Sisukord
18 suhted: Agregaatolek, Aktivatsioonienergia, Difusioon, Elementaarreaktsioon, Gaas, Heterogeenne süsteem, Katalüüs, Keemiline reaktsioon, Kiirust limiteeriv staadium, Kontsentratsioon, Lahus, Molekul, Põlemine, Reagent, Reaktsiooni kiirus, Siirdeseisund, Stöhhiomeetria, Tahkis.
- Keemiline kineetika
- Keemilised reaktsioonid
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Agregaatolek
Aktivatsioonienergia
Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Aktivatsioonienergia
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Difusioon
Elementaarreaktsioon
Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Elementaarreaktsioon
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Gaas
Heterogeenne süsteem
Heterogeenne süsteem on füüsikalis-keemiline süsteem, mis koosneb vähemalt kahest faasist.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Heterogeenne süsteem
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Katalüüs
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Keemiline reaktsioon
Kiirust limiteeriv staadium
Keemilise reaktsiooni kiirust limiteeriv staadium on astmelise reaktsiooni kõige aeglasem staadium, s. t. kõige aeglasem elementaarreaktsioon teel lähteühenditest produktideni.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Kiirust limiteeriv staadium
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Kontsentratsioon
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Lahus
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Molekul
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Põlemine
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Reagent
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Reaktsiooni kiirus
Siirdeseisund
bimolekulaarne nukleofiilne asendusreaktsioon (SN2) SN2 reaktsioon hüdroksiidiooniga; kandilistes sulgudes on kujutatud selle protsessi siirdeseisund Siirdeseisund ehk siirdeolek on keemilises reaktsioonis reageerivate ainete aatomitevaheliste sidemete ja konfiguratsiooni teatud ümberkujunemine piki reaktsioonikoordinaati.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Siirdeseisund
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Stöhhiomeetria
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Difusioonlimiteeritud reaktsioon ja Tahkis
Vaata ka
Keemiline kineetika
- Ahelreaktsioon
- Aktiivsete põrgete teooria
- Aktivatsioonienergia
- Arrheniuse võrrand
- Astmeline reaktsioon
- Difusioonlimiteeritud reaktsioon
- Eksponendieelne tegur
- Elementaarreaktsioon
- Intermediaat
- Katalüüs
- Keemiline kineetika
- Kiirust limiteeriv staadium
- Massitoimeseadus
- Mitmekomponentne reaktsioon
- Molekulaarsus
- Naaberrühma osalemine
- Piirav tegur
- Poolestusaeg
- Reaktsiooni kiirus
- Reaktsiooni kiiruskonstant
- Reaktsiooni mehhanism
- Reaktsiooni staadium
- Reaktsioonikoordinaat
- Ribosüüm
- Siirdeseisund
- Statsionaarne olek (keemia)
Keemilised reaktsioonid
- Adukt
- Ahela levik
- Anaeroobne glükolüüs
- Deprotoneerimine
- Difusioonlimiteeritud reaktsioon
- Hüdrolüüs
- Heterolüüs
- Homogeensus ja heterogeensus
- Homolüüs
- Intermediaat
- Isomerisatsioon
- Karbotermia
- Keemiline reaktsioon
- Kemoselektiivsus
- Lagunemisreaktsioon
- Neutralisatsioon
- Põlemine
- Protoneerimine
- Radiolüüs
- Reagent
- Reaktsiooni mehhanism
- Redoksreaktsioon
- Saadus
- Saagis
- Substraat (keemia)
- Termodünaamiline versus kineetiline kontroll
- Termolüüs