Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Adolf von Harnack, Arianism, Athanasios, Augustinus, Dogma, Eleusise müsteeriumid, Epistemoloogia, Fenomen, Filosoofia, Friedrich Nietzsche, Friedrich Wilhelm Joseph Schelling, Geenius, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Gnostitsism, Henri Bergson, Herakleitos, Ideaal, Ilmutus, Immanuel Kant, Intuitsioon, Jakob Böhme, Johann Gottlieb Fichte, Keskaja filosoofia, Kirikuisa, Kolmainsus, Logos, Maagia, Materialism, Müstika, Müstitsism, Meister Eckhart, Monofüsitism, Nikaia usutunnistus, Nikolai Berdjajev, Nominalism, Noumenon, Ontoloogia, Origenes, Otto Weininger, Paratamatus, Paulus, Pühak, Positivism, Pragmatism, Pythagoras, Religioon, René Descartes, Rudolf Steiner, Skolastika, Slavofiilid, ..., Teadus, Teoloogia, Uuskantiaanlus, Vabadus, Valentinus, Vladimir Solovjov, Voprossõ Filossofii i Psihhologii, William James, 1911. Laienda indeks (9 rohkem) »
Adolf von Harnack
Adolf von Harnack Adolf von Harnack (kuni 1914 Adolf Harnack) (7. mai 1851 Tartu, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik – 10. juuni 1930 Heidelberg, Saksamaa) oli baltisaksa päritolu teoloog ja kirikuloolane, keda on peetud tähtsaimaks protestantlikuks teoloogiks, kirikuloolaseks ning teadustöö organisaatoriks 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Saksamaal.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Adolf von Harnack · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Arianism · Näe rohkem »
Athanasios
Ikoon: Athanasios Aleksandriast Athanasios Aleksandriast ehk Athanasios Suur (Ἀθανάσιος) (ladinapäraselt Athanasius; kasutatakse ka nimekuju Atanasius; umbes 295–298 Aleksandria – 2. mai 373 Aleksandria) oli kreeka kirikuisa ja alates 328.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Athanasios · Näe rohkem »
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Augustinus · Näe rohkem »
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Dogma · Näe rohkem »
Eleusise müsteeriumid
Eleusise müsteeriumid (kreeka keeles: Ελευσίνια Μυστήρια) olid müsteeriumid, mida peeti Antiik-Kreekas Eleusise linnas.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Eleusise müsteeriumid · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Fenomen
Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Fenomen · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Filosoofia · Näe rohkem »
Friedrich Nietzsche
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Friedrich Nietzsche · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm Joseph Schelling
pisi Friedrich Wilhelm Joseph Schelling (27. jaanuar 1775 – 20. august 1854), hiljem von Schelling, oli saksa filosoof.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Friedrich Wilhelm Joseph Schelling · Näe rohkem »
Geenius
Geenius on erakordsete vaimsete või erakordsete loominguliste võimetega inimene, keda iseloomustab tavaliselt seos uute saavutustega inimkonna teadmiste mingis valdkonnas.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Geenius · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
Gnostitsism
Gnostitsism ehk gnoosis (kreeka keeles gnõstikos "teadja") on sünkretistlik süsteem, mis segab omavahel kristlust, uusplatonismi, iraani usundeid ning muid populaarseid filosoofiaid.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Gnostitsism · Näe rohkem »
Henri Bergson
Henri-Louis Bergson (18. oktoober 1859 – 4. jaanuar 1941) oli prantsuse filosoof.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Henri Bergson · Näe rohkem »
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Herakleitos · Näe rohkem »
Ideaal
Ideaal on esteetikas, eetikas ja teadusfilosoofias eeskujuks oleva täiuslikkuse kehastus.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Ideaal · Näe rohkem »
Ilmutus
Ilmutus religioonis kasutuseloleva mõistena tähendab transtsendentse Jumala vahetut tahteavaldust nähtavakssaamise, sõna või teo kaudu ja temast lähtunud sõnumit (teavet).
