Sisukord
70 suhted: Aju, Alamliik, Dentiin, Egiptus, Eotseen, Euroopa, Hambad, Hambavaap, Hüäänkoer, Hea Lootuse neem, Imetajad, Kael, Käevõru, Küünis, Kõrv, Keelikloomad, Konvergents (bioloogia), Lõvi, Leopard, Liha, Lihas, Liik (bioloogia), Loode, Loomad, Loomade elu, Madagaskar, Mari, Mets, Miotseen, Must Aafrika, Napihambulised, November, Oktoober, Oligotseen, Põõsas, Põhja-Ameerika, Pea, Perekond (bioloogia), Peter Simon Pallas, Piim, Pleistotseen, Pliotseen, Puder, Puuvili, Rändtirts, Röövloom, Rihm (mehaaniline), Ripsmed, Rohtla, Saba, ... Laienda indeks (20 rohkem) »
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Vaata Tuhnik ja Aju
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Vaata Tuhnik ja Alamliik
Dentiin
Hamba ehitus Dentiin ehk hambaluu ehk hambapõhiaine on kollakasvalge, avaskulaarne ehk ilma veresoonteta mineraliseerunud kude, mis ümbritseb hambapulbikambrit.
Vaata Tuhnik ja Dentiin
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Tuhnik ja Egiptus
Eotseen
Eotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Vaata Tuhnik ja Eotseen
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Tuhnik ja Euroopa
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige.
Vaata Tuhnik ja Hambad
Hambavaap
Hamba ehitus Hambavaap ehk email on atsellulaarne ehk mitterakuline, mineraalne kude, mis koosneb 96% anorgaanilisest ja 4% orgaanilisest komponendist ning veest ning katab hambakrooni.
Vaata Tuhnik ja Hambavaap
Hüäänkoer
Hüäänkoer (Lycaon pictus) on koerlaste sugukonda hüäänkoera perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Tuhnik ja Hüäänkoer
Hea Lootuse neem
Hea Lootuse neem Hea Lootuse neem (afrikaani Kaap die Goeie Hoop, hollandi Kaap de Goede Hoop, portugali Cabo da Boa Esperança, inglise Cape of Good Hope) on neem Lõuna-Aafrika Vabariigi edelaosas Kaplinnast lõunas.
Vaata Tuhnik ja Hea Lootuse neem
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Tuhnik ja Imetajad
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Vaata Tuhnik ja Kael
Käevõru
Moodne kullast käevõru Käevõru on metallist või muust materjalist tehtud ehe (käeehe), mida kantakse ümber randme või käsivarre.
Vaata Tuhnik ja Käevõru
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Vaata Tuhnik ja Küünis
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Vaata Tuhnik ja Kõrv
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Tuhnik ja Keelikloomad
Konvergents (bioloogia)
Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste üksteisest sõltumatu sarnastumine, mis on tavaliselt seotud kohastumisega ühesugustele keskkonnatingimustele või ökoloogilise nišiga.
Vaata Tuhnik ja Konvergents (bioloogia)
Lõvi
Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantri perekonnast.
Vaata Tuhnik ja Lõvi
Leopard
Leopard (Panthera pardus) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Tuhnik ja Leopard
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Vaata Tuhnik ja Liha
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Vaata Tuhnik ja Lihas
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Tuhnik ja Liik (bioloogia)
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Vaata Tuhnik ja Loode
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Tuhnik ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Tuhnik ja Loomade elu
Madagaskar
Madagaskar Madagaskar (malagassi Madagasikara; ametliku nimega Madagaskari Vabariik, varem Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis.
Vaata Tuhnik ja Madagaskar
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Vaata Tuhnik ja Mari
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Tuhnik ja Mets
Miotseen
Miotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Vaata Tuhnik ja Miotseen
Must Aafrika
accessdate.
Vaata Tuhnik ja Must Aafrika
Napihambulised
Napihambulised (Pilosa) on selts loomi imetajate klassis.
Vaata Tuhnik ja Napihambulised
November
November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.
Vaata Tuhnik ja November
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Vaata Tuhnik ja Oktoober
Oligotseen
Oligotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Vaata Tuhnik ja Oligotseen
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Vaata Tuhnik ja Põõsas
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Tuhnik ja Põhja-Ameerika
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Tuhnik ja Pea
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Tuhnik ja Perekond (bioloogia)
Peter Simon Pallas
Peter Simon Pallas Peter Simon Pallas (22. september 1741 Berliin – 8. september 1811 Berliin) oli saksa zooloog, botaanik ja geograaf.
