Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Traaklased

Index Traaklased

Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.

58 suhted: Abdera, Aleksander Suur, Antiikaeg, Balkani poolsaar, Barbarid, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Bosporus, Bulgaaria, Bulgaaria tsaaririik, Daakia (Rooma provints), Daaklased, Doonau, Egeuse meri, Esimene maailmasõda, Euroopa, Gladiaator, Hõim, Herodotos, Homeros, Ilias, Indoeuroopa keeled, Keldid, Kreeka, Makedoonia (Rooma provints), Möösia, Must meri, Muusika, Noricum, Orpheus, Osmanite riik, Pergamon, Philippos II, Rooma keisririik, Rooma vabariik, Rumeenia, Serbia, Spartacus, Struma jõgi, Türgi, Traakia, Traakia (Kreeka geograafiline piirkond), Traakia (Rooma provints), Traakia keel, Vana-Kreeka, Vana-Makedoonia, Vanakreeka mütoloogia, Varna, Väike-Aasia, 168 eKr, ..., 279 eKr, 3. aastatuhat eKr, 323 eKr, 4. sajand eKr, 430 eKr, 5. sajand eKr, 7. sajand eKr, 9. sajand. Laienda indeks (8 rohkem) »

Abdera

Linna asukoht Vana-Kreekas Tempel Abdera akropolil Abdera maja Abdera läänevärav Abdera (vanakreeka keeles Ἄβδηρα) oli vanaaja linn Traakias Egeuse mere põhjarannikul.

Uus!!: Traaklased ja Abdera · Näe rohkem »

Aleksander Suur

Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (vanakreeka keeles Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.

Uus!!: Traaklased ja Aleksander Suur · Näe rohkem »

Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Uus!!: Traaklased ja Antiikaeg · Näe rohkem »

Balkani poolsaar

Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.

Uus!!: Traaklased ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »

Barbarid

Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat.

Uus!!: Traaklased ja Barbarid · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Traaklased ja Bütsants · Näe rohkem »

Bütsantsi ajalugu

Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.

Uus!!: Traaklased ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »

Bosporus

Bosporus Bosporus (vanakreeka Βόσπορος Bosporos, sõnadest βοῦς 'härg' ja πόρος 'koolmekoht, väin'; türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.

Uus!!: Traaklased ja Bosporus · Näe rohkem »

Bulgaaria

Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.

Uus!!: Traaklased ja Bulgaaria · Näe rohkem »

Bulgaaria tsaaririik

Euroopa keskaegses ajaloos esines Bulgaaria staatus Bulgaaria tsaaririigina (bulgaaria: Българско царство), mis tegutses olulise piirkondliku võimuna (eriti Bütsantsi rivaalina Kagu-Euroopas), kahel erineval perioodil: 7.

Uus!!: Traaklased ja Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »

Daakia (Rooma provints)

Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.

Uus!!: Traaklased ja Daakia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Daaklased

traaklaste, Vana-Kreeka alad Balkanil Daaklased oli keldi mõjudega traakia rahvas, kes elas alates 5. sajandist eKr Mustast merest läänes.

Uus!!: Traaklased ja Daaklased · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Uus!!: Traaklased ja Doonau · Näe rohkem »

Egeuse meri

Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.

Uus!!: Traaklased ja Egeuse meri · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Traaklased ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Traaklased ja Euroopa · Näe rohkem »

Gladiaator

Jean-Léon Gérôme "Pollice Verso" (1872) Gladiaator (ladina keeles gladiator) oli kutseline võitleja Vana-Rooma amfiteatris.

Uus!!: Traaklased ja Gladiaator · Näe rohkem »

Hõim

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.

Uus!!: Traaklased ja Hõim · Näe rohkem »

Herodotos

Herodotos Herodotos Halikarnassosest (umbes 484 eKr – umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu.

Uus!!: Traaklased ja Herodotos · Näe rohkem »

Homeros

Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega. Tüübi originaal on võib-olla loodud Pergamoni suure raamatukogu jaoks. Homerose büst (herm). 2. sajand eKr. Marmor. Louvre. Homeros (Ὅμηρος (Hómēros); elas arvatavasti 8. sajandil eKr) oli pärimuse järgi Vana-Kreeka pime laulik, eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor, varaseim õhtumaa luuletaja.

Uus!!: Traaklased ja Homeros · Näe rohkem »

Ilias

"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat joonia laulikut Homerost.

Uus!!: Traaklased ja Ilias · Näe rohkem »

Indoeuroopa keeled

Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.

Uus!!: Traaklased ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »

Keldid

Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Uus!!: Traaklased ja Keldid · Näe rohkem »

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Uus!!: Traaklased ja Kreeka · Näe rohkem »

Makedoonia (Rooma provints)

Makedoonia provints Rooma keisririigis, umbes aastal 125 Rooma provints Makedoonia (ladina: Provincia Macedoniae, kreeka: Ἐπαρχία Μακεδονίας) loodi ametlikult aastal 146 eKr pärast seda, kui Rooma kindral Quintus Caecilius Metellus võitis aastal 148 eKr Makedoonia kuningriigi viimast isehakanud kuningat Andrískost, ja pärast seda, kui neli Rooma poolt piirkonnas loodud klientvabariiki ("tetrarhia") kaotati.

