Sisukord
127 suhted: Abstraktsioon, Albert Einstein, Albert Suur, Aleksandria, Antiikfilosoofia, Apologeedid, Aquino Thomas, Arianism, Aristoteles, Aritmeetika, Astronoomia, Augustinus, Autoriteet, Averroes, Ühiskond, Üldajalugu, Bütsants, Boëthius, Bologna ülikool, Canterbury Anselm, Dialektika, Dogmaatika, Dominiiklased, Elmar Salumaa, Euroopa, Füüsika, Filosoof, Filosoofia, Filosoofia ajalugu, Filosoofia lohutus, Frantsisklased, Geomeetria, Gnostitsism, Grammatika, Hellenistlik filosoofia, Hilisantiikaeg, Hiliskeskaeg, Hinge surematus, Humanism, Ibn Sīnā, Ilmutus, Immanuel Kant, Isaac Newton, Isik, Johannes Duns Scotus, Johannes Scotus Eriugena, Jumal, Jumalatõestus, Jumalateenistus, Katoliiklus, ... Laienda indeks (77 rohkem) »
Abstraktsioon
Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.
Vaata Keskaja filosoofia ja Abstraktsioon
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Vaata Keskaja filosoofia ja Albert Einstein
Albert Suur
Püha Albert Suur ehk Albertus Magnus (enne 1200 Lauingen, Švaabimaa – 15. november 1280 Köln)Simon Tugwell, Albert and Thomas, New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7 oli filosoof.
Vaata Keskaja filosoofia ja Albert Suur
Aleksandria
Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.
Vaata Keskaja filosoofia ja Aleksandria
Antiikfilosoofia
Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.
Vaata Keskaja filosoofia ja Antiikfilosoofia
Apologeedid
Apologeet on mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja.
Vaata Keskaja filosoofia ja Apologeedid
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Vaata Keskaja filosoofia ja Aquino Thomas
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Vaata Keskaja filosoofia ja Arianism
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Keskaja filosoofia ja Aristoteles
Aritmeetika
Aritmeetika (kreeka keelest ἀριθμός, arithmos - arv, number) on matemaatika haru, mis uurib täis- ja ratsionaalarvude ja nendega sooritatavate operatsioonide omadusi.
Vaata Keskaja filosoofia ja Aritmeetika
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Keskaja filosoofia ja Astronoomia
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Vaata Keskaja filosoofia ja Augustinus
Autoriteet
Autoriteet on vaimne mõjuvõim ning lugupeetavus, mille inimene või mõni muu elusolend on saavutanud teiste omasuguste üle, kuna ta on pälvinud nende üldise tunnustuse tänu oma oskustele, võimetele, teadmistele, ametikohale.
Vaata Keskaja filosoofia ja Autoriteet
Averroes
Ibn Rushd. Fragment Andrea Bonaiuto maalist. 14. sajand. Ibn Rushd (ladina keeles Averroës või Averroes; täisnimi araabia keeles أبو الوليد محمد ابن احمد ابن رشد ʾAbū l-Walīd Muḥammad ibn ʾAḥmad ibn Rušd; lühemalt ابن رشد Ibn Rušd; Córdoba – 10.
Vaata Keskaja filosoofia ja Averroes
Ühiskond
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum.
Vaata Keskaja filosoofia ja Ühiskond
Üldajalugu
Üldajalugu ehk maailma ajalugu on ajalooteaduse osa, mis uurib kõigi maade ja rahvaste ajalugu.
Vaata Keskaja filosoofia ja Üldajalugu
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Keskaja filosoofia ja Bütsants
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Vaata Keskaja filosoofia ja Boëthius
Bologna ülikool
Bologna ülikool (Università degli Studi di Bologna) on ülikool Bolognas, üks suuremaid ülikoole Itaalias.
Vaata Keskaja filosoofia ja Bologna ülikool
Canterbury Anselm
Canterbury Anselm Canterbury Anselm ehk Anselm Canterburyst (umbes 1033 – 21. aprill 1109) oli Itaalia päritolu filosoof, teoloog ja kirikuisa, kes tegutses aastatel 1093–1109 Canterbury peapiiskopina.
