Sisukord
67 suhted: Aminohapped, Atmosfäär, Autotroof, Bakterid, Biosfäär, Endosümbioos, Eukarüoodid, Fütoplankton, Fosfor, Fotosüntees, Gramnegatiivsed bakterid, Hapnik, Hõimkond, Iiveldus, Kaaliumtsüaniid, Kalad, Kärbseseen, Klorofüll, Kloroplast, Koduloom, Koer, Kulgemine, Läänemeri, Lämmastik, Lämmastikusidumine, Liik (bioloogia), Liitvetikad, Mürgistus, Mentool, Merikarp, Mikromeeter, Monofüleetiline rühm, Nodularia spumigena, Ookean, Organism, Palavik, Põhjalaht, Peavalu, Perekond (bioloogia), Peterburi, Plastiidid, Prochlorococcus, Prokarüoot, Punane meri, Punavetikad, Rakk, Rakukest, Rakumembraan, Samblikud, Sümbioos, ... Laienda indeks (17 rohkem) »
- Fotosüntees
- Gramnegatiivsed bakterid
- Keskkonnakeemia
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Tsüanobakterid ja Aminohapped
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Tsüanobakterid ja Atmosfäär
Autotroof
Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
Vaata Tsüanobakterid ja Autotroof
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Tsüanobakterid ja Bakterid
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Vaata Tsüanobakterid ja Biosfäär
Endosümbioos
Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesorganismi kehas või rakus.
Vaata Tsüanobakterid ja Endosümbioos
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Tsüanobakterid ja Eukarüoodid
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Vaata Tsüanobakterid ja Fütoplankton
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Tsüanobakterid ja Fosfor
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Tsüanobakterid ja Fotosüntees
Gramnegatiivsed bakterid
Gramnegatiivne ''Pseudomonas aeruginosa'' (punased pulkbakterid) mikroskoobi all Gramnegatiivsed bakterid (tähistatakse G(–) või GN) on bakterid, mis erinevalt grampositiivsetest bakteritest kaotavad Grami meetodiga uurimisel pärast etanooliga loputamist aluselist värvust (kristallvioletti).
Vaata Tsüanobakterid ja Gramnegatiivsed bakterid
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Tsüanobakterid ja Hapnik
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Vaata Tsüanobakterid ja Hõimkond
Iiveldus
Iiveldus on rahutustunne ja ebamugavustunne, mida tihti tajutakse vajadusega oksendada.
Vaata Tsüanobakterid ja Iiveldus
Kaaliumtsüaniid
Kaaliumtsüaniid (keemilise valemiga KCN; kõnekeeles ka tsüaankaalium) on värvuseta, vees väga hästi lahustuv (41,7%, 25 °C) kristalne aine.
Vaata Tsüanobakterid ja Kaaliumtsüaniid
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Tsüanobakterid ja Kalad
Kärbseseen
Kärbseseen (Amanita) on kandseente perekond kärbseseeneliste sugukonnast.
Vaata Tsüanobakterid ja Kärbseseen
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Vaata Tsüanobakterid ja Klorofüll
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Vaata Tsüanobakterid ja Kloroplast
Koduloom
Koduloom on loomaliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretusega geneetiliselt arendanud.
Vaata Tsüanobakterid ja Koduloom
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Vaata Tsüanobakterid ja Koer
Kulgemine
Kulgemine ehk lokomotsioon (ka liikumine) on loomade (sealhulgas inimese) liikumine ühest kohast teise teda ümbritsevas keskkonnas.
Vaata Tsüanobakterid ja Kulgemine
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Tsüanobakterid ja Läänemeri
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Tsüanobakterid ja Lämmastik
Lämmastikusidumine
Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.
Vaata Tsüanobakterid ja Lämmastikusidumine
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Tsüanobakterid ja Liik (bioloogia)
Liitvetikad
Liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid (Glaucophyta) on eukarüootide rühma kuuluv väike hõimkond mageveelisi vetikaid.
Vaata Tsüanobakterid ja Liitvetikad
Mürgistus
Mürgistus Mürgistus ehk mürgitus on mürgistumine ja mürgistatud-olek, mis on mürgi toimel tekkinud haiguslik seisund.
Vaata Tsüanobakterid ja Mürgistus
Mentool
Mentool on orgaaniline ühend, mida saadakse kas sünteesimisel või põldmündist, piparmündist või teistest mündilistest.
Vaata Tsüanobakterid ja Mentool
Merikarp
Erisuguseid merikarpe Merikarp ehk merekarp on merelise eluviisiga teo või karbi suuremamõõtmeline välisskelett ehk koda.
Vaata Tsüanobakterid ja Merikarp
Mikromeeter
Mikromeeter (tähis µm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: Enne SI-süsteemi kehtestamist (1960. a) oli mikromeetri nimetus mikron (tähis µ).
Vaata Tsüanobakterid ja Mikromeeter
Monofüleetiline rühm
Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.
