaata The Refutation of Idealism ja Materialism
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Vaata The Refutation of Idealism ja Mõiste
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Vaata The Refutation of Idealism ja Mõtlemine
Mind
Mind ('Vaim') on üks maailma juhtivaid filosoofiaajakirju.
Vaata The Refutation of Idealism ja Mind
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Vaata The Refutation of Idealism ja Objekt (filosoofia)
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Vaata The Refutation of Idealism ja Olemine
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Vaata The Refutation of Idealism ja Omadus
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Vaata The Refutation of Idealism ja Parajasti siis, kui
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks.
Vaata The Refutation of Idealism ja Põhjuslikkus
Piisav tingimus
„X on Y piisav tingimus“ tähendab: kui X, siis Y (või: iga kord, kui X, siis Y).
Vaata The Refutation of Idealism ja Piisav tingimus
Predikatsioon (filosoofia)
Predikatsioon ehk preditseerimine (ladina sõnast praedicatio 'väljaütlemine, teatavakstegemine') on filosoofias esemele, asjale, objektile või asjaolule (laias mõttes) omaduse omistamine või selle omaduse eitamine sellel.
Vaata The Refutation of Idealism ja Predikatsioon (filosoofia)
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Vaata The Refutation of Idealism ja Propositsioon
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Vaata The Refutation of Idealism ja Reaalsus
Sarnasus
Sarnasus on välimuses või mingis muus suhtes rohkete ühetaoliseks tegevate ühisjoontega.
Vaata The Refutation of Idealism ja Sarnasus
Sünteetiline otsustus
Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.
Vaata The Refutation of Idealism ja Sünteetiline otsustus
Sensualism
Sensualism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kogu tunnetus tugineb aistingutele ning kujutab endast aistingute kombineerimist.
Vaata The Refutation of Idealism ja Sensualism
Sisu
Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.
Vaata The Refutation of Idealism ja Sisu
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Vaata The Refutation of Idealism ja Skeptitsism
Solipsism
Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.
Vaata The Refutation of Idealism ja Solipsism
Spirituaalsus
Spirituaalsus on millegi omadus olla vaim (spiritus).
Vaata The Refutation of Idealism ja Spirituaalsus
Subjekt
"Subjekt" on mitmetähenduslik sõna.
Vaata The Refutation of Idealism ja Subjekt
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Vaata The Refutation of Idealism ja Substants
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Vaata The Refutation of Idealism ja Suhe (filosoofia)
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Vaata The Refutation of Idealism ja Taju
Tarvilik tingimus
„X on Y tarvilik tingimus“ tähendab: Y ainult juhul, kui X. Näiteks „vihma sadamine on selle tarvilik tingimus, et ta läheb vara koju“ tähendab, et ta läheb vara koju ainult juhul, kui sajab.
Vaata The Refutation of Idealism ja Tarvilik tingimus
Tavakeel
Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.
Vaata The Refutation of Idealism ja Tavakeel
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Vaata The Refutation of Idealism ja Tähendus
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Vaata The Refutation of Idealism ja Tõestus
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata The Refutation of Idealism ja Tõesus
Tervik
Tervik on entiteet, millel on osad.
Vaata The Refutation of Idealism ja Tervik
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata The Refutation of Idealism ja Universum
Uskumine
Uskumise puhul saab eristada millessegi uskumist millegi (mingi propositsiooni) uskumisest ehk propositsionaalsest uskumisest (uskumuse omamisest).
Vaata The Refutation of Idealism ja Uskumine
Vaim
Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.
Vaata The Refutation of Idealism ja Vaim
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Vaata The Refutation of Idealism ja Vastuolulisus
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata The Refutation of Idealism ja Väärus
1903
1903.
Vaata The Refutation of Idealism ja 1903