Vaata Keskaja filosoofia ja Canterbury Anselm
Dialektika
Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.
Vaata Keskaja filosoofia ja Dialektika
Dogmaatika
Dogmaatika on mingi usundi usutõdede kogum.
Vaata Keskaja filosoofia ja Dogmaatika
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Vaata Keskaja filosoofia ja Dominiiklased
Elmar Salumaa
Elmar Silvester Salumaa (kuni aastani 1935 Elmar Silvester Teppan; 15. detsember 1908 Vara vald, Tartumaa – 7. jaanuar 1996 Kilingi-Nõmme) oli eesti usuteadlane ja vaimulik, EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli audoktor (1994).
Vaata Keskaja filosoofia ja Elmar Salumaa
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Keskaja filosoofia ja Euroopa
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Keskaja filosoofia ja Füüsika
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Keskaja filosoofia ja Filosoof
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Keskaja filosoofia ja Filosoofia
Filosoofia ajalugu
Filosoofia ajalugu on filosoofia ajalugu uuriv filosoofia haru.
Vaata Keskaja filosoofia ja Filosoofia ajalugu
Filosoofia lohutus
"Filosoofia lohutus" (ladina keeles De consolatione philosophiae) on Anicius Manlius Severinus Boëthiuse filosoofiline teos, mille ta kirjutas umbes aastal 524.
Vaata Keskaja filosoofia ja Filosoofia lohutus
Frantsisklased
Frantsisklased ehk frantsiskaanid (sõna "frantsiskaanlased" pole soovitatav) on roomakatoliku ja anglikaani kiriku vaimulike ordude liikmed, kes järgivad reegleid, mida tuntakse Püha Franciscuse reeglitena.
Vaata Keskaja filosoofia ja Frantsisklased
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Vaata Keskaja filosoofia ja Geomeetria
Gnostitsism
Gnostitsism ehk gnoosis (kreeka keeles gnõstikos "teadja") on sünkretistlik süsteem, mis segab omavahel kristlust, uusplatonismi, iraani usundeid ning muid populaarseid filosoofiaid.
Vaata Keskaja filosoofia ja Gnostitsism
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Vaata Keskaja filosoofia ja Grammatika
Hellenistlik filosoofia
Hellenistlik filosoofia (klassikajärgne filosoofia periood) on antiikfilosoofia ajalõik, mis algas 4.
Vaata Keskaja filosoofia ja Hellenistlik filosoofia
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Vaata Keskaja filosoofia ja Hilisantiikaeg
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Vaata Keskaja filosoofia ja Hiliskeskaeg
Hinge surematus
Hinge surematus on mitmes usundis, sealhulgas enamikus kristluse ja islami vooludes oluline kontseptsioon, mille kohaselt on inimesel lisaks maisele, ainelisele ja surelikule kehale ka mittemateriaalne hing, mis jätkab eksistentsi pärast inimese surma.
Vaata Keskaja filosoofia ja Hinge surematus
Humanism
Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.
Vaata Keskaja filosoofia ja Humanism
Ibn Sīnā
Avicenna kuju pärsia õpetlaste paviljonis ÜRO esinduse juures Viinis Austrias Trükise esikaas Veneetsiast (1520) Avicenna mausoleum Hamadanis Iraanis Ibn Sīnā (pärsia keeles ابن سینا; läänemaailmas tuntud kui Avicenna; umbes 980 Afshana Buhhaara lähistel (praegune Usbekistan) – juuni 1037 Hamadan, Iraan) oli pärsia filosoof, arst ja luuletaja.
Vaata Keskaja filosoofia ja Ibn Sīnā
Ilmutus
Ilmutus religioonis kasutuseloleva mõistena tähendab transtsendentse Jumala vahetut tahteavaldust nähtavakssaamise, sõna või teo kaudu ja temast lähtunud sõnumit (teavet).
Vaata Keskaja filosoofia ja Ilmutus
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Keskaja filosoofia ja Immanuel Kant
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Keskaja filosoofia ja Isaac Newton
Isik
Isiku (inglise keeles person) all mõeldakse tavaliselt inimest või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olendit.
Vaata Keskaja filosoofia ja Isik
Johannes Duns Scotus
Johannes Duns Scotus (umbes 1266 – 8. detsember 1308) oli kõrgkeskaja teoloog ja filosoof, keda peetakse koos William Ockhami ja Aquino Thomasega üheks oma ajastu prominentseimateks mõtlejaks.
Vaata Keskaja filosoofia ja Johannes Duns Scotus
Johannes Scotus Eriugena
Johannes Scotus Eriugena (ka Johannes Scotus Erigena, Johannes Scottus Eriugena; umbes 815–877), oli iiri teoloog, filosoof ja poeet.
Vaata Keskaja filosoofia ja Johannes Scotus Eriugena
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Keskaja filosoofia ja Jumal
Jumalatõestus
Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.
Vaata Keskaja filosoofia ja Jumalatõestus
Jumalateenistus
Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.
Vaata Keskaja filosoofia ja Jumalateenistus
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Keskaja filosoofia ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Keskaja filosoofia ja Katoliku kirik
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Keskaja filosoofia ja Keskaeg
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Vaata Keskaja filosoofia ja Ketserlus
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Vaata Keskaja filosoofia ja Kirik (institutsioon)
Kirikuisa
Kirikuisasid kujutav 11. sajandi Kiievi-Vene miniatuur Kirikuisasid kujutav seinamaal Kurbinovo Püha Jüri kiriku apsiidis Põhja-Makedoonias Gregorius Teoloog). Kreeka, 1500. aasta paiku Altariretaabel nelja kirikuisaga: Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur, Ambrosius. Michael Pacher, 1483 Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8.
Vaata Keskaja filosoofia ja Kirikuisa
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Vaata Keskaja filosoofia ja Klooster
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Vaata Keskaja filosoofia ja Kogemus
Kontseptualism
Kontseptualismiks nimetatakse filosoofias vaadet, mille kohaselt universaalid küll eksisteerivad, kuid üksnes mõistetena vaimus.
Vaata Keskaja filosoofia ja Kontseptualism
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Keskaja filosoofia ja Kristlus
Kvadriivium
Kvadriivium (ladina keeles quadrivium Harper, D. Quadrivium. – Online Etymology Dictionary. Etymonline.com. (23.02.2021). https://www.etymonline.com/search?q.
Vaata Keskaja filosoofia ja Kvadriivium
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Keskaja filosoofia ja Ladina keel
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Keskaja filosoofia ja Lääne-Euroopa
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Vaata Keskaja filosoofia ja Lääne-Rooma keisririik
Läänemaailm
Läänemaailm (inglise keeles Western world, the West) või teisisõnu õhtumaad ehk oktsident on maailma (kultuuri) osa, mis hõlmab tänapäeval Lääne-Euroopat, Ameerikat, Austraaliat, Uus-Meremaad, ja muid seotud piirkondi.
Vaata Keskaja filosoofia ja Läänemaailm
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Keskaja filosoofia ja Loodus
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Vaata Keskaja filosoofia ja Loodusteadus
Maailmavaade
Maailmavaade (saksa keeles Weltanschauung) on inimese või inimeste grupi, sealhulgas kultuuri või rahvuse iseloomulik viis liigendada oma kogu tunnetuse ja mõtlemise ala tervikuna või mingit osa sellest.
Vaata Keskaja filosoofia ja Maailmavaade
Maimonides
Blaisio Ugolino joonistus Maimonidesest, 1744 Maimonides ehk rabi Moše ben Maimon (רבי משה בן מימון; tuntud ka akronüümi Rambam järgi; 1135 (või 1138) Córdoba, Almoraviidide riik (tänapäeva Hispaania) – 1204 Fostat, Aijubiidide sultanaat (tänapäeva Egiptus)) oli sefaradi juudi õpetlane, arst, astronoom, teoloog ja filosoof, keskaja üks tuntumaid Toora kommentaatoreid.