Vaata Tsüanobakterid ja Monofüleetiline rühm
Nodularia spumigena
Nodularia spumigena on tsüanobakterite rühma kuuluv ülemaailmse levikuga sinivetikaliik, mis tihti põhjustab toksilist veeõitsengut.
Vaata Tsüanobakterid ja Nodularia spumigena
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Tsüanobakterid ja Ookean
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Tsüanobakterid ja Organism
Palavik
Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit Oskar Kallise pastellmaal "Palavik" (1917) Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri.
Vaata Tsüanobakterid ja Palavik
Põhjalaht
Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.
Vaata Tsüanobakterid ja Põhjalaht
Peavalu
Peavalu on valu peapiirkonnas.
Vaata Tsüanobakterid ja Peavalu
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Tsüanobakterid ja Perekond (bioloogia)
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Tsüanobakterid ja Peterburi
Plastiidid
Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.
Vaata Tsüanobakterid ja Plastiidid
Prochlorococcus
Prochlorococcus on tsüanobakterite perekond, mille esindajad on 0,5–0,7 µm pikkuse läbimõõduga organismid.
Vaata Tsüanobakterid ja Prochlorococcus
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Vaata Tsüanobakterid ja Prokarüoot
Punane meri
Punane meri Punane meri on meri India ookeani loodeosas.
Vaata Tsüanobakterid ja Punane meri
Punavetikad
Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.
Vaata Tsüanobakterid ja Punavetikad
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Tsüanobakterid ja Rakk
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Vaata Tsüanobakterid ja Rakukest
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Tsüanobakterid ja Rakumembraan
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Tsüanobakterid ja Samblikud
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Vaata Tsüanobakterid ja Sümbioos
Sümptom
Sümptom ehk sümptoom meditsiinis on mingile haiguslikule protsessile viitav iseärasus, haiguse märk.
Vaata Tsüanobakterid ja Sümptom
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Tsüanobakterid ja Seened
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Tsüanobakterid ja Soome
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Tsüanobakterid ja Soome laht
Spirulina
Spirulina on filamentsete tsüanobakterite perekonda kuuluv sini-rohevetikas, mis kasvab soojades mageveekogudes.
Vaata Tsüanobakterid ja Spirulina
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Vaata Tsüanobakterid ja Taksonoomia
Tavaline nohu
Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus.
Vaata Tsüanobakterid ja Tavaline nohu
Tülakoid
Graana on paksemate ketaste (graanatülakoidide) kuhi ja peened ning lapikud on strooma tülakoidid, mida nimetatakse ka lamellideks Tülakoidid on kloroplasti stroomas asuvad kettakujulised membraanistruktuurid, mis moodustavad omavahel ühendatud siseruumi, mida nimetatakse luumeniks.
Vaata Tsüanobakterid ja Tülakoid
Tsüanobiont
Tsüanobakter ''Hyella caespitosa'' sümbioosis samblikuga ''Pyrenocollema halodytes'' Tsüanobiont on tsüanobakter ehk sinivetikas, kes elab sümbioosis eukarüoodiga.
Vaata Tsüanobakterid ja Tsüanobiont
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Tsüanobakterid ja Valgud
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Vaata Tsüanobakterid ja Värvus
Veeõitseng
Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.
Vaata Tsüanobakterid ja Veeõitseng
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Tsüanobakterid ja Venemaa
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Vaata Tsüanobakterid ja Vesiniksulfiid
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Vaata Tsüanobakterid ja Vetikad
Vibur
Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.
Vaata Tsüanobakterid ja Vibur
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Vaata Tsüanobakterid ja Zooplankton
Vaata ka
Fotosüntees
- Õhulõhe
- ATP süntaas
- Anoksügeenne fotosüntees
- CAM-taimed
- Calvini tsükkel
- Fütobentos
- Fotoautotroofia
- Fotofosforüülimine
- Fotoinhibitsioon
- Fotosüntees
- Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus
- Fotosüsteem II
- Fototroof
- Hapnikuringe
- Kaaspigmendid
- Karotenoidid
- Kloroplast
- Klorosoom
- Leht
- Mittefotokeemiline kustutamine
- NAD
- Plastiidid
- Punane serv
- Süsinikuringe
- Tülakoid
- Tsüanobakterid
- Valgushingamine
- Valgusreaktsioonid
Gramnegatiivsed bakterid
Keskkonnakeemia
- Äravool
- Agrokemikaal
- Biotransformatsioon
- Defoliandid
- Eutrofeerumine
- Fentoni protsess
- Happesademed
- Keemiline hapnikutarve
- Keskkonnakeemia
- Lisand (keemia)
- Osoon
- Radikaal
- RoHS-i direktiiv
- Roheline keemia
- Saepuru
- Tsüanobakterid
Tuntud ka kui Cyanobacteria, Cyanophyceae, Cyanophyta, Sinikud, Sinirohevetikad, Sinivetikad, Sinivetikas, Sinivetiktaimed, Tsüanobakter, Tsüanoprokarüoodid, Tsüanoprokarüoot.