Sisukord
50 suhted: Adenosiintrifosfaat, Aktiivtsenter, Aminohapped, Arginiin, DNA replikatsioon, Embrüo, Eukarüoodid, Fenotüüp, Fosfaadid, Fosforüülumine, Hüdrofoobsus, Heeliks, Hiir, Imetajad, Infertiilsus, Inhibiitor, Inhibitsioon, Inimene, Interaktsioon, Jagunemine, Katalüüs, Katioon, Keemiline afiinsus, Keemiline reaktsioon, Konformatsioon, Kude, Lüsiin, Leutsiin, Loomarakk, Mitoos, Närvikude, Pagaripärm, Proliin, Proteiinkinaasid, Rakk, Rakutsükkel, Regulatsioon, Sünd, Selgroogsed, Seriin, Substraat (biokeemia), Suhkurtõbi, Tagasiside, Türosiin, Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, Treoniin, Tsükliinid, Ubikvitiin, Valgud.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Adenosiintrifosfaat
Aktiivtsenter
Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Aktiivtsenter
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Aminohapped
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Arginiin
DNA replikatsioon
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja DNA replikatsioon
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Embrüo
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Eukarüoodid
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Fenotüüp
Fosfaadid
Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Fosfaadid
Fosforüülumine
Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Fosforüülumine
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Hüdrofoobsus
Heeliks
Vasakpidise heeliksi kujuline köitraag taimel Heeliks (kreeka keeles helix spiraal, keerd) on kruvijoonekujuline struktuur, näiteks bioloogias ja kunstis.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Heeliks
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Hiir
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Imetajad
Infertiilsus
Infertiilsuse all mõistetakse meditsiinis laiemas mõttes mehe sigimisvõimetust (impotentia generandi) või naise võimetust rasestuda (impotentia concipiendi) või võimetust rasedust lõpuni kanda (impotentia generandi), kitsamas mõttes ainult viimast.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Infertiilsus
Inhibiitor
Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Inhibiitor
Inhibitsioon
Inhibitsioon ehk pärssimine ehk inhibeerimine on mingi protsessi vm aeglustamine, peatamine.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Inhibitsioon
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Inimene
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Interaktsioon
Jagunemine
Jagunemine on bioloogias rakkude või nende sisestruktuuride (rakutuuma, mitokondrite jt) jaotumine kaheks (pooldumine) või rohkemaks osaks.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Jagunemine
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Katalüüs
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Katioon
Keemiline afiinsus
Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Keemiline afiinsus
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Keemiline reaktsioon
Konformatsioon
Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Konformatsioon
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Kude
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Lüsiin
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Leutsiin
Loomarakk
Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Loomarakk
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Mitoos
Närvikude
Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Närvikude
Pagaripärm
Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Pagaripärm
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Proliin
Proteiinkinaasid
Valgu fosforüleerimine Proteiinkinaasid ehk proteiini kinaasid ehk valgu kinaasid on kinaassed ensüümid (EC-number.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Proteiinkinaasid
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Rakk
Rakutsükkel
Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Rakutsükkel
Regulatsioon
Regulatsioon ehk reguleerimine on millegi korraldamine, kordaseadmine, korrastamine, täpsustamine.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Regulatsioon
Sünd
Vesikirp sünnitamas Lehm sünnitamas Sünni ehk sünnijuhu all mõistetakse organismi järeltulija ilmaletulekut ehk prenataalse arengu üleminekut postnataalseks.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Sünd
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Selgroogsed
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Seriin
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Substraat (biokeemia)
Suhkurtõbi
Helesinine sõõr – ülemaailmne diabeedi sümbol Suhkurtõbi ehk suhkurdiabeet ehk diabeet (kõnekeeles suhkruhaigus; ladina keeles diabetes mellitus) on koondnimetus mitmetel selgroogsetel loomadel ja inimestel eri tegurite põhjustatud, kas lapse- või täiskasvanueas ja kogu ülejäänud elu kestvate ainevahetushäirete kohta, millele on iseloomulik normaalsest suurem vere glükoosisisaldus (krooniline liigsuhkruveresus), häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses, tugev janu ning rohke kuseeritus.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Suhkurtõbi
Tagasiside
Tagasiside (FEEDBACK) protsessi väljundi ja sisendi vahel Tagasiside on süsteemi väljundi toime tema sisendile.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Tagasiside
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Türosiin
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Transkriptsioon (geneetika)
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Translatsioon
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Treoniin
Tsükliinid
Veise A3 tsükliini struktuur Tsükliinid on rühm valke, mis kontrollivad raku arengut läbi rakutsükli, aktiveerides tsükliinsõltuvaid kinaase (CDK – ingl cyclin-dependent kinase).
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Tsükliinid
Ubikvitiin
'''Ubikvitiini molekuli struktuur.''' Sinisega on märgitud α-heeliks, β-lehtstruktuur on roheline ja roosaga on märgitud 48. positsioonil paiknev lüsiin Ubikvitiin (ingl. k nimetus ubiquitin tuleb sõnast ubiquitous – kõikjal esinev) on väike, 8,5 kDa suurune ja 76 aminohappest koosnev valk, mida leidub kõikides eukarüootsetes rakkudes ja mis on päristuumsete organismide seas väga konserveerunud.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Ubikvitiin
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Tsükliinisõltuvad kinaasid ja Valgud
Tuntud ka kui CDK, Tsükliin-sõltuvad kinaasid, Tsükliinisõltuv kinaas.