Uus!!: Traaklased ja Makedoonia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Möösia

Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.

Uus!!: Traaklased ja Möösia · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Traaklased ja Must meri · Näe rohkem »

Muusika

Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.

Uus!!: Traaklased ja Muusika · Näe rohkem »

Noricum

Noricum oli keltide kuningriik (ladina keeles Regnum Noricum) tänapäeva Austria alal ning hiljem Rooma riigi provints.

Uus!!: Traaklased ja Noricum · Näe rohkem »

Orpheus

Orpheus. 2. sajandi mosaiik (Tuneesia) Orpheus loomade keskel. Vana-Rooma põrandamosaiik (Palermo) Orpheus (vanakreeka keeles Ὀρφεύς) oli vanakreeka mütoloogias kuulus laulik, kes ühtlasi mängis suurepäraselt lüüratEdith Hamilton.

Uus!!: Traaklased ja Orpheus · Näe rohkem »

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Uus!!: Traaklased ja Osmanite riik · Näe rohkem »

Pergamon

Pergamoni kuningriik oli riik Väike-Aasia loodeosas, mida valitses Attaliidide dünastia.

Uus!!: Traaklased ja Pergamon · Näe rohkem »

Philippos II

Philippos II (kreeka Φίλιππος Β΄, 382–336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani.

Uus!!: Traaklased ja Philippos II · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Traaklased ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma vabariik

Rooma vabariik (ladina keeles Res publica Romana) oli Rooma riigi vabariiklik ajajärk, mis kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr.

Uus!!: Traaklased ja Rooma vabariik · Näe rohkem »

Rumeenia

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.

Uus!!: Traaklased ja Rumeenia · Näe rohkem »

Serbia

Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.

Uus!!: Traaklased ja Serbia · Näe rohkem »

Spartacus

Spartacuse kuju Pariisis Spartacus (arvatavasti 120 – 71 eKr) oli gladiaatorite ülestõusu juht.

Uus!!: Traaklased ja Spartacus · Näe rohkem »

Struma jõgi

Struma (kreeka keeles Strymónas (Στρυμόνας)) on jõgi Balkanil.

Uus!!: Traaklased ja Struma jõgi · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Uus!!: Traaklased ja Türgi · Näe rohkem »

Traakia

Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.

Uus!!: Traaklased ja Traakia · Näe rohkem »

Traakia (Kreeka geograafiline piirkond)

Traakia asend Kreekas Traakia (Θράκη (Thráki)) ehk Lääne-Traakia (Δυτική Θράκη (Dytikí Thráki)) on üks Kreeka geograafilistest piirkondadest.

Uus!!: Traaklased ja Traakia (Kreeka geograafiline piirkond) · Näe rohkem »

Traakia (Rooma provints)

Traakia provints Rooma keisririigis, u. 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117–38), Traakia keisriprovints Kagu-Euroopas Thraciae'' Traakia (kreeka: Θρᾴκη, Thrakē) on Kagu-Balkani piirkonna iidne nimi, maad asustasid traaklased.

Uus!!: Traaklased ja Traakia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Traakia keel

Traakia keele leviala Traakia keel oli halvasti kinnistunud väljasurnud keel, mida rääkisid traaklased iidsel ajal Kagu-Euroopas.

Uus!!: Traaklased ja Traakia keel · Näe rohkem »

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Uus!!: Traaklased ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »

Vana-Makedoonia

Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.

Uus!!: Traaklased ja Vana-Makedoonia · Näe rohkem »

Vanakreeka mütoloogia

Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.

Uus!!: Traaklased ja Vanakreeka mütoloogia · Näe rohkem »

Varna

Varna on linn Bulgaarias, Varna piirkonna keskus.

Uus!!: Traaklased ja Varna · Näe rohkem »

Väike-Aasia

Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.

Uus!!: Traaklased ja Väike-Aasia · Näe rohkem »

168 eKr

168.

Uus!!: Traaklased ja 168 eKr · Näe rohkem »

279 eKr

279.

Uus!!: Traaklased ja 279 eKr · Näe rohkem »

3. aastatuhat eKr

3.

Uus!!: Traaklased ja 3. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

323 eKr

Aasta 323 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist, Vana-Rooma ajaarvamise järgi 431 ab urbe condita.

Uus!!: Traaklased ja 323 eKr · Näe rohkem »

4. sajand eKr

4.

Uus!!: Traaklased ja 4. sajand eKr · Näe rohkem »

430 eKr

Aasta 430 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Traaklased ja 430 eKr · Näe rohkem »

5. sajand eKr

5.

Uus!!: Traaklased ja 5. sajand eKr · Näe rohkem »

7. sajand eKr

7.

Uus!!: Traaklased ja 7. sajand eKr · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Traaklased ja 9. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »