Sisukord
46 suhted: Adenosiintrifosfaat, Aktiivsus, Apoptoos, Bakterid, CK2, Domeen (struktuuribioloogia), Ensüüm, Ensüümiklasside nomenklatuur, Eukarüoodid, Fosfor, Fosforüülumine, Geen, Glütsiin, Hapnik, Inhibiitor, Inimese genoom, Kasvuhormoon, Konformatsioon, Lüsiin, MSK1, Nukleosiid, Prokarüoot, Proteiinkinaas A, Proteiinkinaas B, Rakk, Röntgendifraktsioonanalüüs, Reagent, Retseptor (biokeemia), Rho-sõltuv proteiinkinaas, Selektiivsus (keemia), Seriin, Signaaliülekanne, Substraat (biokeemia), Taimed, Türosiin, Türosiinkinaas, Treoniin, Tsükliinisõltuvad kinaasid, Tsükliline adenosiinmonofosfaat, Tsütokiinid, Tsütoplasma, Valgud, Vähk (haigus), Vesinik, 2002, 2009.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Vaata Proteiinkinaasid ja Adenosiintrifosfaat
Aktiivsus
Aktiivsus on toekus, toimekus, agarus.
Vaata Proteiinkinaasid ja Aktiivsus
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Vaata Proteiinkinaasid ja Apoptoos
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Proteiinkinaasid ja Bakterid
CK2
Proteiinkinaas CK2 (EC 2.7.11.1), tuntud ka kui kaseiinkinaas II, on seriini/treoniini proteiinkinaas, mis on laialt levinud eukarüootsetes rakkudes ja omab palju füsioloogilisi funktsioone.
Vaata Proteiinkinaasid ja CK2
Domeen (struktuuribioloogia)
BRCA1 valgu tugevasti konserveerunud N-terminuses olev RING domeen, mis on seondunud BARD1 valgu RING domeeniga ja moodustanud heterodimeeri Domeen on osa valgu struktuurist, mis on võimeline, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima.
Vaata Proteiinkinaasid ja Domeen (struktuuribioloogia)
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Proteiinkinaasid ja Ensüüm
Ensüümiklasside nomenklatuur
Ensüümiklasside nomenklatuur ehk Ensüümide nomenklatuur ehk Ensüümide nimestik on Ensüümikomisjoni poolt koostatud ensüümide nomenklatuur.
Vaata Proteiinkinaasid ja Ensüümiklasside nomenklatuur
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Proteiinkinaasid ja Eukarüoodid
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Proteiinkinaasid ja Fosfor
Fosforüülumine
Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.
Vaata Proteiinkinaasid ja Fosforüülumine
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata Proteiinkinaasid ja Geen
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Proteiinkinaasid ja Glütsiin
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Proteiinkinaasid ja Hapnik
Inhibiitor
Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.
Vaata Proteiinkinaasid ja Inhibiitor
Inimese genoom
Inimese karüotüüp – 46 kromosoomi Inimese genoom on inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal.
Vaata Proteiinkinaasid ja Inimese genoom
Kasvuhormoon
Kasvuhormooni struktuur Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel.
Vaata Proteiinkinaasid ja Kasvuhormoon
Konformatsioon
Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.
Vaata Proteiinkinaasid ja Konformatsioon
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Vaata Proteiinkinaasid ja Lüsiin
MSK1
Proteiinkinaas MSK1 (EC 2.7.11.1), tuntud ka kui ribosomaalne valgu S6 kinaas alfa-5 "RPS6KA5", on seriin/treoniin proteiinkinaas, millel on rakusisesete signaalide vahendajana oluline roll eukarüootsete rakkude arengus (jagunemises, apoptoosis ja stressi tingimustega toimetutulekul).
Vaata Proteiinkinaasid ja MSK1
Nukleosiid
Nukleosiid on keemiline ühend, mis koosneb lämmastikalusest (puriini ja pürimidiini derivaadid) ja pentoosist (ribonukleosiid ja desoksüribonukleosiid), mis on seotud omavahel N-glükosiidse sidemega.
Vaata Proteiinkinaasid ja Nukleosiid
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Vaata Proteiinkinaasid ja Prokarüoot
Proteiinkinaas A
Proteiinkinaas A (PKA) on AGC kinaasiperekonna seriin- või treoniinkinaas, mille aktiivsus rakus sõltub tsükliliset adenosiin- 3´,5´-monofosfaadist (cAMP).
Vaata Proteiinkinaasid ja Proteiinkinaas A
Proteiinkinaas B
Proteiinkinaas B (PKB, tuntud ka kui Akt ja proteiinkinaas B-d (PKBα/β/γ) (geenid: Akt1, Akt2, Akt3) on kinaassete ensüümide perekond, mis modifitseerivad valke fosfaatrühma lisamise teel (fosforüleerides) ja liigitatakse eukarüootsete organismide valkude superperekonna proteiinkinaaside hulka.
Vaata Proteiinkinaasid ja Proteiinkinaas B
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Proteiinkinaasid ja Rakk
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Vaata Proteiinkinaasid ja Röntgendifraktsioonanalüüs
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Vaata Proteiinkinaasid ja Reagent
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Vaata Proteiinkinaasid ja Retseptor (biokeemia)
Rho-sõltuv proteiinkinaas
ROCK-I kristallstruktuur Rho-sõltuv proteiinkinaas (ROCK, Rho-kinaas) on AGC kinaasiperekonna seriin/treoniin kinaas, mille aktiveerivad Rho-perekonna väikesed GTPaasid.
Vaata Proteiinkinaasid ja Rho-sõltuv proteiinkinaas
Selektiivsus (keemia)
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Vaata Proteiinkinaasid ja Selektiivsus (keemia)
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Vaata Proteiinkinaasid ja Seriin
Signaaliülekanne
rakuväline maatriks; ''Death factors'', rakusurma käivitavad faktorid. Signaaliülekanne on bioloogiliste molekulide tasemel toimuv sündmuste jada, mis võimaldab kanda edasi infot algse impulsi saabumise kohta ja kindlustada elusorganismide rakkude reageerimist väliskeskkonna muutustele.
Vaata Proteiinkinaasid ja Signaaliülekanne
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Vaata Proteiinkinaasid ja Substraat (biokeemia)
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Proteiinkinaasid ja Taimed
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Vaata Proteiinkinaasid ja Türosiin
Türosiinkinaas
Türosiinkinaas e türosiini kinaas on ensüüm (proteiinkinaas), mis katalüüsib valkudes aminohappejäägi türosiini külgahelasse kuuluva aromaatse hüdroksüülrühma fosforüülimist.
Vaata Proteiinkinaasid ja Türosiinkinaas
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Vaata Proteiinkinaasid ja Treoniin
Tsükliinisõltuvad kinaasid
Tsükliinisõltuvad kinaasid (Cdk – cyclin-dependent kinase) on proteiinkinaasid, mis fosforüleerides valke täidavad keskset rolli rakutsükli regulatsioonis ja mis on aktiivsed vaid kompleksis tsükliiniga.
Vaata Proteiinkinaasid ja Tsükliinisõltuvad kinaasid
Tsükliline adenosiinmonofosfaat
Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP, tsükliline AMP või 3',5'-tsükliline adenosiinmonofosfaat) on sekundaarne virgatsaine, mis osaleb paljudes bioloogilistes protsessides.
Vaata Proteiinkinaasid ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Vaata Proteiinkinaasid ja Tsütokiinid
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Vaata Proteiinkinaasid ja Tsütoplasma
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Proteiinkinaasid ja Valgud
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Vaata Proteiinkinaasid ja Vähk (haigus)
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Proteiinkinaasid ja Vesinik
2002
2002.
Vaata Proteiinkinaasid ja 2002
2009
2009.
Vaata Proteiinkinaasid ja 2009
Tuntud ka kui Proteiini kinaas, Proteiini kinaasid, Proteiinkinaas, Valgu kinaas, Valgu kinaasid.