Vaata Tuhnik ja Peter Simon Pallas
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Vaata Tuhnik ja Piim
Pleistotseen
Pleistotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Vaata Tuhnik ja Pleistotseen
Pliotseen
Pliotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Vaata Tuhnik ja Pliotseen
Puder
Puder on pehme toit, mis on tavaliselt valmistatud jahu, kruupe, tangu või helbeid vees, piimas või mõlema segus keetes.
Vaata Tuhnik ja Puder
Puuvili
Puuvili on toiduks tarvitatav viljapuu vili.
Vaata Tuhnik ja Puuvili
Rändtirts
Rändtirts Rändtirts (Locusta migratoria) on tirtslaste sugukonda kuuluv putukaliik.
Vaata Tuhnik ja Rändtirts
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Vaata Tuhnik ja Röövloom
Rihm (mehaaniline)
Rihm Mehaaniline rihm on painduvast materjalist silmus, mida kasutatakse kahe või enama pöörleva võlli mehaaniliseks ühendamiseks, enamasti paralleelselt.
Vaata Tuhnik ja Rihm (mehaaniline)
Ripsmed
Inimese ripsmed Ripsmed on karvad, mis kinnituvad silmalaugude servadele.
Vaata Tuhnik ja Ripsmed
Rohtla
Sise-Mongoolias Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed.
Vaata Tuhnik ja Rohtla
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Vaata Tuhnik ja Saba
Sadul
Sadul Satteldorfi vapil Sadul on hobuse või muu sõidu- või veolooma seljale turjale asetatav ratsaniku iste või kandami alus.
Vaata Tuhnik ja Sadul
Sülg
Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).
Vaata Tuhnik ja Sülg
Sõõrmed
Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.
Vaata Tuhnik ja Sõõrmed
Sõralised
Sõralised (Artiodactyla ehk Paraxonia) on klassikalises süstemaatikas üks imetajate seltsidest.
Vaata Tuhnik ja Sõralised
Sõrg
Sõrg on sõraliste varba otsa kattev kõva nahamoodustis (küünise teisend), vastab kabjale.
Vaata Tuhnik ja Sõrg
Selg
Inimese selg Selg on loomade kehapiirkond, mis ulatub kaelast saba või tuharateni.
Vaata Tuhnik ja Selg
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Tuhnik ja Selts (bioloogia)
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Tuhnik ja Silm
Silmalaug
Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.
Vaata Tuhnik ja Silmalaug
Sipelglased
Sipelga ''Myrmecia nigrocincta'' pea Austraalias Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist.
Vaata Tuhnik ja Sipelglased
Soodsas seisundis
Soodsas seisundis (inglise least concern, lühendatult LC) on üks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kaitsestaatuse kategooriatest, mis määratakse elusolevale taksonile, mille ökoloogilist seisukorda on hinnatud ning mis ei kvalifitseeru ühegi muu kategooria alla.
Vaata Tuhnik ja Soodsas seisundis
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Tuhnik ja Sugukond (bioloogia)
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Vaata Tuhnik ja Suu
Tüvepikkus
Tüvepikkus on mõõt imetajal ninaotsast pärakuni, praktiliselt mõõdetakse ninaotsast piki koljut ja selgroogu kuni sabajuure alguseni.
Vaata Tuhnik ja Tüvepikkus
Termiidilised
Termiidilised (Isoptera) on lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kuuluv ühiseluliste putukate selts.
Vaata Tuhnik ja Termiidilised
Toruhambulised
Toruhambulised (Tubulidentata) on loomade selts imetajate klassist.
Vaata Tuhnik ja Toruhambulised
Urg
Vöötorav urust väljumas Urg on pinnases asuv koopakujuline looma, linnu või kala püsielupaik.
Vaata Tuhnik ja Urg
Varvas
Inimese varbad Varvas on imetaja, roomaja või linnu maha toetuva jäseme hargnenud ja osaliselt küünisega kaetud (või lõppev) osa.
Vaata Tuhnik ja Varvas
Vibrissid
Vibrissid võivad tähendada.
Vaata Tuhnik ja Vibrissid
1766
1766.
Vaata Tuhnik ja 1766
Tuntud ka kui Orycteropus afer.