Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Aafrika, Adenoviirused, AIDS, Andres Merits, Austraalia, B-hepatiit, Bakterid, Bakteriofaagid, Baltimore'i klassifikatsioon, Biomolekul, C-hepatiidi viirus, DNA, DNA replikatsioon, DNA-viirused, Edward Jenner, Ensüüm, Erkki Truve, Euroopa, Geen, Geeniteraapia, Geneetika, Genoom, HeLa rakuliin, Herpes, Hiina, Humoraalne immuunsus, Immuunvastus, Inimese papilloomiviirus, Irja Lutsar, Kasvaja supressorgeenid, Keemiaravi, Kiiritusravi, Koevolutsioon, Lähis-Ida, Looduslik valik, Martin Andreas Nowak, Meditsiin, Mikrobioloogia, Molekulaarbioloogia, Onkogeen, Organism, Parasitism, Patogeen, Peremeesorganism, Polüsahhariidid, Röntgendifraktsioonanalüüs, RNA-viirused, Sümptom, Sünteetilised viirused, Struktuur, ..., Tartu Ülikooli Kirjastus, Teadusharu, Vaktsiin, Vaktsiinia viirus, Vaktsineerimine, Valgud, Valgusmikroskoop, Vähk (haigus), Võõrliik, Viirused, Viirushaigus, Viiruste loend, Viroloog. Laienda indeks (13 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Viroloogia ja Aafrika · Näe rohkem »
Adenoviirused
Adenoviirused kuuluvad viiruste rühma Adenoviridae.
Uus!!: Viroloogia ja Adenoviirused · Näe rohkem »
AIDS
1,403-5828 AIDS (eesti keeles ka aids) ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.
Uus!!: Viroloogia ja AIDS · Näe rohkem »
Andres Merits
Andres Merits 2009. aastal Andres Merits (sündinud 9. märtsil 1967) on eesti viroloog, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor.
Uus!!: Viroloogia ja Andres Merits · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Viroloogia ja Austraalia · Näe rohkem »
B-hepatiit
B-hepatiidi viirus mikroskoobi all B-hepatiit on nakkushaigus, mis võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi.
Uus!!: Viroloogia ja B-hepatiit · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Viroloogia ja Bakterid · Näe rohkem »
Bakteriofaagid
T4) ehitus Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.
Uus!!: Viroloogia ja Bakteriofaagid · Näe rohkem »
Baltimore'i klassifikatsioon
Baltimore'i klassifikatsioon Baltimore'i klassifikatsioon on viiruste klassifikatsioonisüsteem, kus viirused jaotatakse sugukondadesse genoomi tüübi ning nende paljunemismehhanismi põhjal.
Uus!!: Viroloogia ja Baltimore'i klassifikatsioon · Näe rohkem »
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Uus!!: Viroloogia ja Biomolekul · Näe rohkem »
C-hepatiidi viirus
HCV viirus C-hepatiidi viirus (HCV, hepatiidi C viirus) on positiivse polaarsusega üheahelaline RNA-viirus (flaviviirus).
Uus!!: Viroloogia ja C-hepatiidi viirus · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Viroloogia ja DNA · Näe rohkem »
DNA replikatsioon
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Uus!!: Viroloogia ja DNA replikatsioon · Näe rohkem »
DNA-viirused
DNA-viirusteks (Deoxyvira) nimetatakse viirusi, mis sisaldavad pärilikku informatsiooni kandva ainena DNAd.
Uus!!: Viroloogia ja DNA-viirused · Näe rohkem »
Edward Jenner
thumb Edward Jenner (17. mai 1749 Berkeley, Gloucestershire – 26. jaanuar 1823 Berkeley) oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini.
Uus!!: Viroloogia ja Edward Jenner · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Viroloogia ja Ensüüm · Näe rohkem »
Erkki Truve
teadus.ee suvekoolis Käsmus 2012. aastal Erkki Truve (23. veebruar 1965 – 7. aprill 2020) oli eesti molekulaarbioloog, aastatel 2010–2015 Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor.