Vaata Keskaja filosoofia ja Maimonides
Manilus
Manilus (ka manihheism; Mani kirik) on õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend.
Vaata Keskaja filosoofia ja Manilus
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Vaata Keskaja filosoofia ja Martin Luther
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Vaata Keskaja filosoofia ja Mõistus
Meetod
Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine'.
Vaata Keskaja filosoofia ja Meetod
Meister Eckhart
Meister Eckhart (tegelikult Eckhart von Hochheim; u 1260– u 1328) oli saksa teoloog, filosoof ja müstik.
Vaata Keskaja filosoofia ja Meister Eckhart
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Vaata Keskaja filosoofia ja Metafüüsika
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Vaata Keskaja filosoofia ja Muusika
Nicolaus Cusanus
pisi Nicolaus Cusanus ehk Kuesi Nikolaus ehk Nikolaus Kuesist (1401 Kuesis Moseli ääres (praegu Bernkastel-Kues) – 11. august 1464 Todis (Umbria)) oli kirikutegelane, kardinal ja universaalõpetlane, keda paljud peavad 15. sajandi tähtsaimaks filosoofiks ja üheks tähtsamaks matemaatikuks.
Vaata Keskaja filosoofia ja Nicolaus Cusanus
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Vaata Keskaja filosoofia ja Nominalism
Ontoloogiline jumalatõestus
Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm.
Vaata Keskaja filosoofia ja Ontoloogiline jumalatõestus
Organon
Organon (kreeka όργανον – 'tööriist', 'organ') on Aristotelese peripateetikutest järgijate antud koondnimi ta kuuele loogikaalasele tööle.
Vaata Keskaja filosoofia ja Organon
Origenes
Guillaume Chaudière. Origenes. 1584. Origenes (vanakreeka keeles Ὠριγένης (Ōrigénēs), ka Origenes Adamantios (Ὠριγένης Ἀδαμάντιος (Ōrigénēs Adamántios)); umbes 185 arvatavasti Aleksandria – umbes 254 arvatavasti Kaisarea) oli varakristlik teoloog ja piibliõpetlane ning askeet.
Vaata Keskaja filosoofia ja Origenes
Oxfordi Ülikool
Oxfordi Ülikool (ingl University of Oxford) on ülikool Oxfordis Inglismaal.
Vaata Keskaja filosoofia ja Oxfordi Ülikool
Pariisi Ülikool
Pariisi Ülikool, tuntud ka nimega La Sorbonne (sellest ka varasem nimi Sorbonne'i ülikool), loodi juba 12.
Vaata Keskaja filosoofia ja Pariisi Ülikool
Patristika
Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias.
Vaata Keskaja filosoofia ja Patristika
Persona
Persona on ajaloolises tavatähenduses näitleja mängitav sotsiaalne roll või tegelaskuju.
Vaata Keskaja filosoofia ja Persona
Pierre Abélard
Jean Vignaud. Abélard ja Héloïse Fulberti poolt üllatatuna. Õli lõuendil, 1819 Abélard ja Héloïse ühes "Roosiromaani" käsikirjas, Chantilly, musée Condé (14. sajand) Pierre Abélard (ladinapäraselt Petrus Abaelardus; umbes 1079 Le Pallet Nantes'i lähedal – 21.
Vaata Keskaja filosoofia ja Pierre Abélard
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata Keskaja filosoofia ja Platon
Platonism
Platoni Akadeemia kunagine asupaik Ateenas, 2008. Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.
Vaata Keskaja filosoofia ja Platonism
Ramon Llull
Ramon Llull Ramon Llull (ka Raimundus Lullus, Raymundus Lullus või Lullius, Raymond Lull, Raymond Lully; u 1232 – u 1315) oli Mallorca saarelt pärit kirjanik, filosoof ja loogik, frantsiskaani ordu ilmikvend.