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Ilmutus · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Intuitsioon
Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Intuitsioon · Näe rohkem »
Jakob Böhme
Jakob Böhme (ka Boehme ja Behmen; arvatavasti 24. aprill 1575 – 17. november 1624) oli saksa kristlik müstik, teoloog ja filosoof.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Jakob Böhme · Näe rohkem »
Johann Gottlieb Fichte
Johann Gottlieb Fichte Johann Gottlieb Fichte (19. mai 1762 – 27. jaanuar 1814) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Johann Gottlieb Fichte · Näe rohkem »
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Keskaja filosoofia · Näe rohkem »
Kirikuisa
Kirikuisasid kujutav 11. sajandi Kiievi-Vene miniatuur Kirikuisasid kujutav seinamaal Kurbinovo Püha Jüri kiriku apsiidis Põhja-Makedoonias Gregorius Teoloog). Kreeka, 1500. aasta paiku Altariretaabel nelja kirikuisaga: Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur, Ambrosius. Michael Pacher, 1483 Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Kirikuisa · Näe rohkem »
Kolmainsus
Kolmainsuse diagramm traditsionaalse läänekristluse sümboolikast Kolmainsus (ka Püha Kolmainsus) on kristluse õpetus, mille järgi Jumal on olend, kes eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Kolmainsus · Näe rohkem »
Logos
Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Logos · Näe rohkem »
Maagia
Maagia ehk nõiakunst ehk võlukunst on käitumine, mille abil soovitakse mõjutada nähtamatuid jõude.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Maagia · Näe rohkem »
Materialism
Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Materialism · Näe rohkem »
Müstika
Müstika on mitmetes usundites ja filosoofias esinev taotlus saavutada kogemuslik ühendus Jumala või kõrgema/sügavama reaalsusega.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Müstika · Näe rohkem »
Müstitsism
Müstitsism on religioosne või spirituaalne praktika, mille järgi on intuitsiooni teel võimalik omandada absoluutset või peidetud tõde.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Müstitsism · Näe rohkem »
Meister Eckhart
Meister Eckhart (tegelikult Eckhart von Hochheim; u 1260– u 1328) oli saksa teoloog, filosoof ja müstik.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Meister Eckhart · Näe rohkem »
Monofüsitism
Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Monofüsitism · Näe rohkem »
Nikaia usutunnistus
Nikaia usutunnistus on Nikaia I kirikukogul 325.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Nikaia usutunnistus · Näe rohkem »
Nikolai Berdjajev
Nikolai Berdjajev (Николай Александрович Бердяев; 18. aprill, vana kalendri järgi 6. aprill 1874 Kiiev – 24. märts 1948 Clamart, Prantsusmaa) oli vene poliitiline ja religioosne filosoof, üks eksistentsialismi alusepanijaid Venemaal.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Nikolai Berdjajev · Näe rohkem »
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Nominalism · Näe rohkem »
Noumenon
Noumenon (kreeka sõna: 'see, mis on mõeldav') on keskaja filosoofias kasutusele võetud termin, mis tähendab mingit mõeldavat objekti (inglise posited object) või sündmust, mis on mõistusega käsitatav, mõistusega n-ö nähtav.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Noumenon · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Origenes
Guillaume Chaudière. Origenes. 1584. Origenes (vanakreeka keeles Ὠριγένης (Ōrigénēs), ka Origenes Adamantios (Ὠριγένης Ἀδαμάντιος (Ōrigénēs Adamántios)); umbes 185 arvatavasti Aleksandria – umbes 254 arvatavasti Kaisarea) oli varakristlik teoloog ja piibliõpetlane ning askeet.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Origenes · Näe rohkem »
Otto Weininger
Otto Weininger (1903) Otto Weininger (3. aprill 1880 Viin – 4. oktoober 1903 Viin) oli juudi rahvusest Austria filosoof.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Otto Weininger · Näe rohkem »
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Paratamatus · Näe rohkem »
Paulus
317x317px Paulus (judaistina Saulus Tarsusest) (sündinud millalgi ajavahemikul 5.–10. aastal m.a.j. TarsusBrown, lk 423. – surnud kas 64. või 67. aastal m.a.j RoomaBrown, lk 436.) oli juudi päritolu algkristlik misjonär, apostel, pühak ja märter, kes elukutselt oli telgitegija.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Paulus · Näe rohkem »
Pühak
Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Pühak · Näe rohkem »
Positivism
Positivism on filosoofia suund, mis hõlmab Auguste Comte'i filosoofia, Ernst Machi ja Richard Avenariuse empiriokrititsismi ning Viini ringi (Rudolf Carnapi) algatatud loogilise positivismi.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Positivism · Näe rohkem »
Pragmatism
Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Pragmatism · Näe rohkem »
Pythagoras
Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini'' Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 570 eKr – 496 eKr)"Antiigileksikon", 2.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Pythagoras · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Religioon · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja René Descartes · Näe rohkem »
Rudolf Steiner
Rudolf Steiner umbes 1905. aastal Rudolf Joseph Lorenz Steiner (25. veebruar 1861 Donji Kraljevec, Austria-Ungari (praegune Horvaatia) – 30. märts 1925 Dornach, Šveits) oli Austria esoteerik, filosoof, antroposoof, alternatiivpedagoog ja alternatiivmeditsiini propageerija.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Rudolf Steiner · Näe rohkem »
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Skolastika · Näe rohkem »
Slavofiilid
Slavofiilid on Venemaa ainulaadsuse kaitsjad.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Slavofiilid · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Teadus · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Teoloogia · Näe rohkem »
Uuskantiaanlus
Uuskantiaanlus ehk neokantiaanlus (saksa keeles Neukantianismus) on Immanuel Kanti filosoofia taassünd 19.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Uuskantiaanlus · Näe rohkem »
Vabadus
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Vabadus · Näe rohkem »
Valentinus
Valentinus on ladina mehenimi, mida on kandnud mitmed tuntud ajaloolised isikud.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Valentinus · Näe rohkem »
Vladimir Solovjov
Nikolai Jarošenko. Vladimir Solovjovi portree. Õlimaal, 1892 Vladimir Sergejevitš Solovjov (28. (16.) jaanuar 1853 Moskva – 12. august (31. juuli) 1900 Uzkoje mõis Moskva lähedal, praegu Moskva territooriumil) oli vene filosoof, luuletaja, publitsist ja kirjanduskriitik.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Vladimir Solovjov · Näe rohkem »
Voprossõ Filossofii i Psihhologii
Ajakirja esimese numbri kaas Voprossõ Filossofii i Psihhologii (Вопросы философии и психологии) oli filosoofia- ja psühholoogiaalane teadusajakiri, mida anti välja Moskvas aastail 1889–1918.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja Voprossõ Filossofii i Psihhologii · Näe rohkem »
William James
William James (11. jaanuar 1842 New York – 26. august 1910) oli USA psühholoog ja filosoof, üks pragmatismi alusepanijatest.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja William James · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Vabaduse filosoofia ja 1911 · Näe rohkem »