Uus!!: Viroloogia ja Erkki Truve · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Viroloogia ja Euroopa · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Viroloogia ja Geen · Näe rohkem »
Geeniteraapia
Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse.
Uus!!: Viroloogia ja Geeniteraapia · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Viroloogia ja Geneetika · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Viroloogia ja Genoom · Näe rohkem »
HeLa rakuliin
HeLa rakkude DNA märgistatuna fluorestseeruva märgisega Hoechst HeLa rakuliin on kõige vanem inimese immortaliseerunud kasvaja rakuliin, mida kasutatakse teaduslikes uurimustes.
Uus!!: Viroloogia ja HeLa rakuliin · Näe rohkem »
Herpes
Herpes huulel Herpes ehk ohatis (ladina keeles herpes) on peamiselt inimestel esinev naha- või limaskestade infektsioonhaigus, mida põhjustab ''Herpes simplex'''i viirus (HSV).
Uus!!: Viroloogia ja Herpes · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Viroloogia ja Hiina · Näe rohkem »
Humoraalne immuunsus
Humoraalseks immuunsuseks ehk humoraalseks immuniteediks ehk humoraalseks immuunvastuseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade immuunsuse liiki.
Uus!!: Viroloogia ja Humoraalne immuunsus · Näe rohkem »
Immuunvastus
Immuunvastus on immuunsüsteemi rakuliste ja humoraalsete faktorite koordineeritud aktsioon vastusena võõrast geneetilist informatsiooni sisaldavatele struktuuridele.
Uus!!: Viroloogia ja Immuunvastus · Näe rohkem »
Inimese papilloomiviirus
Papilloomiviiruse kapsiid Inimese papilloomiviirus (inglise keeles human papillomavirus, lühend HPV) kuulub papilloomiviiruste sugukonda.
Uus!!: Viroloogia ja Inimese papilloomiviirus · Näe rohkem »
Irja Lutsar
Irja Lutsar 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal Irja Lutsar (sündinud 20. juulil 1954) on eesti mikrobioloog, viroloog ja poliitik, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor ning XV Riigikogu liige.
Uus!!: Viroloogia ja Irja Lutsar · Näe rohkem »
Kasvaja supressorgeenid
Kasvajavastane geen (ka tuumorsupressorgeen) on geen, mis juhib oma produktide kaudu rakkude jagunemist.
Uus!!: Viroloogia ja Kasvaja supressorgeenid · Näe rohkem »
Keemiaravi
keel.
Uus!!: Viroloogia ja Keemiaravi · Näe rohkem »
Kiiritusravi
Kiiritusravi, Ghana, 2017 Kiiritusravi ehk radioteraapia (ladina keeles radiotherapia) on meditsiinis (onkoloogia) rakendatav ravimeetod, milles rakendatakse ioniseerivat kiirgust.
Uus!!: Viroloogia ja Kiiritusravi · Näe rohkem »
Koevolutsioon
kimalaste koevolutsioon on muutunud selliseks, et teineteisest sõltuvus on nende ellujäämiseks hädavajalik Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon.
Uus!!: Viroloogia ja Koevolutsioon · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Viroloogia ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Looduslik valik
Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.
Uus!!: Viroloogia ja Looduslik valik · Näe rohkem »
Martin Andreas Nowak
Martin Andreas Nowak (sündinud 7. aprillil 1965 Klosterneuburgis) on Harvardi Ülikooli bioloogia ja matemaatika professor ning erakapitalil tegutseva Evolutsiooni Dünaamika Programmi direktor.
Uus!!: Viroloogia ja Martin Andreas Nowak · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Viroloogia ja Meditsiin · Näe rohkem »
Mikrobioloogia
Mikroorganismide kasvatamine Petri tassil Mikrobioloogia (vkr mikros 'väike', bios 'elu', logos 'õpetus') on mikroorganismide ehk mikroobide uurimisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Viroloogia ja Mikrobioloogia · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Uus!!: Viroloogia ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »
Onkogeen
Onkogeen (inglise oncoprotein) on muteerumas/muteerunud protonkogeen ka vähigeen, raku pärilikkusaine geen, mis kodeerib onkoproteiine, kes osalevad rakutsükli ja DNA hüperstimulatsioonis ja tagavad protoonkogeeni muutumise pahaloomulise kasvaja kaastekitajaks.
Uus!!: Viroloogia ja Onkogeen · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Viroloogia ja Organism · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Viroloogia ja Parasitism · Näe rohkem »
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Uus!!: Viroloogia ja Patogeen · Näe rohkem »
Peremeesorganism
Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.
Uus!!: Viroloogia ja Peremeesorganism · Näe rohkem »
Polüsahhariidid
Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).
Uus!!: Viroloogia ja Polüsahhariidid · Näe rohkem »
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Uus!!: Viroloogia ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »
RNA-viirused
ikosaeedriline kapsiid RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA (ribonukleiinhape).
Uus!!: Viroloogia ja RNA-viirused · Näe rohkem »
Sümptom
Sümptom ehk sümptoom meditsiinis on mingile haiguslikule protsessile viitav iseärasus, haiguse märk.
Uus!!: Viroloogia ja Sümptom · Näe rohkem »
Sünteetilised viirused
Sünteetilised viirused on geenisünteesi ja molekulaarbioloogia meetodite abil loodud viirused, mis kujutavad endast kas looduses esinevate või väljasurnud viiruste täpseid koopiaid, nende modifitseeritud variante ja/või kimääre.
Uus!!: Viroloogia ja Sünteetilised viirused · Näe rohkem »
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Uus!!: Viroloogia ja Struktuur · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Viroloogia ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Viroloogia ja Teadusharu · Näe rohkem »
Vaktsiin
Vaktsiin on bioloogiline preparaat, mille abil on võimalik omandada immuunsus kindlale haigusele.
Uus!!: Viroloogia ja Vaktsiin · Näe rohkem »
Vaktsiinia viirus
Vaktsiinia viirus (VACV või VV) on poksviiruste hulka kuuluv tsütoplasmas replitseeruv membraaniga viirus.
Uus!!: Viroloogia ja Vaktsiinia viirus · Näe rohkem »
Vaktsineerimine
Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899) Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.
Uus!!: Viroloogia ja Vaktsineerimine · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Viroloogia ja Valgud · Näe rohkem »
Valgusmikroskoop
Lihtsa mikroskoobi ehitus: A – okulaar, B – objektiiv, C – ese, D – kondensor, E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel Carl Zeissi „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas Ernst Abbe Valgusmikroskoop on mikroskoop, mis kasutab nähtavat valgust ja läätsede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest (esemetest).
Uus!!: Viroloogia ja Valgusmikroskoop · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Viroloogia ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Võõrliik
kalakasvandustesse toodud harilik pakslaup pääses vabadusse ja on muutunud ohtlikuks võõrliigiks ning nende arvukust püütakse erinevate vahenditega piirata (2016) Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.
Uus!!: Viroloogia ja Võõrliik · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Viroloogia ja Viirused · Näe rohkem »
Viirushaigus
Viirushaigus ehk viroos on viiruste põhjustatud haigus.
Uus!!: Viroloogia ja Viirushaigus · Näe rohkem »
Viiruste loend
Viiruste loend loetleb viirusi.
Uus!!: Viroloogia ja Viiruste loend · Näe rohkem »
Viroloog
Viroloog on teadlane või arst, kes tegeleb viiruste uurimise ehk viroloogiaga.
Uus!!: Viroloogia ja Viroloog · Näe rohkem »