Vaata Keskaja filosoofia ja Ramon Llull
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Keskaja filosoofia ja Reformatsioon
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Keskaja filosoofia ja René Descartes
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Vaata Keskaja filosoofia ja Renessanss
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Vaata Keskaja filosoofia ja Retoorika
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Keskaja filosoofia ja Riik
Roger Bacon
Oxfordi Ülikooli Muuseumis paiknev kuju Roger Baconist Roger Bacon (umbes 1214 – 1294) oli inglise filosoof ja loodusteadlane, Oxfordi Ülikooli teoloogia professor.
Vaata Keskaja filosoofia ja Roger Bacon
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Keskaja filosoofia ja Rooma
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Vaata Keskaja filosoofia ja Skolastika
Skolastiline meetod
Skolastiline meetod oli keskaja filosoofias, skolastika ajal, kirjalik vorm tüliküsimuste lahendamiseks süllogismide ja loogika (tollal nim. loogikat dialektikaks) mõttemehhanismide abil.
Vaata Keskaja filosoofia ja Skolastiline meetod
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Keskaja filosoofia ja Tallinn
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Vaata Keskaja filosoofia ja Teadmine
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Keskaja filosoofia ja Teadus
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst).
Vaata Keskaja filosoofia ja Tegelikkus
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Vaata Keskaja filosoofia ja Teoloogia
Tertullianus
Kartaago Tertullianus Quintus Septimus Florens Tertullianus (latiniseeritult Tertullianus; u 155 – 230) oli kirikuliider ja tähtis varakristlik autor.
Vaata Keskaja filosoofia ja Tertullianus
Tomism
Tomism on Aquino Thomasest lähtuv skolastiline õpetussüsteem.
Vaata Keskaja filosoofia ja Tomism
Toomkool
Maja Toomkooli tänav 11, kus aastatel 1845–1893 ja 1906–1939 asus Tallinna Toomkool pisi Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus.
Vaata Keskaja filosoofia ja Toomkool
Traditsioon
Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine.
Vaata Keskaja filosoofia ja Traditsioon
Triivium
Triivium (ladina keeles trivium Harper, D. Trivium. – Online Etymology Dictionary. Etymonline.com. (22.12.2018). https://www.etymonline.com/word/trivium. Kasutatud 11.10.2022.) oli Vana-Roomas ja keskajal seitsme vaba kunsti alamaste.
Vaata Keskaja filosoofia ja Triivium
Tunnetus
Sõnal "tunnetus" on mitu lähedast tähendust.
Vaata Keskaja filosoofia ja Tunnetus
Universaalid
Universaalid on filosoofias üldised ideed.
Vaata Keskaja filosoofia ja Universaalid
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Vaata Keskaja filosoofia ja Usk
Uusplatonism
Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.
Vaata Keskaja filosoofia ja Uusplatonism
Vabad kunstid
Seitse vaba kunsti, Herrad von Landsberg ''Hortus deliciarium'' (u 1180) Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti (ladina keeles artes liberales) on keskajal välja kujunenud hariduse omandamise süsteem, mille juured on juba antiikajas.
Vaata Keskaja filosoofia ja Vabad kunstid
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Vaata Keskaja filosoofia ja Valgustusajastu
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Vaata Keskaja filosoofia ja Varauusaeg
11. sajand
11.
Vaata Keskaja filosoofia ja 11. sajand
12. sajand
12.
Vaata Keskaja filosoofia ja 12. sajand
1277
1277.
Vaata Keskaja filosoofia ja 1277
13. sajand
13.
Vaata Keskaja filosoofia ja 13. sajand
14. sajand
14.
Vaata Keskaja filosoofia ja 14. sajand
1453
1453.
Vaata Keskaja filosoofia ja 1453
1492
1492.
Vaata Keskaja filosoofia ja 1492
1517
1517.
Vaata Keskaja filosoofia ja 1517
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Keskaja filosoofia ja 19. sajand
1993
1993.
Vaata Keskaja filosoofia ja 1993
2. sajand
2.
Vaata Keskaja filosoofia ja 2. sajand
476
476.
Vaata Keskaja filosoofia ja 476
6. sajand
6.
Vaata Keskaja filosoofia ja 6. sajand
Tuntud ka kui Keskaegne filosoofia.